![]() Raadiku projekt toob Tallinnasse üle 1000 korteri
ORAS
2007-07-11 07:16:08
Ühe ja sama hulga EVP - de eest sai erastada erineva
turuväärtusega elamispindu, ettevõtteid ja maad! Osa aga
jäeti ilma ja neile öeldi, et ostke enampakkumisel
oksjonilt. Nii viidi ellu Põhiseaduse võrdõiguslikkuse
printsiipi. Jäeti ratifitseerimata ka rida eurodirektiive
ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
punkte, et vältida rahvusvaheline järelevalve
omandireformile ja ühisomandi ümberjaotamisel varandusliku
segregatsioonipoliitika teostamisele.
Õiguskantslerilt võeti õigus osaleda omandireformis ja
selle läbiviimise tagamisel põhiseadusele.
Tallinnas jäeti erastamata ligi 500 elamut. Seda tehti
Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga.
(vt. ka Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht
18.08.1995). Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on
erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda
vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail
enampakkumistel! Huvitav oleks teada, milline on ametlikult
eratamata jäänud elamispindade staatus täna! Väljastatud
EVP-l puudus rahaline kate. Sellise osakute ideega soositi
üht kitsast elanikegruppi, neid kel oli nõukogude ajal
võimalus saada riigilt tasuta korter.
Suur osa tagastatud majadest olid tegelikult pankade omad,
sest elanikud polnud jõudnud pangalaenu tagasi maksta.
Nende võlad kustutati!
Ja kellele parseldati maha Punaarmeest siia jäänud korterid?
Jüri
2007-07-11 23:45:26
Mina ütlen, et see Keskerakonna jura nende munitsipaal
korteritega on amma kõrini ära tüüdanud. Esiteks kõigile ei
jätku, teiseks pannakse sinna erineva taustaga ja
maksevõimega inimesed, nii et korda seal pidada on võimatu.
Mina endise sundüürnikuna ütlen, et vajaon erastada
korterid üürnikele või anda raha uute pindade erastamiseks
. Ehitage nein mun...maju kodututele või ka pereelamuid,
nagu Läänes.
uusrepresseeritu
2007-07-12 15:13:14
Munitsipaalpind pole mingi kodu sundüürniku jaoks,see on
vaid kark kuhu saab ajutiselt toetuda.Sundüürnikud pevad
saama võrdselt teistega elamispinna erastada.
Kalamees
2007-07-13 19:24:43
Ei saa siin hädaline ei õnge ega kala, vaid kalpildi(ei
prügi seast teaks kala ära tunda), pikemat sorti
kaika(nööri ja konksuta) ja tühja ämbri (tühjade lubaduste
jaoks). Hail Edg!
säärane
2007-07-14 00:29:43
Et mis värk on, miks te kõik Edgarilt nõuate. Meil ju veel
vähemalt viis erakonda, las need lahendavad sundüürnike
probla, kui Edg nii paha on. Kus rahvaliit ja sotsid oma
lahenditega on? Ja mida isamaa mõtles kui majad
fiktiivsetele omanikele kinkis koos kõige täiega, perede ja
üürnikega. Kui oanik tahab üürnikest lahti saada, mis ta
peab siis tegema. Ja mis siis riik või linn peab tegema,
kui inimesed tänaval on? Ah?
stiilinäide
2007-07-14 08:08:05
Omandireformi viis läbi ainuisikuliselt omavalitsus,
kusjuures Õiguskantsleril võeti õigus osaleda
omandireformis ja selle läbiviimise tagamisel põhiseadusele
ja seega olid maavanem ja linnapea ainuisikuliselt
vastutavsd n.ö otsuste tegemise ja nende seaduslikkuse
eest. Oldi täidesaatev võim ja teenistusliku järelvalve
viis läbi sama maavanem või linnapea!
Ka Riigikontroll ei tohtinud sekkuda ja alles nüüd sai
õiguse kontrollida omavalitsusi, aga see ei ole sisuliselt
senini käivitunud.
