![]() Küllo Arjakas: Rahvarinde kalendrist on vähe!
teema
2008-01-30 13:14:58
on jah vähe. Peale on kasvanud noored inimesed, kellel pole
õrna aimugi, mis 20 aastat tagasi tegelikult toimus, kuidas
see toimuda sai ja millist elu me elasime tegelikult.
Praegune valitsejaskond pole mitte mingilgi määral
huvitatud, et tegelikkus teatavaks saaks, sest siis
ilmneks, kes nemad tegelikult on ja kuidas nemad sel
perioodil tegelikult elasid. Kalevi meedias võiks ju hakata
olema Arjakase ajalootund, mis kuupäevaliselt,
kellaajaliselt ja nimeliselt sündmused taastaks, et
inimestel oleks võimalus saada teada kogu tõde.
Just!
2008-01-30 15:13:09
Nagu kunagi Panso "Täna 25 aastat tagasi".Seekord küll 20
aastat tagasi.
ehk
2008-01-30 15:21:49
ikka Pant???
Meg
2008-01-30 15:31:14
Mul on Küllo Arjakese ja Vilja Laanaru(Savisaar)poolt välja
antud RAHVARINNE,kalendrit tahaks ka.Aga Kalevi meedias
võiks tõepoolest olla saade nendest aegadest.Ega noored
eriti loe,ehk vähemalt vaatavad ja suudavad ka millestki
aru saama hakata.
Muudame
2008-01-30 17:52:34
Rahvarinde nime K(esk)-Rindeks ehk lihtsamalt
Keskrinnaks=Kesktiss.
vadimees
2008-01-30 18:59:11
Küll Jänes Rahvarinde ajaloole keelu paneb nagu Seeder
maameeste ajalooga tegi
1988
2008-01-30 19:58:47
24.veebruaril 1988 Tammsaare monumendi juurde kogunenud
rahvast hurjutasid mitmed hilisemad rahvarindlased.
Vabaduse platsil väitsid hilisemad rahvarinde kuldsuud, et
meil ei ole ega saagi olla mingit tagasiteed neetud
kodanlikku Eesti vabariiki.
to 1988
2008-01-30 23:33:16
ja millega need hurjutajad täna tegelevad?
muidu mees
2008-01-30 23:33:55
aga kus on savisaare ajalehe sõnavõttude kogumik 20 a.
tagasi. nii mõnelgi paadunud keskerakondlasel tuleks
ilmselt mõistus pähe, kui ta need läbi loeks
muidu mees
2008-01-30 23:39:39
to 1988 2008-01-30 23:33:16
ja millega need hurjutajad täna tegelevad?
yks nendest juhib tallinna linna.
to: to1988
2008-01-30 23:41:14
Need kuldsuud ajavad Eesti asja
nimetahttja
2008-01-31 08:18:04
to 1988 19:58;
Palun kirjuta nimeliselt, kes hilisematest
rahvarindelastest hurjutas. Mati Talvik, kes seal ETV
esindajana hurjutas, ei olnud hiljem Rahvarindes. Pargis
võttis sõna ka Trivimi Velliste, kes ei hurjutanud, vaid
kutsus rahvast Muinsuskaitsesse(sest niisugusest
organiseeritud tegevusest on rohkem kasu kui lihtsalt
kogunemisest tänavale/parki)
valedetektor
2008-01-31 08:20:42
to muidu mees 23:39;
Keskerakonna/Rahvarinde sõimajaid ühendab ühine omadus:
VALETAMINE.
EevaldSimman
2008-02-01 09:41:59
Räägime siis TÕTT: Küüditamise auks korraldatud miiting 25.
märtsil 1988 oli mõnda aega enne RR-i sündi. Pealegi
tõrjuti rahvas siis Tammsaare monumendi juurest ära.
Järgmist, 14. juuni massiküüdituse aastapäeva tähistati
juba sootuks teistes oludes. Oli peal Laulev revolutsioon,
sini-must-valged lipud olid Lauluväljakul mitu kolm päeva
varem julgelt lehvimas. Punarüütel Arnold Kadriorus oli
ärevusega (Lauluväljakult kostva laulu tõttu) värvi hakanud
vahetama (tuntud kui kameeleoniefekt) ja nüüd haus seal
ENSV ÜN presiidiumi kantseleis juba kava rahvusvärvide
(kuid mitte veel lipu) legaliseerimiseks. Mingi natüürmort
Tammsaare monumendi jalamil polnud sel ajal ja tollaste
sündmuste kontekstis mingi sensatsioon.
ES
2008-02-01 10:04:12
VABANDUST! Miiting 25. märtsil oli siiski mitte küüditajate
AUKS, vaid küüditatute MÄLESTUSEKS. See oli sporaadiline,
ent siiski väga massiline rahvakogunemine, mis trotsis
sovetivõimureilt (kaasa arvatud Arnold Rüütel & Co)
samasugust vastusurvet kui 2. veebruari miiting Tartus
ning 24. veebruari miiting Tallinnas. Eestimaa RR-i kevadel
1988 veel olemas ei olnud, see asutati teatavasti sügisel.
Ärkamine, ka RR-i egiidi all algas aprilli teises poolest
ja kestis läbi järgnevate kuude. See oli sovetiseerunud
põhimassi äratamise mõttes ülioluline ja tekitas segadust
igatahes ka komparteis, soodustades selle lõhenemist.
