EVP-st sai maskeeritud nõukogude rubla, st. selline poolraha, mis teatud elitaarse grupi käes muutus kõvaks rahaks, kuid millega võimuta enamusel ei olnud suurt midagi teha. RKO-d ei ole kusagil, kus neid on katsetatud, midagi head toonud. Jugoslaaviast ja Ungarist oli küllaga kurbi kogemusi võtta ja ka korrumpeerunud "oma" kommunistliku eliidiga Leedu jõudis ärastamisreformi enne meid ära teha. Sajad väliseksperdid tegid sellist erastamisviisi maha, aga ikkagi läks nagu läks. Eesti oli postsotsmaades erandiks vaid selle poolest, et kommunistlik nomenklatuur ei pöördunud formaalse võimu juurde kunagi tagasi, kuid sisulise võimu juurde naasid nad umbes samal ajal kui teisteski Ida-Euroopa maades. EVP kui asendusrubla on ENSV nomenklatuura andekuse ja visaduse monument. Kahtlen, kas Kuubal ja Koreas on piisavalt andekaid, haritud ja äraostmatuid poliitikuid, et vältida samasuguse suurpettuse kordamist ka seal. Andekaid ja haritud noori on igast rahvusest organiseerunud kurjategijate hulgas ja ükski erakond ühelgi maal ei ole nende sisseimbumise eest kaitstud.

Keskerakonna olemuses on protses nimega erastamine olemuselt kuritegelik ja raudtee renatsionaliseerimine on avanenud võimalus seda tõestada. Ja Laar on kõige halva sünonüüm.

Kas te tõesti usute, et kui poliitikast hoida eemale vaid kaks inimest -Laar ja Hänni, või ainult 2 kollektiivi - IRL ja SD-d, siis EVP, korteritehingute, teeninduseks vajaliku maa määramise ja maadevahetuse sarnaseid rafineeritud riigivara riisumise skeeme ei teki. Suurriisumisi soodustab eelkõige just parteikaaslaste fanaatiline ringkaitse, mida praegu on kõige enam KERA seltskonnas, aga vanasti oli tõepoolest isamaaliste poliitikute hulgas. Tuletage meelde kindral Einselni altminekut. Kas tõesti usute, et see mees oskas organiseerida salakaubandust ja relvavedu? Laari needmine ei aita teil kuidagi vabaneda puukidest omaenese krae vahel. Te eksite, kui arvate, et isamaalastel on teie korrumpeerumise üle hea meel. Ühe suuure erakonna selline moondumine on kahjulik kogu riigile.

Kas sul Müüripealne oleks olnud välja pakkuda parem lahendus kui EVP-d, või meeldib sulle niisama vinguda. Ükski asi pole lollikindel seaduseaukude vastu. Kohe tekib sahkerdajaid, kes inimeste uskumatut lollust ja ahnust ära kasutavad. Nagu ma Müüripealsest aru saan, poleks omandireformi üldse tulnud läbi viia ja kõik asjad oleks tulnud võrdseteks osadeks saagida ja elanike vahel ära jagada. Täiesti nõus. Miks minu vanemad said Kapa-Kohilas korteri erastada, teised aga Tallinnas, kus see maksab ju kordi rohkem. Karjuv ebaõiglus????

Turumajanduslik ja väga hea lahendus oleks olnud raha eest enampakkumisega erastamine. Kogu muu kaup ju läks turule ja pole keegi näljas ega riieteta. Kahjuks ei olnud Eestis ühtegi turumajandust toetavat rahvaliikumist. Omandireform oli bolševistlik ümberjaotamise reform, mille tagajärjel, tõsi küll, alles tekkis turumajandus. Selle alguseks olid elanike stardipositsioonid väga erinevad.

vaata trussik, ma elan kyll tallinnas aga ei saanud kohe mitte midagi erastada. Su varal ka seal kapa-kohilas miski vaartus, samas su vanemad ju ise valisid seal elamise.. niisiis oled ikke oma osa juba katte saanud.

To: sensity. Sa oled mu mõttest väga valesti aru saanud. Tõin selle Kapa-Kohila näite lihtsalt selleks, et näidata, kui tobe on omandireformijärgselt veel mingeid edetabeleid koostada, kes ikka kõige rohkem vasta pükse sai. Sundüürnike õiendamine võib lõpuks viia selleni, kus Mõisakülas, Kallastes, Verioras või veel kuskil karupees korterierastanu võib ka varsti tagajalgadele tõusta ja nõuda vastust küsimusele, miks tema sai sama raha eest erastada tunduvalt vähemväärtusliku korteri. Kas see probleem sinu arvates on Eesti ühiskonnast veel puudu? Kui vaja kaevab ebaõigluse välja kust iganes.

Mõiasakülas ,Verioras , Kallastes elavad inimesed üldjuhul tänase päevani nendes kinnisvara mõistes odavatel pindadel, neid ei tõstnud sealt keegi välja. Ja tasapisi tekib muida ka sinna niisugune turumajanduslik nähtus nagu kinnisvarahind. Elan ka külas ja meie hinnad on siin tõusnud 10-12 aastaga umbes 20 korda, hk et 1995 maksis tavaline külamaja 20 000 ja täna maksab ta 400 000 või isegi rohkem. Aga sundüürnik ei saa sellele kõige vaatamata ikka veel MITTE MIDAGI! Selles on point.