Õiguskantsler on veel ombudsman. Ta peab ombudsmanina
aitama kodanikke kohtuvälises õiguslikus abis väärate
otsuste vastu ametiasutuste poolt vastavuses põhiseadusele
ja rahvusvahelisele õigusele, kuid samas ei tohi ta sekkuda
omandireformi küsimustesse, mis on tihti räiges vastuolus
nii põhiseaduse kui ka rahvusvahelise õigusega!
Teine Eestlane
2007-07-16 00:11:28
Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 alusel tekib
ametnikel, kes tegelevad eluruumide üürimist taotlevate
isikute üle arvestuse pidamisega suured võimalused
bürokraatlikuks omavoliks ja pitsitamiseks, abivajajate
sorteerimiseks ja alandamiseks. Juba see, et eluruumi
üürimist taotlevate isikutena arvele võetu on kohustatud
teatama linnaosa eluasemekomisjoni sekretärile eluruumi
üürimist taotlejana arvel olemise põhjuse äralangemisest
või muutumisest ühe kuu jooksul vastava muutuse
toimumisest, võib kujuneda järjekordseks uue
"sotsiaalorjuse" ilminguks - tarvitseb õnnetul vaid
hilineda oma elumuutuste (delikaatsete isikuandmete?)
teavitamisega või pidada neid tõesti delikaatseteks ja
avalikustamisele mittekuuluvateks, kui Ametnikul avaneb
voli kustutada selline isik järjekorrast. Näiteks
nõukogudeaegsetes korterikomisjonides oli ühiskondlik
kontroll avalikum ja mitmekülgsem. Tahaks teada, mis
tähendab andmemuutustest teatamise korral "kohe" ja
kuidas saab järjekorras olija olla kindel, et tema teatatu
on ikka fikseeritud (pärast öeldakse: sa polegi teatatud ja
oled järjekorrast välja arvatud)? Sellistesse "aukudesse"
aga saab sokutada nn omi jopesid.
Sama korra punkti 13.2 kohaselt on eluruumi üürimise
taotlejana arvele võetud kohustatud inimesed iga aasta
esimese kvartali jooksul kinnitama eluasemekomisjoni
sekretäri juures eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel
olemise aluseid.
Sama korra punkti 14.3 kohaselt võidakse isik kustutada
eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt tegelikkusele
mittevastavate andmete esitamise korral. Öeldakse, et
eluruumi üürimise taotleja peab arvestama, et kui ta on
esitanud enda või perekonnaliikmete kohta valeandmeid,
võidakse nad kõik eluruumi üürimist taotlevate isikute
hulgast välja arvata. (Kas ei kaaluta nt linnast
väljaajamist, rahatrajhvi määramist, avalikku
häbistamist?)Kes tuvastab, et esitatud on valeandmed: kas
asi läheb igal kümnel juhul kohtusse, kus on meeletupikad
järjekorrad? Kena küll, et kui linnaosa eluasemekomisjon
esitab konkreetse korteri üürile andmise ettepaneku, siis
otsuse tegemisel kontrollitakse eelnevalt taotlejate
andmeid. Rahvastikuregistri järgi täpsustatakse, kes oli
avalduse esitamise ajal tagastatud eluruumi registreeritud
(sisseregistreerimine ei pidavat vabas Eestis ju enam mitte
lugema!), taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuuluva
kinnisvara olemasolu (kuuldavasti peetakse silmas mitte
ainult praegust, vaid kunagist vara; nii nagu kõige
hullemal nõukaajal võeti inimeste hindamisel arvesse nende
esivanemate varalist olukorda tsaari- või klikeajal),
nõutakse kirjalikke selgitusi (mis alusel ja mis vormis?)
ning vajadusel tehakse ka kodukülastus (läbiotsimine ilma
läbiotsimisorderita?).
Munitsipaalkorterit ei anta igaühele, vaid neile, kes seda
tõeliselt vajavad. See on kena põhimõte küll, kuid juba
praegu võib ette näha, et sellest sünnivad uued tülid ja
pahandused, sünnib uus korruptsioonilaine, mille tagajärjed
muutuvad järjest koledamaks, kuni ükskord lähevad sõna
otseses mõttes veriseks. Siis kohkutakse tagasi ja
otsitakse mõistlikumaid teid, mis korralikku inimest ei
alanda ega sea teda sisuliselt ühte ritta näiteks
"rõngastatud" vangiga.
|