Sa mees mõtle ka mis sa kirjutad! Isegi KN -s ! Kuhu sa mõtled sellise klassivihaga välja jõuda?
Saaremaalt lahkus ligikaudu 10 000 rikkurit! Läänemaa oli veel jõukamal järjel ja sealt lahkus rohkem....Hiidlased olid kõvad rikkurid jne. Need rikkurid läksid ja elasid põgenikelaagrites. Aga nad jäid ellu. Neid ei tapnud Aljosad! Eestit on okupeerinud sakslased, taanlased, rootslased aga nad kõik on peale oma võimu langemist vaikelt lahkunud. Putin kutsub ka Aljosasi koju aga tulutult. Nemad virelevad siin metslaste riigis edasi. Tule vanamees enne surma veel korrakski mõistusele.

Viimaks ütles "tõe" välja üks klassiviha tekitaja. Vastaku, kas väliseestlased tulid selleks tagasi, et kodueestlased kuuse alla saata? Kui kodueestlased poleks Eestit vabaks võidelnud, oleks väliseestlased igavesti ilma endisest. Kodueestlased võitlesid Eesti vabaks ja neil oleks pidanud olema õigus rahuliku ja vaba elule. Väliseestlased ja igasugused sahkerdajad, kes lillegi ei liigutanud, oleks pidanud olema sellises olukorras nagu sundüürnikud praegu. Näha on, et eestlased on klassideks jaotunud.

Meenutagem majandusministeeriumi juhtinud Mõõdukate erakonda kuulunud Mihkel Pärnoja, kelle saamatu ja isegi kuritahtliku tehingu tulemusel tabas Mustamäe paljusid ühiselamuelanikke tõeline katastroof. Ebaseadusliku tehinguga tekitati suur hulk kodutuid inimesi. Selle ministri hilisema ja ebaõnnestunud umbusaldamise ajal Riigikogus teatasid nüüdsed sotsiaaldemokraadid, et usaldavad oma jüngrit. Ent see tehing oli riigile ääretult kahjulik. Viis Mustamäe maja, kus oli 847 korterit, milles elas kokku üle 1000 elaniku, müüdi 10 miljoniga. Ühe korteri hinnaks kujunes seega 10 652 krooni. Praegu aga müüb uusomanik taoliseid kortereid juba 400 000 krooni tükk.
Elanikel erastada ei lastud. Erastas kinnisvarafirma " Fennovara", mis nüüd kannab nime Capital Kinnisvara.

1989. hilissügissel oli teada saabuvast justiitsvägivallast, mille generaatoriks oli mõjukas väliseestlaste seltskond. Siis oli võimalik veel justiitsrepressioone vältida, pehmendada aga kodueestlane ei uskunud, et väliseestlane kodueestlase tänavale viskab ja valitsus vabad korterid maha sahkerdab. Teistes postkommunistlikes riikides selline represseerimine läbi ei läinud.

Kui minult varastataks rahakott ja keegi seda oma käes hoiab siis ei tähenda see seda, et see talle kuulub! Mida te kiunute, et väliseestlased on pahad. Vaadake omale näkku ja võrrelge! Need inimesed said ka paguluses hakkama ja ehitasid omale uue elamise aga kesikud elaksid ka täna oma kolhoosis edasi.

Kuule plõksija!
Sinu kirjapruugis kesikud ei teinud seda Omandirformi.
Varas oli riik, kes varastas 180000 inimese kodud ja väliseestlased, kes nägid siin saamapaika.
Mitte ükski teine riik ei käitunud oma rahvaga niimoodi

Jälle see klassiviha tekitaja hädaldab. Kui sa Ameerikas pimedal tänaval satud pättide kätte ja need su rahakoti röövivad, ise sa põgened ummisjalu, siis oled sellest kotist igavesti ilma. Kui nüüd head inimesed pätid kinni võtavad ja su rahakoti kätte saavad, siis oleks loogiline, et koti omanik maksaks vaevatasu. Aga mitte nii, et koti omanik veel "tänutäheks" abilisel hambad sisse lööks. Õigem oleks siis leidjal jätta kott endale, aga mitte vastu lõugu saada. Aga paistab, et selline on väliseestlaste mentaliteet.

