Ühe ja sama hulga EVP - de eest sai erastada erineva turuväärtusega elamispindu, ettevõtteid ja maad! Osa aga jäeti ilma ja neile öeldi, et ostke enampakkumisel oksjonilt. Nii viidi ellu Põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi. Jäeti ratifitseerimata ka rida eurodirektiive ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni punkte, et vältida rahvusvaheline järelevalve omandireformile ja ühisomandi ümberjaotamisel varandusliku segregatsioonipoliitika teostamisele. Õiguskantslerilt võeti õigus osaleda omandireformis ja selle läbiviimise tagamisel põhiseadusele. Tallinnas jäeti erastamata ligi 500 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. (vt. ka Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! Huvitav oleks teada, milline on ametlikult eratamata jäänud elamispindade staatus täna! Väljastatud EVP-l puudus rahaline kate. Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi, neid kel oli nõukogude ajal võimalus saada riigilt tasuta korter. Suur osa tagastatud majadest olid tegelikult pankade omad, sest elanikud polnud jõudnud pangalaenu tagasi maksta. Nende võlad kustutati! Ja kellele parseldati maha Punaarmeest siia jäänud korterid?

Mina ütlen, et see Keskerakonna jura nende munitsipaal korteritega on amma kõrini ära tüüdanud. Esiteks kõigile ei jätku, teiseks pannakse sinna erineva taustaga ja maksevõimega inimesed, nii et korda seal pidada on võimatu. Mina endise sundüürnikuna ütlen, et vajaon erastada korterid üürnikele või anda raha uute pindade erastamiseks . Ehitage nein mun...maju kodututele või ka pereelamuid, nagu Läänes.

Munitsipaalpind pole mingi kodu sundüürniku jaoks,see on vaid kark kuhu saab ajutiselt toetuda.Sundüürnikud pevad saama võrdselt teistega elamispinna erastada.

Ei saa siin hädaline ei õnge ega kala, vaid kalpildi(ei prügi seast teaks kala ära tunda), pikemat sorti kaika(nööri ja konksuta) ja tühja ämbri (tühjade lubaduste jaoks). Hail Edg!

Et mis värk on, miks te kõik Edgarilt nõuate. Meil ju veel vähemalt viis erakonda, las need lahendavad sundüürnike probla, kui Edg nii paha on. Kus rahvaliit ja sotsid oma lahenditega on? Ja mida isamaa mõtles kui majad fiktiivsetele omanikele kinkis koos kõige täiega, perede ja üürnikega. Kui oanik tahab üürnikest lahti saada, mis ta peab siis tegema. Ja mis siis riik või linn peab tegema, kui inimesed tänaval on? Ah?

Omandireformi viis läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures Õiguskantsleril võeti õigus osaleda omandireformis ja selle läbiviimise tagamisel põhiseadusele ja seega olid maavanem ja linnapea ainuisikuliselt vastutavsd n.ö otsuste tegemise ja nende seaduslikkuse eest. Oldi täidesaatev võim ja teenistusliku järelvalve viis läbi sama maavanem või linnapea! Ka Riigikontroll ei tohtinud sekkuda ja alles nüüd sai õiguse kontrollida omavalitsusi, aga see ei ole sisuliselt senini käivitunud. Õiguskantsler on veel ombudsman. Ta peab ombudsmanina aitama kodanikke kohtuvälises õiguslikus abis väärate otsuste vastu ametiasutuste poolt vastavuses põhiseadusele ja rahvusvahelisele õigusele, kuid samas ei tohi ta sekkuda omandireformi küsimustesse, mis on tihti räiges vastuolus nii põhiseaduse kui ka rahvusvahelise õigusega!

Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 alusel tekib ametnikel, kes tegelevad eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamisega suured võimalused bürokraatlikuks omavoliks ja pitsitamiseks, abivajajate sorteerimiseks ja alandamiseks. Juba see, et eluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetu on kohustatud teatama linnaosa eluasemekomisjoni sekretärile eluruumi üürimist taotlejana arvel olemise põhjuse äralangemisest või muutumisest ühe kuu jooksul vastava muutuse toimumisest, võib kujuneda järjekordseks uue "sotsiaalorjuse" ilminguks - tarvitseb õnnetul vaid hilineda oma elumuutuste (delikaatsete isikuandmete?) teavitamisega või pidada neid tõesti delikaatseteks ja avalikustamisele mittekuuluvateks, kui Ametnikul avaneb voli kustutada selline isik järjekorrast. Näiteks nõukogudeaegsetes korterikomisjonides oli ühiskondlik kontroll avalikum ja mitmekülgsem. Tahaks teada, mis tähendab andmemuutustest teatamise korral "kohe" ja kuidas saab järjekorras olija olla kindel, et tema teatatu on ikka fikseeritud (pärast öeldakse: sa polegi teatatud ja oled järjekorrast välja arvatud)? Sellistesse "aukudesse" aga saab sokutada nn omi jopesid. Sama korra punkti 13.2 kohaselt on eluruumi üürimise taotlejana arvele võetud kohustatud inimesed iga aasta esimese kvartali jooksul kinnitama eluasemekomisjoni sekretäri juures eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise aluseid. Sama korra punkti 14.3 kohaselt võidakse isik kustutada eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise korral. Öeldakse, et eluruumi üürimise taotleja peab arvestama, et kui ta on esitanud enda või perekonnaliikmete kohta valeandmeid, võidakse nad kõik eluruumi üürimist taotlevate isikute hulgast välja arvata. (Kas ei kaaluta nt linnast väljaajamist, rahatrajhvi määramist, avalikku häbistamist?)Kes tuvastab, et esitatud on valeandmed: kas asi läheb igal kümnel juhul kohtusse, kus on meeletupikad järjekorrad? Kena küll, et kui linnaosa eluasemekomisjon esitab konkreetse korteri üürile andmise ettepaneku, siis otsuse tegemisel kontrollitakse eelnevalt taotlejate andmeid. Rahvastikuregistri järgi täpsustatakse, kes oli avalduse esitamise ajal tagastatud eluruumi registreeritud (sisseregistreerimine ei pidavat vabas Eestis ju enam mitte lugema!), taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuuluva kinnisvara olemasolu (kuuldavasti peetakse silmas mitte ainult praegust, vaid kunagist vara; nii nagu kõige hullemal nõukaajal võeti inimeste hindamisel arvesse nende esivanemate varalist olukorda tsaari- või klikeajal), nõutakse kirjalikke selgitusi (mis alusel ja mis vormis?) ning vajadusel tehakse ka kodukülastus (läbiotsimine ilma läbiotsimisorderita?). Munitsipaalkorterit ei anta igaühele, vaid neile, kes seda tõeliselt vajavad. See on kena põhimõte küll, kuid juba praegu võib ette näha, et sellest sünnivad uued tülid ja pahandused, sünnib uus korruptsioonilaine, mille tagajärjed muutuvad järjest koledamaks, kuni ükskord lähevad sõna otseses mõttes veriseks. Siis kohkutakse tagasi ja otsitakse mõistlikumaid teid, mis korralikku inimest ei alanda ega sea teda sisuliselt ühte ritta näiteks "rõngastatud" vangiga.