Tubli võitlejahing Niklus on järjekordselt tänuväärsel kombel toonud rahva ette igikestva dilemma: Kas olid 1940. aasta juunipöörde peategelased varesed ja lauristinid koos oma kaaslastega reeturid või isamaapäästjad?

Või olid nad lihtsalt õnnetud, kes ei teadnudki, kuidas neid kurjasti ära kasutati?

Sündmuste õiguslik hinnang oleks Lääne riikide Baltikumi seaduslik mahamüümine NSVL-le vastavalt Teherani ja Jalta lepingutele.Mida siin veel rääkida. Pigem pannakse vastutus lepingu ühele osapoolele, sest lääneriike ei soovita ärritada ja aetakse jätkuvalt oma joru Eesti okupeerimisest

???????????

21. juunil ei lõppenud Eesti riiklus. See polnud isegi täiemahuline riigipööre, säilisid kõik vabariiklikud institutsioonid, kaasarvatud presidendi institutsioon, isegi president Pätsile säilitati tema ametikoht. Säilisid linnade, valdade valitsused ja seda paljuski isegi endise juhtivkoosseisuga. Säilis ka Kaitseväe struktuur ja ka see põhiliselt endise ohvitserkonnaga.
21. juunit ei saanuks nii "ladusalt" läbi viia kui arvestatavalt suur osa meie oma rahvast poleks asjaga kaasa läinud. Väikesearvulise kommunistide bande poolt üle Eesti organiseeritud miitingutel, mida ei toetanud "vene väed" - need olid ikka veel oma baasides, ei kutsutud üles muutma Eesti Vabariigi riigikorda. Põhirõhk oli pandud "rahvavaenuliku valitsuse" kukutamisele ja uskumatult suur rahvahulk oli selleks valmis. Miks? Põhjus oli Vabariigis viimastel aastatel väljakujunenud majanduslik ja poliitiline olukord. Rahvas ootas "reformareid" Vapsid, kes neid lubasid, oli Päts maha surunud aga riigi ja majandusreformide asemel kehtestas "vaikiva ajastu" ja täistuuridel töötava propagandamasina mis lasi Eesti elu paista "suure lilleaiana ümber väikse maja" Rahva rahukolematust ei kanaliseeritud uute eesmärkide sihis, see lihtsalt vaikiti maha. Kommunistid tabasid hästi ära "revolutsioonilise situatsiooni" ja tundes seljatagusena Nõukogude baase Eestis, läksid kindla peale oma avantüürile välja.
21. juunist on hoopis märgilisema tähtsusega 14. - 15. juuli valimised, "vabade valimiste" ettevalmistamine ja läbiviimine. Seal mindi Ždanovi "seltsimehelike näpunäidete" järgi välja "panga peale" ja "pank" löödi.
"Johannes Lauristini ettepanekul taastas Vabariigi Riigivolikogu" oma esimesel istungil 21. juulil Eestis Nõukogude võimu. Suurde Liitu vastuvõtmine sai teoks 6. aug, 1940. aastal. Kähku käis, kommunistid ei maganud, Päts magas oma riigi maha.
Miks ma nii arvan? Süüdi oli "vaikiv ajastu" Ajakirjanduse, meedia, rahva suu sulgemine annab pea alati ootamatuid tagasilööke. Rahva suu seotakse aga seeläbi jääb infosulgu ka siduja ise. Võib ju panna agente inimeste järele nuhkima aga võimuusurpaatorile räägitakse üldjuhul seda mida see heal meele kuulda tahab ja kuulda tahetakse, et nüüd lõpuks ometi on rahvas rahul ja õnnelik. See ongi see ase millel Päts pikutas kui ütlesin, et Päts magas riigi maha. Rahulolev rahvas ei saa ometi kommunistide õnge otsa hakata. Omas kindluses ta kommunistid ka amnesteeris, et "mis need tühjad ikka teevad" Uni pidi magus olema -?

Dr. Hjalmar Mäe kirjutas oma memuaarides, et kõik oli 1940. aasta juunis vaid päevade või isegi juhuse küsimus. Rohkem ei täpsustata.
Nõukogude allikad teatavad, et Balti riigid astusid 12. juunil sisuliselt sõtta NLiidu vastu.
Selle tõttu kehtestas NLiit 1940. aasta 14. juunil Baltikumis õhu - ja mereblokaadi, sest 15. juunile oli väidetavalt planeeritud riigipöörded Balti riikides samal ajal toimuvate spordifestivalide varjus, mille tulemusena võimule tulnud jõud pöördunuks Saksamaa poole abi saamiseks.
17. juunil toodi Baltikumi, seega sisuliselt ka president Pätsu režiimi kaitseks, täiendavad Nõukogude maavägede üksused.
President Päts nimetas ametisse Varese valitsuse. Siseminister Jürima tuli vastu nõudele tühistada koosolekute keeld. Riigikassat ei evakueeritud, kulladeposiitidele valitsejat ei määratud. Eesti esindajateks Moskvas said antisionistliku organisatsiooni “Licht” liiikmed dr.Gens ja endine pangadirektor Leo Aisenstadt, polpol’i (kapo) juhiks sai Hans Grabbe (Hasa Hoff).