Korteriühingutele kuulunud vara ei natsionaliseeritud 1940-1941 aastal, vaid korteriühingud likvideeriti 1949. aastal. Enamus korteriühinguid oli pantinud oma vara (kinnistud ja hooned) võlgade katteks Pikalaenupangale jt pankadele. Seega, ei kuulunud korteriühingute vara koos korteritega mitte korteriühingu liikmetele, vaid pankadele. Aga - mis tehti Eestis? Eestis otsustati tagastada endistele korteriühingu liikmetele reaalselt korterid (miljardeid kroone maksvat vara). mis pole iial olnud korteriühingute liikmete omand omandiõigse alusel, ja mida pole ühingu liikmetelt ka õigusevastaselt võõrandatud. Korteriühingute majad koos seal asuvate korteritega kuulusid juriidilisele isikule, st ühingule, mitte üksikisikutele. Seega tehti Eestis aastal 1993 eraldi seadus, mlle alusel tehti omanikeks isikud, kes seda ei olnud 1940 aastal ja kellelt ei olnud vara ka õigusevastaselt võõrandatud.

ambuja-le. On Sul meeles millal Ilves Eestisse saabus?

kultuur.elu.ee/ke480_omandireform.htm
Eesti Õigusjärgsete omanike Liidu juhatuse liikme ja õigusnõuniku Peeter Ploompuu hinnangul on omandireformi konnasilm esiteks selles, et omanike ring aeti liiga suureks. Teine konnasilm on see, et riik delegeeris vara tagastamise kohalikele omavalitsustele. Kui riik oleks võtnud selle enda kanda, oleks reform ammu lõppenud. Kuid omavalitsustes põrkuvad erinevad huvid. Näiteks on kodanik esitanud tagastamistaotluse, kuid seal majas on sees mingi ettevõte ja tagastamine venis lõpmatuseni või leitakse mingid otsitud põhjused, et mitte tagastada. Vastavalt eksperdi otsusele, kes märkis vara säilivuseks kas 49% või 51%, otsustati võib-olla miljoneid maksva maja saatus. Kui 51% oli ümber ehitatud, siis kuni aastani 1997 kehtinud korra järele omanik seda enam tagasi ei saanud. Kuid joonistada mõni protsent siia-sinna polnud eksperdile mingi küsimus. Ent kolmas ja kõige hullem konnasilm omandireformi puhul on Ploompuu sõnul eesti rahva omavahel tülli ajamine. Probleemide probleemiks on tema arvates see, kui 1994. aastal lahkus vene sõjavägi ja vabanesid tuhanded riigile kuuluvad korterid, mis maha parseldati, kuid mis oleks tulnud anda üürnikele ja lubada need erastada. Sellele lisab ta veel Hüvitusfondi temaatika. Hüvitusfond loodi ju selleks, et aidata inimestel kortereid muretseda. Siia ongi omanike-üürnike probleemid maetud. Tuhanded korterid kadusid, rahad haihtusid ja nüüd on riik hädas: mida teha?
Kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud?

www.kesknadal.ee/est/uudised?id=8391
Kus ja kellena töötas ning kuhu oli Eesti NSV-s sisse kirjutatud tänane president Toomas-Hendrik Ilves, et ta sai õiguse erastada EVP-de eest korteri? Ja mitte lihtsalt korteri, vaid Toompea luksuskorteri?
Praegune president Ilves sai peaaegu muidu Toompeal korteri omanikuks. On võimatu, et särav sovetoloog ja kommunismi mädapaisete asjatundja poleks kapitalismist tulnuna taibanud, et Eestis tasuta kingituste nõutamine ja kiire edasimüük pole riskivaba ettevõtmine. Selle alla turuhinna sooritatud tehingu lahkamine võiks olla Ilvese värskeltasutatud mälu insituudi üks esimesi proovikivisid. On paradoks, et kommunismivastane ise talitas kommunistide põhimõtte järgi – igaühele vastavalt tema vajadustele. Pole ka usutav, et Lääne kinnisvara omanikul Ilvesel poleks olnud usku, et NATO ja ELi poole tüürivas Eestis võiks kunagi kinnisvara väärtus kasvada, kui ta odavat korterit nõudis. Eelnev imestus kehtib juhul, kui tegu polnud teeseldud tehinguga mõnele kohalikule prominendile nimetatud majas suurema korteripinna saamiseks, kus Ilvesel olnuks täita tankistiroll. Kuid seda imelikuma ja küsitavamana tunduks tankisti asumine praegusel riigipeatoolil.
Ilves kui nüüdseks prominentseim erastaja võiks eeskuju andva žestina hüvitada sümboolse erastamishinna ja tollase turuhinna vahe. Ei muuda ju tehingu olemust clintonlik väide – ma ei hinganud narkotsi sisse –, et ma küll ostsin, kuid pole elanud selles korteris.

