VALIJA PROTESTIB RIIGIKOGU VALIMISTEL KASUTATAVA VALIMISSÜSTEEMI VASTU Valimissüsteem ei taga proportsionaalse valimise põhimõtteid kompensatsioonimandaatide jaotamisel – sellisesisulise avalduse saatis Vabariigi Valimiskomisjonile hüdrotehnikainsener Jüri Ehrlich Tartust. Ta väidab: „Demokraatlikel „valimistel“ eiratakse Põhiseadust ja rikutakse selle §60 sätteid. Peale selle on vastuolu ka Riigikogu valimise seaduse §1 alustega.“ „Seega ei ole 4. märtsil 2007 valimistel jaotatud kompensatsioonimandaadid legitiimsed,“ leiab Ehrlich. Kirjas seisab: „Proportsionaalne (võrdeline) valimissüsteem peab põhimõtteliselt tagama nimekirjadele ja kandidaatidele kohad riigikogus võrdeliselt neile antud häälte arvule. Igati loogiline on, et suurema häälte arvuga kandidaat saab ka suurema võrdlusarvu. Kuid ei. Näide: Väiksema järjekorranumbriga kandidaat (hääli 265), kes on üleriigilises nimekirjas eespool (nr 11), saab suurema võrdlusarvu. (202731:8,654728=23424,307). Tagapool olev kandidaat (hääli 2000) saab väiksema võrdlusarvu, kuna tema jrk. number on näit. 24, mis annab suurema jagaja (202731:17,465866=11607,2689). Kompensatsioonimandaadi saab nimekirja kandidaat, kelle võrdlusarv on suurem, seega nr. 11. Seega tüssatakse sinisilmseid valijaid (tulge valima?) libavalimiste võtetega ja kompensatsioonimandaadid jaotatakse põhiseaduse vastaselt üleriigiliste nimekirjade alusel, kus kandidaadid on järjestatud erakondade poolt, mitte häälte järgi. Ja niisugused tüssavad valimised toimuvad õigusriigis ning veel riigikogu heakskiidul!? Kas siis meil polegi otsest valimist? Kas rahvast tüssav ja lollitav valimissüsteem polegi kodanike põhiõiguste rikkumine? Jah, siin ongi põhjus, miks rahvas ei lähe valima, hääletama. Vaja on muuta rahvast pettev õigusriigi riigikogu valimissüsteem. Palju räägitakse Presidendi otsevalimisest. Miks? See on rahvaga manipuleerimine, et juhtida rahva tähelepanu põhiprobleemidelt kõrvale. Enne on vaja hoopis riigikogu otsevalimisi, kus arvestatakse valija tahteavaldust.“ Ehrlich nendib: „Põhiseaduse kohaselt on Riigikogul õigus teostada järelvalvet täitevvõimu üle, kuid see on osutunud kasinaks. Riigikogu töös on palju puudujääke, saamatust. Riigikogu kui rahvaesindus peaks oma tegevuses lähtuma eesti rahva huvidest,. mitte koogutama rahavõimu ees. Riigikogulastel on isiklikud huvid kõrgemad kui rahva huvid.“ Kirjas esitatakse näiteid Riigikogu tööst: „Miks ei aidanud riigikogu valitsust tegemistes, mis oleks ära hoidnud suhkrutrahvi. Vaja oli juhtida tähelepanu ja sekkuda asjasse resoluutselt. Naeruväärne on lugu: riigikogulased istusid ettevõtte nõukogus ja lasid teraviljasalved tühjaks varastada. Veelgi hullem lugu oli õlitehases Werol, kus asutuse nõukogus olevad riigikogulased ja põllumajandusminister määrasid lahkumisel suured preemiad „hea“ töö eest eksjuhike, kes lasi tehase pankrotti ja riisus paljaks. Jne. JOKK.“ „Tekib küsimus: kas me sellist riigikogu tahtsimegi? Arvan, et ei. Kuna riigikogu polnud suuteline, vaatamata meeldetuletustele, asendama kolme sõna (erakonna poolt järjestatud) sõnadega – reastatud vastavalt saadud häältele. Vt. Vabariigi Valimiskomisjoni 8. nov. 2006. a. määrus nr. 12." Kirja saatnu väidab: „Uue sõnastusega – Kompensatsioonimandaatide jaotuse aluseks võetakse üleriigilised erakondade nimekirjad, kus kandidaadid on reastatud vastavalt saadud häältele – oleks rahul kõik valijad, kõrgeima riigivõimu kandjad. Ja nii saaks võimu juurde aatelised, riigimehelikud ja heatahtlikud inimesed, kes tunnetavad kohustusi rahva ees.“

Mõis tegeleb praegu tuuleenergia-, vaguni- ja gaasiäriga. Samuti vahendab ta siberi lehist Norasse.

