Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Küllo Arjakas: Rahvarinde kalendrist on vähe!

teema  2008-01-30 13:14:58
on jah vähe. Peale on kasvanud noored inimesed, kellel pole õrna aimugi, mis 20 aastat tagasi tegelikult toimus, kuidas see toimuda sai ja millist elu me elasime tegelikult. Praegune valitsejaskond pole mitte mingilgi määral huvitatud, et tegelikkus teatavaks saaks, sest siis ilmneks, kes nemad tegelikult on ja kuidas nemad sel perioodil tegelikult elasid. Kalevi meedias võiks ju hakata olema Arjakase ajalootund, mis kuupäevaliselt, kellaajaliselt ja nimeliselt sündmused taastaks, et inimestel oleks võimalus saada teada kogu tõde.

Just!  2008-01-30 15:13:09
Nagu kunagi Panso "Täna 25 aastat tagasi".Seekord küll 20 aastat tagasi.

ehk  2008-01-30 15:21:49
ikka Pant???

Meg  2008-01-30 15:31:14
Mul on Küllo Arjakese ja Vilja Laanaru(Savisaar)poolt välja antud RAHVARINNE,kalendrit tahaks ka.Aga Kalevi meedias võiks tõepoolest olla saade nendest aegadest.Ega noored eriti loe,ehk vähemalt vaatavad ja suudavad ka millestki aru saama hakata.

Muudame  2008-01-30 17:52:34
Rahvarinde nime K(esk)-Rindeks ehk lihtsamalt Keskrinnaks=Kesktiss.

vadimees  2008-01-30 18:59:11
Küll Jänes Rahvarinde ajaloole keelu paneb nagu Seeder maameeste ajalooga tegi

1988  2008-01-30 19:58:47
24.veebruaril 1988 Tammsaare monumendi juurde kogunenud rahvast hurjutasid mitmed hilisemad rahvarindlased. Vabaduse platsil väitsid hilisemad rahvarinde kuldsuud, et meil ei ole ega saagi olla mingit tagasiteed neetud kodanlikku Eesti vabariiki.

to 1988  2008-01-30 23:33:16
ja millega need hurjutajad täna tegelevad?

muidu mees  2008-01-30 23:33:55
aga kus on savisaare ajalehe sõnavõttude kogumik 20 a. tagasi. nii mõnelgi paadunud keskerakondlasel tuleks ilmselt mõistus pähe, kui ta need läbi loeks

muidu mees  2008-01-30 23:39:39
to 1988 2008-01-30 23:33:16 ja millega need hurjutajad täna tegelevad? yks nendest juhib tallinna linna.

to: to1988  2008-01-30 23:41:14
Need kuldsuud ajavad Eesti asja

nimetahttja  2008-01-31 08:18:04
to 1988 19:58; Palun kirjuta nimeliselt, kes hilisematest rahvarindelastest hurjutas. Mati Talvik, kes seal ETV esindajana hurjutas, ei olnud hiljem Rahvarindes. Pargis võttis sõna ka Trivimi Velliste, kes ei hurjutanud, vaid kutsus rahvast Muinsuskaitsesse(sest niisugusest organiseeritud tegevusest on rohkem kasu kui lihtsalt kogunemisest tänavale/parki)

valedetektor  2008-01-31 08:20:42
to muidu mees 23:39; Keskerakonna/Rahvarinde sõimajaid ühendab ühine omadus: VALETAMINE.

EevaldSimman  2008-02-01 09:41:59
Räägime siis TÕTT: Küüditamise auks korraldatud miiting 25. märtsil 1988 oli mõnda aega enne RR-i sündi. Pealegi tõrjuti rahvas siis Tammsaare monumendi juurest ära. Järgmist, 14. juuni massiküüdituse aastapäeva tähistati juba sootuks teistes oludes. Oli peal Laulev revolutsioon, sini-must-valged lipud olid Lauluväljakul mitu kolm päeva varem julgelt lehvimas. Punarüütel Arnold Kadriorus oli ärevusega (Lauluväljakult kostva laulu tõttu) värvi hakanud vahetama (tuntud kui kameeleoniefekt) ja nüüd haus seal ENSV ÜN presiidiumi kantseleis juba kava rahvusvärvide (kuid mitte veel lipu) legaliseerimiseks. Mingi natüürmort Tammsaare monumendi jalamil polnud sel ajal ja tollaste sündmuste kontekstis mingi sensatsioon.

ES  2008-02-01 10:04:12
VABANDUST! Miiting 25. märtsil oli siiski mitte küüditajate AUKS, vaid küüditatute MÄLESTUSEKS. See oli sporaadiline, ent siiski väga massiline rahvakogunemine, mis trotsis sovetivõimureilt (kaasa arvatud Arnold Rüütel & Co) samasugust vastusurvet kui 2. veebruari miiting Tartus ning 24. veebruari miiting Tallinnas. Eestimaa RR-i kevadel 1988 veel olemas ei olnud, see asutati teatavasti sügisel. Ärkamine, ka RR-i egiidi all algas aprilli teises poolest ja kestis läbi järgnevate kuude. See oli sovetiseerunud põhimassi äratamise mõttes ülioluline ja tekitas segadust igatahes ka komparteis, soodustades selle lõhenemist. Ja muide, ma ei mõista, miks massilise opositsiooniliikumise algataja ning rahvaärataja Edgar Savisaar täna oma vastasrindlasega, punavõimu ajal läbinist korrumpeerunud ja KGB-le käske jaganud, nüüd õnneks ekspresidendikandidaat Arnold Rüütliga nii heldinult ringi käib. See ju kompromiteerib! Kas neil olid siis tõesti algusest peale ühised plaanid Eesti liidulepingu vms abil Moskva hõlma alla eksitada.