Kui Kallaste rahvas Tartus tööl käib, siis ostab ta auto ja bensiini ning üürib öömaja turuhinna eest. Kui Mõisaküla noored suurte linnade kõrgkoolides õpivad, siis üürivad nad elamist turuhinnaga. Sundüürnikud on üldiselt normaalsed inimesed ja on sageli oma mõnele pereliikmele teisegi korteri ostnud, sel ajal kui hinnad veel odavad olid. Mõni on tõepoolest ostnud hoopis kolm autot, aga nende järgi ei maksa üldistusi teha. Ja maksumaksjad ei pea valuraha maksma kõigile, kes õigel ajal kinnisvarasse ei investeerinud. Mõnel sundüürnikuperel puudus igasugune stardikapital ja selles mõttes on need vaesemad muidugi õnnetumad kui ääremaa rahvas.

Sundüürnikel on lõpuks aeg pihta saada, et seni, kuni nende asja asjab KE, seni ei saa olla ka lahendust. OK, saab küll, kuid sel juhul juba nii nagu korteri-elmarid seda tahavad. Teid endid hakatakse vaatama nagu keskerakondlasi, st nagu mingeid mudas trampivaid pooletoobiseid, kellele kõik mõistlikud inimesed on käega löönud. Üritage asju laiemalt ajada, mitte ärge vedage mitte millegi eest KE propagandavankrit. KE poolt koordineeritud tühikargamise tulemusena saate lakkuda veel suuremat panni, kui see, mis teil praegu käes on. Lugege, mida siin kirjutab näiteks "Jaan Sotter", kellest on näha, et valdab teemat ja pole väga "kallutatud"

see ju ikka kogu riigi kysimus, et mis nendest sundyyrnikest saab, nyyd valimised labi ja nii meid jalle ara unustatakse, nii ju mugavam neile, kes pumba juures on.

Tore on siin targutada neil, kes ise pole hammasrataste vahele jäänud (Trussik ja Jaan Sotter). Suurem osa vähemalt Tallinna sundüürnikest on linna põliselanikud, kes on saanud oma elamise täpselt samadel alustel nagu mägede elanikud aga üldjuhul viletsama. Erinevalt üldiselt levitatavale arusaamale, nagu oleks sundüürnike põhimasse kesklinna luksuskorterite elanikud on neist suurem osa siiski vanade puuasumite elanikud, mida vene ajal kõdurajoonideks kutsuti. Need pidid kohe,kohe lammutamisele minema ja seetõttu ei tehtud seal ka suuremat remonti. Kõik mis tehti, tehti tavaliselt üürnike initsiatiivil ja nende rahadega.Kodud neis majades olid küll viletsavõitu aga siiki oli kodu olemas. Milles on nende inimeste süü. Millise seaduse vastu nad eksisid, et neid sunnitakse nüüd hiigellaene võtma. Ja pealegi om neis enamik juba selles eas, et ükski pank neile laenu enam ei anna.Sundüürnike kaela on sisuliselt veeretatud kogu omandireformi kulu.

Olin ise sundüürnik ja sama saatust jagasid enamus me lähisugulasi ja mitmed sõbrad. Seda kogemust omamata on tõesti raske sundüüri omapärast probleemipundart harutada. Ma ei ole küll õigusjärgne majaomanik, kuid ka nende pool sellest küsimusest on niivõrd enneolematu, et ise selle sees olemata ei suudeta asja mõista. Muus osas olen 21:20:35 eelkõnelejaga nõus. Miks juhtus, kes on süüdi, kes on suurim kannataja?, need küsimused oleks targem kaugemasse tulevikku jätta. Mida tuleks teha kohe? See on õige küsimus. Kõigepealt tuleks hädast välja aidata väikese sissetulekuga inimesed, nende seast omakorda tuleks eelistada vanureid, sest pärast surma nad meie abi enam ei vaja. Jne.,jne. Pole mõtet aega raisata küsimusele, kas sundüürnikust miljonäril on õigus saada vanalinnakorterit või mitte. Aitame kõigepealt vaeseid ja võib-olla on miljonär selleks ajaks juba miljardär ning meelt muutnud. Võib-olla jätkub majanduse imeeedu ja maksumaksjad lepivad igasugu pillamisega. Aga teeme täna seda, mis täna on kristliku kõlbluse järgi õiglane. Täna on sundüürimaastikul selliseid lõike, mis on kahjulikud absoluutselt kõigile osapooltele. Neid määrustest tulenevaid totrusi saab muuta. Elu on näidanud, et üheski erakonnas ei ole sundüürnike sektor piisavalt suur, et panna kogu juhtkonda ja ammmugi mitte Valitsust probleemiga tegelema. Pole vaja kihutuskoosolekuid, on vaja ajurajusid, mõttetalguid ja spetsiaalsete ametnike visa igapäevast tööd.