www.transparency.ee/?s=244
Sõpruskonna õnnelik tehing.
Privaatne Toompea tänavasopp. Maja akendest avanevad hunnitud vaated Pelgulinnale ja Koplile. Tõeliselt suured korterid. Silmapaistvad omanikud, kes ostsid kogu selle ilu vaid 42 000 krooni eest.
Nii soodsa hinnaga said 1990. aastate keskel Toompeale 1160 ruutmeetrise maja soetada inimesed, kes pidid olema vaid õigel ajal õiges kohas ja – mis peaasi – parteis. Või vähemalt õigete inimestega sõbrustama.
Korteri said näiteks Ilves, Palts, Kross jne.

21.02.2007
Ratas: kas omandireform tuleks tagasi pöörata?
Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul on korterite otsustuskorras sundüürnikele erastamise puhul tegemist omandireformi lõpuleviimisega lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist.
"Kuni 2002. aastani erastati Tallinnas kollaste kaartide eest üle 91 000 korteri, kokku üle 4,6 miljoni ruutmeetri elamispinda," ütles Ratas. "Lähtudes korterite otsustuskorras erastamise vastaste loogikast kannatas riik seeläbi vähemalt 46 miljardit krooni kahju ja kas see kahju tuleks nende arvates 300 000 tallinlaselt sisse nõuda."
Linnapea sõnul on korterite otsustuskorras müügi vaidlustanud SDE ja IRL seega omandireformi alused kahtluse alla seadnud. "Kas oponentide arvates tuleks omandireform kehtetuks kuulutada?" küsis Ratas. "Korterite otsustuskorras sundüürnikele müümise näol on tegemist omandireformi jätkuga. Aitame sellega tagastamisele läinud majades elavaid inimesi, kes ei saanud teistega võrdsetel alustel endale eluaset erastada."

Poliitikute eluasemeskandaalid

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Linnapea Tõnis Palts ostis 1995. aastal Toompeale üle sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis kõva raha humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsu sõnad ümber: "Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt." Seejärel kinnitati Paltsu sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsule kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks.

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis välisminister Toomas Hendrik Ilves mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Lennart Meri peaminister Tiit Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister oli hakanud kokku elama Evelin Ilvesega.

Saksamaal hakati sama õhinaga erastama, aga Saksa Riigikohus tegi kiiresti oma keelava otsuse.
See- eest oli Eestis erastamiskonsultandiks sakslane Dr. Schmidt, kes oma kodumaal ei saanud selliseid reforme soovitada.

Dresdeni üürnikeliit on Saksamaa suurim, 35 000 liikmega. Saksa DV ajal ehitatud paneelmajad (mis olid juba ennegi ilusamad kui meie Lasnamäed) on taasühinemise tulemusena rikkalikult renoveeritud, sest sakslased ei jaganud kortereid rahapuuduses elavatele haldajatele kätte, vaid inimesed säilitasid oma kodu, jäädes või astudes ühistu liikmeks. Ühistusse, mida meie vaatamas käisime, kuulub 7200 korterit, ja selliste ressurssidega on juba võimalik mõndagi teha. Rajada haljastust, ehitada lasteaedu , isegi seltsielu korraldada.
„Meie eesmärk elamumajanduses (ja mitte ainult siin) oli vältida rikaste ja vaeste klassi teket. Püüdsime riigi taasühinemise järel oma rahva võimalikult keskmisel tasemel järje peale viia. 17 aastat hiljem võime öelda, et oleme sellele eesmärgile väga lähedal," ütles Saksimaa Maapäeva liige, roheliste esindaja dr Gerstenberg.
Saksamaal on 60% elanikest üürnikuseisuses ja üüriseadused on põhjalikult läbi töötatud, aga Eestis pole üüriseadust olemaski.
Põhiline eelis Saksamaa üürnikeliiidu liikmel on õiguskindlustus, kus üürnike liit esindab vaidluste puhul üürnikku. Kalli advokaadi palkamine ei tule ju igaühel kõne alla ja alati pole sel mõtetki, kui seadused on paigas. Üürnike huve kaitsevad kõik erakonnad, sest valijad on suurel määral just üürnikud.