ajaloolik  2008-02-01 10:36:12
to EevaldSimman 09:41; # Küüditamise auks korraldatud miiting 25. märtsil 1988 oli mõnda aega enne RR-i sündi. Pealegi tõrjuti rahvas siis Tammsaare monumendi juurest ära.# Olin seal, ei tõrjutud! Tallinnas ei kasutatud jõudu meeleavaldajate vastu ei 23.augustil 1987 Hirvepargis, 24.veebruaril 1988 Tammsaare pargis ega ka 25.märtsil 1988.a. Tammsaare pargis (VASTUPIDISELT jõu kasutamisele Tartus 2.02.1988). /// ÜN Presiidium seadustas 23.juunil 1988.a. sini-must-valge kombinatsooni kasutamise rahvusvärvidena. Sini-must-valge lipu kasutuselevõtu vastu riigilipuna ENSV ajal olid eelkõige hilisemad ERSP asutajad (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, asutati 20.08.1988). ERSP arvates et tohtinudki Eestis teha mitte midagi Eesti riiklusega seonduvat enne, kui USA „valge laev” on Eesti N.Liidu kütkeist päästnud ja N.armee välja ajanud. Eriti ei tohtinud midagi teha Ülemnõukogu (ja tema juhtkond - Presiidium), sest ÜN oli ERSP’laste terminolooogia järgi okupatsiooniorgan! ERSP’laste arvates oli lubatud üksnes nende viisil halamine kuni tuleb päästev USA „valge laev”. See laev jäi tulemata. ERSP-lased olid ka sini-must-valge lipu heiskamise vastu Pika Hermanni torni 24.veebruaril 1989, ehkki lipul oli tollal üksnes rahvuslipu staatus. (NB! ÜN Presiidiumi koosseisu kuulus ka EKP juht. Seega osales Karl Vaino selles kuni 17.juunini 1988, s.o. kuni lahkumiseni EKP juhi kohalt).

ajaloolik  2008-02-01 10:59:32
to ES 10:04; #Eestimaa RR-i kevadel 1988 veel olemas ei olnud, see asutati teatavasti sügisel# Rahvarinde asutamiskongress oli küll sügisel, aga ettepaneku RRi asutamiseks tegi Savisaar ETV otsesaates „Mõtleme veel” 13.aprilll 1988.a. ja selsamal õhtul alustasid saates osalenud ETV majas RR põhimõtete koostamist. Järgnes inimeste massiline ühinemine RRi tugigruppidesse. Kogu 1988.aasta suve läbi organiseeris RR poliitilisi massiüritusi, neist võimsaim oli „Eestimaa laul” Tallinna Lauluväljakul, kuhu hinnanguliselt kogunes 300 000 inimest./// Kompartei lõhenes venekeelseks N.Liidu&Interrinde meelseks versus Vaino Väljase meelseks (kes asus toetama Eesti iseseisvumist ja kes juhatas 16.11.1988 ÜN istungit, millel võeti vastu Eesti suveräänsuse deklaratsioon, s.t. Eesti seadused kuulutati N.Liidu seaduste suhtes ülimusliks)./// #Ja muide, ma ei mõista, miks Edgar Savisaar täna oma vastasrindlasega Arnold Rüütliga nii heldinult ringi käib# See tekst reedab, et olid laulva revolutsiooni ajal: titt või alles issi püksis või välismaal või oled provotseeriv vanka.

teema to ES  2008-02-01 11:08:24
lihtsalt valedele üles ehitatud vastuväited Rahvarindele ja Savisaarele tekitavad vastupidise reaktsiooni. Selliseid inimesi ja nende väiteid hakatakse tõrjuma. Nad ei ole USALDUSVÄÄRSED. Edaspidi kui soovite millelegi vastu väita jääge tõe piiridesse ja püüdke hoiduda oma isiklikest õelatest emotsioonidest.

Meg  2008-02-01 12:23:13
1988.a.13.aprilli "Mõtleme veel" oli kolmetunnine mammutsaade.siit väike väljavõte:Edgar Savisaar:"Minu arust on ikkagi üks põhiline küsimus,millest tuleb lähtuda ja mis tuleb üles tõsta. See on Rahvarinde loomine perestroika toetuseks".Esineja viitas asjaolule.et suur hulk inimesi,kes tahaksid ühineda uuenduskursi toetuseks,ei oma selleks võimalusi...Selgitades Rahvarinde ideed,rõhutas Savisaar ,et Rahvarinne ei tohiks mingil juhul olla lihtsalt uus statistiline organisatsioon:"Tal peab olema oma poliitil´ine nägu,oma autoriteet,iseseisvad otsused".Kas keegi veel tahab vaielda,et ka see on väljamõeldis?

Megameg  2008-02-01 17:14:50
Aprillis 1988 ütles Karl Vaino, et rahvarinde algatus on tervitatav.

1 | 2 | Järgmine

Nimi 
E-mail