Mis rohelistel ja Villu Tammel isiklikult sellega pistmist on? Jutt muidu jummala õige, aga kuidas see hakkub siia- klas peab Tamme nüüd Eesti riigi kohtusse kaebama. Vaevalt Evelin Sepp sellega nõus...

Ma ei saa ka täpselt aru, miks see just minule adresseeritud oli. Ma ei väida, et kehtiv valimissüsteem on veatu, aga tõtt öelda pole ma ka kindel, et mõni teine parem oleks. Lugesin paar päeva tagasi umbes sarnast mõtet, et kogu riik võiks olla üks ja ainus suur valimisringkond ja Riigikokku saaksidki 101 enim hääli saanut. See tundubki kõige lihtsam ja loogilisem, aga kas ka kõige arukam? Aga muidu -- ärge püüdke nii innukalt roheliste peale vaadata oma poliitiliste mängude mätta otsast. Rohelised ei kipu Riigikokku 35 tuhande kroonise tagumikusoojenduse pärast, vaid lootuses säilitada mingigi elukeskkond ka järeltulevatele põlvedele. Suurema palga lubajad meelitavad inimesi hetkekasuga järgmiste põlvkondade arvelt (skeem umbes selline: 2 x suurem palk = 2 x suurem tarbimine = 2 x intensiivsem ressursside kulutamine = 2 x intensiivsem keskkonna hävitamine = 2 x õudsam elu meie lastele... mõtelge ise edasi).

Vabandust, mul on raskusi sõna "õudne" käänamisega, õige vorm on ikka "õudsem".

ajad väga asjalikku juttu, aga kahjuks eksid siin palgareformi kommenteerides. Kas tõesti arvad, et 4500 krooni brutos maksta meie lasteaiakasvatajatele ei ole nö põlvkonna arvel elamine, või hooldekodu töötaja kes saab vanurite hooldamise eest 3500 või pritsumees, kes Sinu villa leekidest päästab saab ka alla riigi keskmise. Oled kinstiinimesena väga aruka mulje jätnud, täna aga ei saa aru kuidas Sa nii kergekäeliselt lähed Eesti riigi vastutust "peeneks õhuma". tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja tulumaksu alandmine koos on just elamine tulevaste põlvakondade arvelt. Kahjuks on rohelised reformikate häältemootor, ei muud. Eks see Strandberg lehvitab oma dollaritega siis natuke kavalamalt, et ikka tema "punt" seda otsedemoktaaria küsimust enam nii elavalt ei puuduta.

Silmakirjalik on su jutt. Lubasite 25000 palka riigiteenistujatele, lasteiakasvataja ja hooldekodutöötaja seda ei pruugi üldse olla. Pealegi on igasugused õhukese riigi ja tulumaksualandamise jutud KE suust tulevana kuidagi kohatud. Savisaar oma valimisreklaamis laiutas rahahoidlas käsa ja teatas, et see on kõik teie raha mille nüüd laiali jagame. Kunagi jagas ta samamoodi võõrast võid. Tuleviku suhtes on selline laiutamine küll lühinägelik. Ja Stranbergipundi, Laari tagatoa ja dollaripaki jutud väärivad paremat kirjanduslikku käsitlust kui siinne kommentaarium, tea, peaks Kivirähalt sellel teemal ühe näidendi paluma kirjutada, ainest muudkui koguneb.

enamik loosungeid võib tõlgendada silmakirjalikena - ka roheliste programmilised põhimõtted ja edasist tegelikkust võib vaenulikult tõlgendada. hooldekodutöötaja on ka avaliku sektori töötaja, ka lasteaiakasvataja - just neid missioonigainimesi KE silmas pidaski. Eelarvamustega maailmapilt ei ole viljakas - RE on Eesti riiki rapsinud kõvasti, seda Sinu silmad ei näe, ei taha näha, sest lihtsalt E.S ei meeldi - tegeliku elu suhte pannakse aga nii endale silmaklapid pähe.

ja kus siis on meie vetoõigus. Unustatud? tsiteerin - Peab olema võimalus algatada referendumeid, et esitada nende kaudu seaduseelnõusid või panna veto riigikogus vastu võetud seadustele.

