Eks te ise teate seal keskerakonnas. Kui tahate, et reform riigi edasi valitseks, laske aga savisaarega edasi.Aga ärge siis valetage ka, et "võitlete oama valija eest". Ei võitle te sittagi, hoopis reformi võimu garant olete.

Suvel oli lootus, et sugulased veenavad Savisaare lahkuma. Alles see oli.

Aga palun kes diagnoosib arsti? Oli see paskvill nüüd nartsism, stalinism või lihtsalt debilitas mentis?

Ausalt välja öeldud ju! Kui Kadri praegu ei saa, siis järgmine kord pole enam üle Sireti võimalik minna. Ja nii üks poliitbroiler teise järgi. Ei tea, kas Ets kirjutaja kõrvad ka tuliseks rullib?

Ma just tahtsin sellise kommentaari panna, mille Urmi on juba esile tõstnud:
KESKMÕTE: Häda hakkas ammu varem – nimetagem seda poliitikute kiirkorras meisterdamiseks. Ja see pole ainuomane vaid Keskerakonnale.

P.S.
Ma võiksin nimekirja koostada, kes on järgmised erakonna lõhkujad. See on neile otsa ette kirjutatud.

See sõna on NARTSISSISM.Tore oleks võõrsõnu teada.Järgmisena tood sisse juba nartsissi, tulbi ja võilille.

Teatavasti on praegused võimuparteid Keski parketivõimeliseks pidanudvaid juhul, kui hülgavad oma kauaaegse esimehe, Partei Programmi ja Põhikirja. SIIS VÕIVAD KESKERAKONNA NOORED KARJERISTID HAKATA PRAEGUSE VÕIMU SÜLEKOERTEKS, MIS SIIS ET ON OMA VALIJAD REETNUD.Pidu missugune "rahvuslaste" õuel!!

Kurb tõde on tõesti kurb, lausa kisendavalt valuline... Kas tõesti peame selliselt lõpetama?

Maksim, õige diagnoosi paneb kalluta aga. Tead küll teda, sinu kaksik.

Keeraks õige asjad pea pealt jalgele?

Reformi võimu garant ei ole mitte Savisaar vaid võimu külge klammerduvad arad ja poliitiliselt ebajärjekindlat põhimõttelagedat kapitulantlikku ja oma valijate suhtes oportunistlikku poliitikat viljelevad RE puudlid IRL ning eelkõige SDP.
Nende erakondade langev toetus on ju ka mingi argument, eksole?Valija ei ole ju lammas.
Ma ei saa aru miks süüdistatakse ühiskondlikus tupikseisus ja stagnatsioonis just KE-d ja Savisaart.
KE ja Savisaar on ju olnud 20 aastat opositsioonis justnimelt stagnatsiooni viinud poliitikale.

Tahaks ikka selgelt teada kelle ja mille arvelt võiks toimuda koostöö IRL-i või RE-ga? See saab olla üksnes KE usaldusväärsuse ja poliitilise eetika arvelt.
Kas peaksime oma kruiitikameelt kohitsedes hakkama takka kiitma ebaõnnestunud liinile?
Ajalugu on ju näidanus kõigepealt Isamaa ja siis Re poliitiline liin viinud Eesti sinna kus oleme-ehk seisakusse ja peataolekusse.
Me (KE)ei saa sellele takka kiita ning arvestada nende ebaõnnestujatega kui tulevaste koalitsioonipartneritega.Vähemalt mitte enne kui nad on oma tehtud vigu tunnistanud.

Keskerakond peaks olema avatud koostööle edaspidigi kõigi mõistlike ja tasakaalukate pol. jõududega aga jääma siiski oma põhiväärtuste ning poliitilise liini juurde.

Paljud parlamendierakonnad põhjendavad KE-ga koostööst keeldumist kasutades süüdistusi Argumentum ad hominem (ladina keeles 'argument inimesest lähtudes').

Argumenti, mis on tehtud personaalselt oponendi vastu, mitte oponendi sisulise argumendi (argumentum ad rem) vastu käsitsetakse poliitilistes debattides tavaliselt loogikaveana.

Iseasi, et meie laiutavas nn. õukonnameedias ei toimugi enam mingit ühiskondlik-poliitilist debatti. Sellele debatile on võimuklike poolt selga tõmmatud vikerkaarevärviline(sini-kolla-puna-lilla) hullusärk.

See küsimus ei ole tõstatatud vanuse kontekstis, küsimus on paigaltammumises. Miks kirjutavad väiksed valitsejad oma võimu stagneerimise väitekirju? Sest neil ei ole endil ideid kuidas edasi, nende elu on vastandumine arenguga. Nii ei tohi!