No näete kui ilusasti said sakslased hakkama! Sõjakaotajad aitasid sõjavõitjad järjepeale. Kas teate ka , mis olid need toetussummad?
Kahju, et ülemine poliitikute nimekiri lõpetamata jäi... Oleks tahtnud ka Elmar Sepast head kuulda ja eks kesikutel ole teisigi helgete mõtete kandjaid.

Meg-ile. Ei ole meeles, aga Ilvese väljend, et ta okupantidega okupandi keeles ei räägi vajab juba psühhoanalüüsi. Kas tal pööning korras on? Et Inglismaa on olnud ajaloos suurim okupant, siis ei tohiks ta ka inglastega inglise keeles rääkida. Ei tea, millises keeles ta lõpuks rääkima hakkab?

www.compromat.ee/?p=358
Ilves teatab siin ajakirjale " Der Spiegel ", et II maailmasõja süüdlased ei ole natsid ja kommunistid, vaid sakslased ja venelased!

Saksamaale ümberasujad pole ORAS § 6 mõistes omandireformi subjektid. Eesti riigil ei lasu kohustust vabatahtlikult 1939. ja 1941.aastal Saksamaale lepingute alusel lahkunud isikute suhtes.
Nõukogude Liit tegi suuri makseid Saksamaale 1941. aastal kompenseerimaks Saksamaale lahkunutele vara. Saksamaa Liitvabariigi juhtivad riigitegelased on korduvalt rõhutanud oma ametlikes kirjades, et neil ei ole Eesti Vabariigi vastu mingeid varalisi nõudmisi.
Sõja alustajatena kaotasid nad sõja ja igasugused varalised nõudmised tollest perioodist on lootusetult aegunud.
Küll aga need isikud ja nende pärijad, kes on mitu korda eri riikidest saanud kompensatsiooni, on kohustatud Saksa riigile raha tagastama.
Kuna sakslase silm on selgem ja mälu on pikem, siis kahjustavad eestlased end rahvana Euroopa silmis pikemaks ajaks. Euroopa rahvad on arvestanud, et iga rahvas käitub mõõdukalt omakasupüüdlikult. Kui aga mõni rahvas käitub mõõdutult omakahjupüüdlikult, siis.....

Riigi julgeoleku ja järelvalveinstitutsioonid on õigusnormidest kinnipidamist kontrollinud, tuvastanud seaduserikkumisi, pole aga ebaseaduslikke sätteid tühistanud ega teo toimepanijaid vastutusele võtnud. Ükski riigiinstitutsioon pole kas tahtnud või suutnud reageerida, et pöörata kuritegelik ebaseaduslik olukord seaduse kohaseks.
Linnavalitsuste põhimäärused kohustavad linnavalitsusi tühistama ebaseaduslikud otsused ja korraldused nende ilmnemisel. Seda aga pole tehtud kordagi. Toimitud on vaid kohtuotsuse ajendil.
Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid jälgivad Eestis toimuvat oma vaatlejate kaudu, et lülituda pärast Eesti täielikku liitumist ühisesse Euroopa majandus- ja õigusruumi, mil asutakse selgitama ja likvideerima põhjuseid st. ka süüdlaste väljatoomist ja suunama Eesti õigusorganite tähelepanu süüdlaste õiglasel karistamisel.
Tuleb tõdeda, et üheski Euroopa riigis pole seni veel loodud pretsedenti, kus välja petetud kinnisvara oleks jäädavalt varga omandisse jäänud