Kuigi Tallinna sundüürnikele munitsipaalkorterite üürimine ikkagi ei lahenda meie "riigiisade" tekitatud sundüürnikluse probleemi kui sellist (üks selle suuremaid tekitajaid oli "riigiema" Liia Hänni, libaraha EVP-de väljanuputaja). Aga vähemalt paljusid päästeti hullumisest kodukaotuse pärast. Aga hingevalu kodukaotuse pärast ikka jääb. Tahaks loota, et kõik need Tallinna sundüürnikud hääletavad nüüd Keskerakonna poolt. Kui nad annavad hääle Reformile või, veel hullem, IRL-ile ja tahavad Laari linnapeaks, näitab eesti rahvas küll end tänamatuna ja riskeerivad sellega, et Keskerakonna kõrvalejäämine linnavalitsemisest võib tähendada edaspidi nt üürihinna tõusu. Viljandi proua, kel hing murtud ja muserdatud, tuletab meelde seda, et erastamisest-ärastamisest laekuma pidanud raha pidi minema ju sundüürnikele tekitatud ülekohtu leevendamiseks (neile pidi ehitatama endisesse asumisse või selle lähedale uus eluase). Nüüd aga koliti Tallinnas eluaegseid nõmmelasi Lasnamäele. Algul küll lubati, et ehitatakse sundüürnikele korterelamud Nõmmele, aga need maad sokutati vahepeal vist kõik jõukurieramute jaoks.

Karta tuleb seda, et Reformi või IRLi võidu puhul muutuks munitsipaalkorteri saanud sundüürnike elu põrguks - üürid aetaks meeletult kõrgeks ja võib-olla pannakse korterid enampakkumisel müüki. Kes suudaks neid osta? Tagajärjeks kujuneks matusekontorite ülekoormus - inimesed hakkavad massiliselt otsi andma, sest enam ei pea elule vastu.