http://americanfreepress.net/?p=8153
Bush, Rockefeller, Rothschild & Hitler

Poliitik Žirinovski (Edelstein) hiljutine avaldus.
http://baltija.eu/news/read/42854

Aga mis toimus 1917 aasta oktoobrirevolutsioonis? Miks oli "tähtsusetu kamp (väidetavalt) harimatuid, lolle ja koledaid ja kurje, enamlasi, oma oktoobrirevolutsiooniga võimelised kukutama ühe maailma võimsaima riigi eduka ( I maailmasõja ja revolutsiooni-eelsetel aastatel küündis Tsaari-Venamaa väidetav majanduskasv 17 -21%-ni aastas) ja võtma endaga kaasa selle majanduskasvu tingimustes rahva ,nõnda, et omandi kaotamise kabuhirmust ärritatud hellitatud kapitalistide hädakisa kõrval ei kohatud isegi mitte suuremat "ohranka" ega sõjaväe , rahvast rääkimata, vastupanu ? Kuidas suutis "tähtsusteu kamp" kelle ideedel , meil väidetava järgi, puudud igasugune tuntus ja poolehoid rahva seas, viia läbi riigipöörde ja kehtestada ennast 1/6 planeedi pinnal? Miks "rahvas magas" ning miks tavatses valgekaart mobiliseeruda ja enamlikule riigipöördele vastu hakata mitte kohe , oktoobris 1917 vaid sisuliselt alles suvel 1918? Kuidas suutis "Tähtsusetu kamp märatsejaid- enamlasi" kehtestada ennast väga suure maa ja suure rahva üle ning tõrjuda senise riigi suure ja hästi relvastatud ja "Koltsaki kullaga" vähemalt esialgu, väga hästi rahastatud valgete armeed - ning tõrjuda võimsate, maailma kapitalistlike juhtriikide, Briti- ja Prantsuse intervensioone? Miks ei suutnud aus ja õiglane ning hea ja ilus ja väidetavalt, erinevalt enamlaste punasest terrorist , oma rahvast (läbi valge terrori) armastanud ja rahva eest hoolitsenud "õigusjärgne" ja demokraatlik reziim- kus väga paljud töölised pidid neile kättesaamatuks jäävate aga ometi , majanduskasvu tingimustes , tööandjate -omanike aina paisuvate kasumite ning ohjeldamatute vekslivõlgade taustal, õitsva aadli privileegide kapitalismi "Kuldsüdamete pallide" ja muu õitsva tingel-tangeli taustal, tegema 16-st tunniseid tööpäevi palga eest mis neil ei võimaldanudki ehk parandada isegi elementaareid elutingimusi ning saada oma pere niiskest keldrkorterist vähemalt sooja ja kuiva tuppa elama, sest see tundus , majanduskasvu harjal "Kuldsüdamete pallidel" , "vaeste heaks", tantsu keerutavatele heategijatele ehk nende 16 tunniste tööpäevade tegijate jaoks ilmselt liigse ja tarbetu luksusesoovina. Mäletatavasti tavatses ka USA president hiljem II Maailmasõja kontestis öelda välja arusaama - et - mitmed rahvad Euroopas on hüljanud demokraatia - põhjusel, et nende maade juhid ei ole mõistnud oma rahva elementaarseid vajadusi ega ole taganud oma rahvastele elementaarset tööd ja leiba.

Nad on rahvast liiga kaugel.
Isegi meie mikroriigi valitsus on nendest liiga kaugel(mõnikord polegi nii kasuahne ja ükskõikne),kellega tegeleda tahab.

http://www.eesti.ca/n-liidu-ja-laaneriikide-salajane-koostoopakt/article37185

Nagu Soome marssal Mannerheimi arhiivi- materjalide põhjal nüüd on selgunud, sõlmiti 1939. aastal peale Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt Nõukogude Liidu, Inglismaa ja Prant- susmaa vahel, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.

Nagu nüüd on selgunud, sõlmisid need kolm suurriiki 15. oktoobril 1939 - s.o. kolm nädalat peale MRPd, salajase koostööpakti, mille eesmärgiks oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.

See Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud sõjaline sobing, mis kuni 2017-aastani on Inglismaa arhiividesse suletud. Nimetatud salapakt tuli ilmsiks Soome marssal Carl Gustav Emil von Mannerheimi poolt koostatud salajaste luurema- terjalide kausta S-32 põhjal, mida Soome haridusnõunik reservmajor Erkki Hautamäki kasutas oma hiljuti ilmunud raamatu “Suomi myrskyn silmässä” (Soome tormi keerises) koosta- misel. Raamat on 342-leheküljeline ja pühendatud marssal Mannerheimi usaldusmehele Vilho Tahva- naisele. Raamat ilmus 2004. aastal ka rootsi keeles.