Mida selline segane jutt juhtkirja tasemel öelda tahab, jääb mulle arusaamatuks. Juhtkiri võiks öelda mõne selge eesmärgi ja eeldused aruteluks.
Mõned märkused minu tagasihoidliku arusaamise juures.
Kui keegi saab valimiste 40 tuhat häält, siis ainult tänu oma tuntusele ja mitte partei juhatusse kuulumise tõttu.
Kui keegi kaotab koha juhatuses või partei juhi koha, siis teda ei heideta parteist välja ja ei hukata vaid ta jääb parteisse edasi ja saab oma tuntusega järgmistel valimistel ikka palju hääli.
Tallinna linnapea koht on tähtsuselt peaministri järel järgmine, sest Tallinna linnapea juhib sisuliselt poolt Eestit.
Partei on osalemiseks poliitikas, aga poliitika on liitlaste otsimise ja läbirääkimiste kunst. Kui inimesel on puue, haigus või koduarest ning ta on seepärast Tallinnast kaugel, siis on tema läbirääkimiste võimalused kõvasti piiratud. Eesti oludes peab läbirääkimisteks olema Tallinnas ja võimeline igale poole ligi pääsema.
Olukorras, kus IRL ja Vabaerakond visisevad tühjaks ja SDE kipub sisemiselt lõhki minema, on väga tähtis pidada pealinnas kõigevolilist ja kiirelt reageerivat partei juhti või esindajat.

Mis mõttes läbirääkimiste võimalused piiratud? Ega erakonna esimees ei ole mingi pizzaboy,või korstnapühkija et ta peab olema suuteline mööda linna ringi lippama või kõikjale ronima.
Tänapäeval ei ole füüsiline puue mingiks takistuseks vaimse töö tegijaile s.h. poliitikuile.
Kui pea ei jaga siis peavad muidugi jalad jagama kuid milleks meile selline juhtimine?
Ja põhimõtteline küsimus on ka see, et miks KE peaks kaaluma koalitsiooni pol. jõududega kes siiani järjekindlalt kasutavad KE ellimineerimiseks võimukõnelustelt argumente ad hominem, ehk argumente mis on tehtud personaalselt oponendi perooni vastu mitte oponendi sisulise argumendi (argumentum ad rem) vastu?
Kas selliste -põhimõtteliselt loogikavabade ja pahatahtlike poliitpervertidega saaks meil olla mingitki koostööd?
Ma välistaks koostöö põhimõtteliselt poliitiliste jõududega kes sekkuvad teiste erakondade sisasjusse s.h. personaaliasse ja ei tauni sellekohast praktikat avalikult .

Lapsministrite treimine algas teatavasti juba ammu. Kui reformilojused olid maha parseldanud Eesti põllumajanduse ja tööstusettevõtted. Kui olid maha parseldanud ja ärastanud Toompea endise nomenklatuuri luksuskorterid ja riigi kinnisvara. Kui olid vanarauaks müünud Eest mere ja kalalaevastiku. Siis edutati valitsusse kari reformitatte kellel rahva toetus puudus. Seega olid nad otseses sõltuvuses neid tööle palganud parteijuhtide klannist. Parteijuhid kamandasid ärastamistega kokku aetud miljoneid, mida siis uute röövimistega usinalt täiendama asuti.

...ruigavad kesikud juba paarkümmend aastat. Ja jäävadki ruigama, vähemalt seni, kuni Vanapaks lusika nurka viskab ja koivad sirgu ajab.
See on küll kurb, kuid kahjuks on niimoodi...

Ei saa isegi öelda koivad, vaid koiva.

Kas see on seesama Põdder kes Tallinna haigla juhi soojalt kohalt lahti saades sai meeletu rahalise kompensatsiooni? Samal ajal kui, lastele mõeldud meditsiiniaparaadi soetamiseks organiseeriti sealsamas haiglas korjandus...

Teilt Rahvamees ja hästi argumenteeritult lahtiräägitud ka teisel osalejal. Ajalugu jälgides siis ajalugu teevad isiksused ja rahva kari on ainult teostamise vahendiks.Kas nüüd keskerakonna programm on kõige ideaalsem aga ta on kõige isamaalisem inimese kesksem,millega soovitakse teenida kogu rahvast,vaatamata tema raha kogemusele.Savisaar on tõesti harukordne inimene,kes teab mida teeb ja ei aja jama mida ma olen kahjuks Kadrit jälgides,pidanud tunnistama.Noorte viga on selles,et neile meeldib tormata ja proovida.Vanemad on juba oma vitsad ära saanud ja oskavad siiski kainemalt tunnistada,mis on elus peamine ja mis ka õigem.Ma vaatan,et läänemaailma kultuur tahab kogu aja uueneda,et vana unustada.Sellega me lihtsalt tormame kuristiku poole sest me ei tea mis meid ees ootab.Talupoja tarkus on see,kus vanemad annavad noortele edasi elu põhi tõed,mis on oma elutarkustega tõestanud,et nendega seisad sa kindlal alusel.Nüüdne sodomaania ja paabeli segadus on nagu soos laugaste vahel ekslemine.

aga ikkagi - kui doktor Põddder oleks patsiendi seisundit adekvaatselt diagnoosinud, oleks Edgaril jalg all või vähemate kahjustustega kui praegu.

Ka arstid eksivad... Isegi konsiiliumid ei suuda alati õigel ajal õigeid otsuseid vastu võtta. Arstimine on kunst - üks keerulisimaid.