Mida siin on vaielda mina õppisin ise Põllumajandus tehnikumis ja omandasin seal keskeri hariduse minnes edasiõppima EPA-sse sealt kõrghariduse . Ja arusaadavalt olin tudeng alles Tartus EPA-s õppides . Ja miks te olete kesikud kui koerakari Kriibu kallal kes ometi tõtt räägib ? Kas sellepärast ,et tema Edgar I Püha ei austa ja kiida ? Mina lahkusin Keskerakonnast selle sealvalitseva isikukultuse ja venemeelsuse pärast . Kas ütlen valesti kui räägin Savisaar jookseb Moskva vahet nii,et "rada järel" ja keegi ei tea mis kokkuleppeid seal sõlmitakse .

Kuuldavasti oled sealt Järvamaalt traktoeiga põlluharija. Sulle sobib traktor rohkem kui sulepea. Kui palju peab ühte laulu laulma, et keskharidus ei ole keskeriharidus. Kui seadus näeb ette, et keskeriharidusega võib oma eriala kõrgkoolis täiendada, siis mis selles halba on? Kuid see ei muuda keskhaeidust ja keskeriharidust ühenineliseks, sest ühel on keskharidusele lisaks ka eriharidus. Pareki puhul polnud Laidlal tekstist lugeda haridustaset vaid keskhariduse puudumist. Seda ei saa ju valeks lugeda, sest keskeriharidus võib isegi tugevam olla, kuid ta pole keskharidus. Ta võib hästi osata naela seina lüia ja saagida, kuid sulepeaga tuleb keskharidusega paremini toime. No ja eks see mõtlemisvõime on niikuinii igaühel erinev. Seda on eriti siin kommijate hulgas hästi näha.

Iga tugevama hariduse puhul loetakse madalamad haridusastmed olemasolevaks. Kesikute puhul aga tundub, et koolis on nad käinud kuid haritus puudub täielikult. Ja see ei ole kahjuks koolis omandatav.

Siin eespool öeldakse: "keskharidus ei ole keskeriharidus. Kui seadus näeb ette, et keskeriharidusega võib oma eriala kõrgkoolis täiendada, siis mis selles halba on? Kuid see ei muuda keskhaeidust ja keskeriharidust ühenineliseks, sest ühel on keskharidusele lisaks ka eriharidus. Pareki puhul polnud Laidlal tekstist lugeda haridustaset vaid keskhariduse puudumist. Seda ei saa ju valeks lugeda"
-----------------------------
Saab keegi sellest aru?
Ühes lauses ütleb, et tehnikumi lõpetanul on keskharidusle LISAKS ka eriharidus, siis aga ütleb, et Parekil siiski keskharidus puudub......
Veel. Kõrgkooli võib pärast tehnikumi minna ükskõik millist eriala õppima, ei pea minema ainult juba omandatud eriala täiendama. Mine kasvõi arstiks õppima!
Jumala eest, mulle ei mahu pähe, kui sotsiaalselt rumalaid inimesi on olemas. Kus nad olid, kui koolis käimise aeg oli? Mida nad tegid? Kleepisid öösel Keskerakonna plakateid ja päeval koolis magasid?
Õud tuleb peale.

Arvestades nende vanust siis on nad käinud koolis küll. Ja neist on tehtud korralikud Pavlovi kutsud NLKP Kõrgemas Parteikoolis. Ilmselt mõned on isegi käinud sela koos Edgar Püha Esimesega.

no nüüd siis Keskhädala kommentaariumi suleRüütlid leidnud, et kogu Laidla artikli kõige vaieldavam ja vaidlemisväärt osa oli küsimuses - kas keskeri on ikka kesk või pole. Leian, et mu oponendid (loe: Laidla leer) on üpris osavalt fokusseerinud diskussiooni mingisugusele kitsale absurditeemale. Selline allapoole-vööd võtte kasutamine on vaidlemises üldlevinud.

Tuletan teile aga meelde, et faktivead Laidla oopuses ei piirdu mitte ainult selle Pareki hariduse küsimusega. Seal on neid kohe kamaluga. Vaadake kasvõi minu esimesi kommentaare.

toon võrrdluseks ennda ja Kallo Kalevi õpingud merekoolis . Kalev õppis 2 aasstat eesspol ja tema kursus oli 1. mis saj 3.' illmasõja oottuses k'aela merevä õppe ehk mujdu 4'le aasstale lisandus veel pool aasstat ottsa . õppekava oli mejl ühine . purrje laevad vajd aasstati vahetusid, kas kevadel-suvel võj suvel-sügisel, minul suvel-sügisel .
1. aassta:
2 nädalat kolòosis
9,5 kuud päävaõpet koos vahisoleku (1-3× kuus) ja õhhtuse su.nndõppega (2-2,5t pärast õhhtusöökki)
kuu puhhkust (osa jäätti pättustepärast k'ooli t'ööle)
2. aassta:
3 kuud purrje laeval .
7 kuud päävaõpet
2 kuud sõjttu (kauba võj kalalaeval võj sadamalaeval, sõlttuvalt viisast, tuttvustest ja juhusest)
1 kuu puhhkust (kes sajj kess mitte)
3. aassta:
8 kuud päävaõpet
1 kuu sõjalaeval
2 kuud päävaõpet
1 kuu puhhkust (kess sajj kess mitte)
4. aassta:
6-7 kuud meresõjttu (taas kujdas kellelgi)
4 kuud päävaõpet
1 kuu puhhkust
5. aassta:
3 kuud päävaõpet
1 kuu riigiekksamejd (8tk)
3 kuud sõja laeval
1.' ja 2.' aassta käjsime t'ööriietes ehk olime alamkla.ss, 3.-5. ametlikus vormis .

kokku 4,5 aasstat, tulemuseks:
1) kesskmine eriharidus (kõrrgem kesstis aassta kauem, rohhkem oli sõjttu ja ma.tas kasutatti rohhkem kõrrgemat ma.tat, mejjle lähim oli Liningr''a.tt, kalameestel Kaliningr''a.tt, üksikud käjsid ka Odèssas)
2) kesskaridus (ilma ülttipplomitta polld ka kesskaridus kehhtiv ning arrvelejäj 8 kl'assi)
3) merevä ohvitser (nooremlejttnant võj lejttnant, ej t'eagi sest sellest jäjn ilma)
selle aridusega sajj edasim'inna õppima igasse ülik'ooli, samuti mereväkkä ohvitserina t'eenima (üksikud russid seda vist ka tegid) .
Kalev lõpetas ja saj kõjkk paberid ja õjjgused .
minnd visati 'enne 1.'' riigiekksamit vällja ja jäjjn kõjgest ilma . ka ariduseks jäj 8 kl'assi ehhki olin keskaosa läbind ja lõpukad olid puhht erialased . kesskariduse s'aamiseks tegin mitu aasstat iljem ekstèrnina ekksamid Kohhtla Järväl .