Mis ühendab kaht nii vastuolulist inimest nagu tööandjate liider Enn Veskimägi ja vasakpoolne veteranpoliitik Liina Tõnisson? Aga see, et mõlemad kritiseerisid enne valimisi Eesti poliitikas tavaks saanud olukorda, et koalitsioonilepingutes paneb kitsas ring nädala-kahega riigi arengusuunad detailselt paika, mistõttu on hiljem raske vigu parandada ning parlamendi roll muutub üha marginaalsemaks. Vaadates praeguseid koalitsiooniläbirääkimisi, mis toimuvad suletud uste taga ja mille lõppemisel erakondade tipud igal õhtul detailsetest kokkulepetest raporteerivad, tundub Veskimäe-Tõnissoni kriitika igati õige olevat. Koalitsiooniläbirääkimistel peaks tegelikult paika panema üldised suunad ning parlamendile tuleks jätta õigus vaielda, kuidas nendeni jõuda. Vastasel korral pole meil parlamenti ju üldse vaja.

Paistab, et me räägime teineteisest mööda. Minu seisukoht on lihtsalt, et heaolu jätkuva kiire kasvu lubamine (see see palgareform ju on?) on lühinägelik, sest see tähendab paratamatult tarbimise kasvu, mis tuleb ei millegi muu kui looduskeskkonna arvelt. Siin oleme aga juba praegu üle piiri läinud (tead ehk terminit "ökoloogiline jalajälg?") ja edasine tarbimispidu võrdub enesehävitusega. Kui huvitab, leiab selle kohta internetist palju materjali, pole mahti pikalt selgitada. Roheline mõtteviis on tänapäeval juba paratamatu ja õnneks on ka Keskerakond hakanud seda tasapisi taipama. Muuseas, rohelised ei ole sugugi "reformikate häältemootor", samuti mitte IRL oma, aga paratamatult tuleb valida koalitsiooni ja opositsiooni vahel, hetketingimustes tundub mõistlikum maandumine koalitsiooni ja kogu moos (vabandage väljendust). Aga see on muidugi selge, et tuleb palku tõsta raske ja vajaliku töö tegijail, kes "tänutäheks" silkudest ja makaronidest elama peavad. Näiteks kasvõi Riigikogu liikmete ja kõiksugu bürokraatide ülepaisutatud armee palkade arvelt.

Muu eelnev kommentaar oli vastuseks 14:39:58 kirjutanule. 15:52:27 kirjutanu küsimusele pole ma pädev vastama, ma ei osale koalitsiooniläbirääkimistes ja üldse on poliitiliste mängude see külg mulle tundmatu maa. Pean muidugi tunnistama, et Veskimägi-Tõnissoni jutul on tõetera sees. Aga kas ma eksin arvates, et Keskerakonna koalitsiooni kuulumise korral ei oleks Sa seda teemat jutuks võtnud? Hih.

Miks peaks roheliste erakonnas olema teisiti kui teistel erakondadel.Muidugi saavad Riigikokku oma nimekirja alusel . Soovin jõudu Mart Jüssile. Olgu oma isa vääriline. Fred Jüssi sõber.

Igakord kui Sina "kommima" tuled käib jutt ainult vabamüürlastest ja mingitest salaprotokollidest. Kas räägid Inglaste poolt salastatud " kolmik baktist"

Sul võib õigus olla, aga las siis opositsioonis olek karastab/õpetab ka Keskerakonda. Koostööle lootma jäädes!

Keskerakonnale on opositsioonis olek vajalik,et ei ülbitse niipalju. Nüüd ometi kärbiti tiibu

Jaanusel veel vara rõõmustada. Reformil on kombeks oma koalitsiooni partner nahka pista ja siis Keskerakond võimule aidata. Nii on kogu aeg olnud ja miks peaks nüüd teisiti olema.

keskerakondlaselt 2007-03-15 15:50:24 "ja kus siis on meie vetoõigus. Unustatud? tsiteerin - Peab olema võimalus algatada referendumeid, et esitada nende kaudu seaduseelnõusid või panna veto riigikogus vastu võetud seadustele." Kuule tropp, millal enne erakonna programmilised seisukohad valimistega riigi seaduse jõu saanud on? Mis kuradi unustatud? Mõtlle kuidas teie esiööbik iga asj peale kires Tehtud, palju ta neist ise tegelikult tegi? mamma mia...!

A miks rohelisi üldse vaja oli? Kas hakatakse kuhugi kroone müüma?

Mine sa tea, Lätis juba latt langeb...