Ja muide, ma ei mõista, miks massilise
opositsiooniliikumise algataja ning rahvaärataja Edgar
Savisaar täna oma vastasrindlasega, punavõimu ajal läbinist
korrumpeerunud ja KGB-le käske jaganud, nüüd õnneks
ekspresidendikandidaat Arnold Rüütliga nii heldinult ringi
käib. See ju kompromiteerib! Kas neil olid siis tõesti
algusest peale ühised plaanid Eesti liidulepingu vms abil
Moskva hõlma alla eksitada.
ajaloolik
2008-02-01 10:36:12
to EevaldSimman 09:41;
# Küüditamise auks korraldatud miiting 25. märtsil 1988 oli
mõnda aega enne RR-i sündi. Pealegi tõrjuti rahvas siis
Tammsaare monumendi juurest ära.# Olin seal, ei tõrjutud!
Tallinnas ei kasutatud jõudu meeleavaldajate vastu ei
23.augustil 1987 Hirvepargis, 24.veebruaril 1988 Tammsaare
pargis ega ka 25.märtsil 1988.a. Tammsaare pargis
(VASTUPIDISELT jõu kasutamisele Tartus 2.02.1988). /// ÜN
Presiidium seadustas 23.juunil 1988.a. sini-must-valge
kombinatsooni kasutamise rahvusvärvidena. Sini-must-valge
lipu kasutuselevõtu vastu riigilipuna ENSV ajal olid
eelkõige hilisemad ERSP asutajad (Eesti Rahvusliku
Sõltumatuse Partei, asutati 20.08.1988). ERSP arvates et
tohtinudki Eestis teha mitte midagi Eesti riiklusega
seonduvat enne, kui USA valge laev on Eesti N.Liidu
kütkeist päästnud ja N.armee välja ajanud. Eriti ei
tohtinud midagi teha Ülemnõukogu (ja tema juhtkond -
Presiidium), sest ÜN oli ERSPlaste terminolooogia järgi
okupatsiooniorgan! ERSPlaste arvates oli lubatud üksnes
nende viisil halamine kuni tuleb päästev USA valge laev.
See laev jäi tulemata. ERSP-lased olid ka sini-must-valge
lipu heiskamise vastu Pika Hermanni torni 24.veebruaril
1989, ehkki lipul oli tollal üksnes rahvuslipu staatus.
(NB! ÜN Presiidiumi koosseisu kuulus ka EKP juht. Seega
osales Karl Vaino selles kuni 17.juunini 1988, s.o. kuni
lahkumiseni EKP juhi kohalt).
ajaloolik
2008-02-01 10:59:32
to ES 10:04; #Eestimaa RR-i kevadel 1988 veel olemas ei
olnud, see asutati teatavasti sügisel#
Rahvarinde asutamiskongress oli küll sügisel, aga
ettepaneku RRi asutamiseks tegi Savisaar ETV otsesaates
Mõtleme veel 13.aprilll 1988.a. ja selsamal õhtul
alustasid saates osalenud ETV majas RR põhimõtete
koostamist. Järgnes inimeste massiline ühinemine RRi
tugigruppidesse. Kogu 1988.aasta suve läbi organiseeris RR
poliitilisi massiüritusi, neist võimsaim oli Eestimaa
laul Tallinna Lauluväljakul, kuhu hinnanguliselt kogunes
300 000 inimest.///
Kompartei lõhenes venekeelseks N.Liidu&Interrinde meelseks
versus Vaino Väljase meelseks (kes asus toetama Eesti
iseseisvumist ja kes juhatas 16.11.1988 ÜN istungit, millel
võeti vastu Eesti suveräänsuse deklaratsioon, s.t. Eesti
seadused kuulutati N.Liidu seaduste suhtes ülimusliks).///
#Ja muide, ma ei mõista, miks Edgar Savisaar täna oma
vastasrindlasega Arnold Rüütliga nii heldinult ringi käib#
See tekst reedab, et olid laulva revolutsiooni ajal: titt
või alles issi püksis või välismaal või oled provotseeriv
vanka.
teema to ES
2008-02-01 11:08:24
lihtsalt valedele üles ehitatud vastuväited Rahvarindele ja
Savisaarele tekitavad vastupidise reaktsiooni. Selliseid
inimesi ja nende väiteid hakatakse tõrjuma. Nad ei ole
USALDUSVÄÄRSED. Edaspidi kui soovite millelegi vastu väita
jääge tõe piiridesse ja püüdke hoiduda oma isiklikest
õelatest emotsioonidest.
Meg
2008-02-01 12:23:13
1988.a.13.aprilli "Mõtleme veel" oli kolmetunnine
mammutsaade.siit väike väljavõte:Edgar Savisaar:"Minu
arust on ikkagi üks põhiline küsimus,millest tuleb lähtuda
ja mis tuleb üles tõsta. See on Rahvarinde loomine
perestroika toetuseks".Esineja viitas asjaolule.et suur
hulk inimesi,kes tahaksid ühineda uuenduskursi toetuseks,ei
oma selleks võimalusi...Selgitades Rahvarinde ideed,rõhutas
Savisaar ,et Rahvarinne ei tohiks mingil juhul olla
lihtsalt uus statistiline organisatsioon:"Tal peab olema
oma poliitil´ine nägu,oma autoriteet,iseseisvad
otsused".Kas keegi veel tahab vaielda,et ka see on
väljamõeldis?
Megameg
2008-02-01 17:14:50
Aprillis 1988 ütles Karl Vaino, et rahvarinde algatus on
tervitatav.
|