P.S.
Inglismaa ja USA ei ava arhiive mitte aastal 2017, vaid aastal 2045, sest maailm polevat veel valmis infot vastu võtma.

Kas ka USA-s algab "perestroika"?
http://www.prezidentpress.ru/news/2977-oon-razrushaet-ssha.html

Väikerahvastel on väga raske läbi viia oma poliitilist tahet. Oma riikluse säilitamiseks peab väikeriigi valitsus olema vaimselt ja moraalselt üle suurriikide imperialistlikust poliitikast. Meil peab alati prevaleerima tõde ja ausus oma rahvale alati rääkida tõtt. Olen nüüd juba üle 25 aasta uurinud ja jälginud meie valitsejate tõde ja valesid. Saime oma ihaldatud vabaduse, mille võitluse eesotsas seisid väärikalt Savisaar ja Rüütel. Kõik läks nii, nagu lootsime ja hästi tänu sellele, et me uskusime ja usaldasime neid. Niipea, aga kui sai presidendiks endine KBG kaastööline Meri ja suurvaletaja Laar, hakkas pihta valetamine, vassimine ning tõerääkijate risti löömine ja tapmine nii füüsiliselt kui ka moraalselt, mis käib siiamaani. Mida on see 25 aastat kogu aeg tehtud? Nii Savisaart tõerääkijana ja ka Rüütelt on pidevalt pekstud ja risti löödud. Pole enam kaugel see aeg, kui suurriigid kugistavad meid jälle alla, kas see on USA või Venemaa-see oleneb nende omavahelistest kokkulepetest. Kas sellel sajandil sünnib meil väikerahva seas veel järgmine Savisaar või Rüütel-on vist kahtlane.

Kingissepa saagat saatnud hüsteeria ja paanika. See - Bin Ladeni loole sarnane, aga demokraatlikule õigusriigile täiesti sobimatu - ilma uurimise ja õiglase kohtpidamiseta , sisuliselt juhusliku välikohtu otsusega mahalaskmine ja see totakas ja ilmselt paaniline , laiba , Ülemistesse uputamine. No mida siis ja mille ilmsikstulekut korralikul kohtupidamisel siis ikkagi nii hirmsasti kaRdeti, et pidi nii ülepeakaela ja elementaarseid reegleid rikkudes tegutsema?

Huvitav asjaolu selgub ka riigikontrolör Karl Soonpää kirjapandust 28. aprillil 1940, kui ta koos president Konstantin Pätsi ja Saksamaa saadiku Hans Frohweiniga ühte söögilauda oli sattunud. Nimelt rääkis president Päts lauavestluses, et pärast ilmasõda sünnib ühine Euroopa. «Praegune sõda loob vist Euroopa ümber – Pan-Euroopa suunas. Väikesed riigid näevad, et neutraliteedikinnitused ei suuda midagi päästa – ainult Union.»

19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

15.06.1939 “The News Review”: natsionaalsotsid näevad Eestile vaadates juba riiki, mis on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nende pihus.

NSV Liidu suursaadik telegrafeerib 9.oktoobril 1939 Londonist Moskvasse:
"Churchill lähtub seisukohast, mida ta kaitses ka varem, et tänapäeval ei põrku Inglismaa ja NSV Liidu huvid kusagil kokku. Samuti pole Inglismaal alust vastu vaielda NSV Liidu tegevusele Baltikumis. Muidugi võivad mõned sentimentaalsed liberaalid ja leiboristid valada pisaraid seoses "Vene protektoraadiga" Eesti ja Läti üle, kuid sellesse ei saa suhtuda tõsiselt. Churchill mõistab suurepäraselt, et NSV Liit peab olema Balti mere idakalda peremeheks."

Лондон, 1940.07.26
Газета „Таймс" о событиях в Прибалтике:
'Единодушное решение о присоединении к Советской России отражает: не давление со стороны Москвы, а искреннее признание того, что такой выход является лучшей альтернативой, чем включение в новую нацистскую Европу'.

15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.

1942. aasta juuni Inglise väljaanne “World Review” toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.

Millal oli nõukogude võim Eestis seaduslik, et see 1940ndal Eestis "taastati"?

See eelmine küsimus on piinanud mind igiammust aega. Kingissepa-Anvelti- Rabtšinski kuritegelik grupeering tegi ära "Riigipöörde" Eestis veel varem kui Peterburis ja nüüdf olevat see seaduslik.

1940. aastal oli rahvusvahelises õiguses okupatsiooni mõiste hoopis teine. Selle järgi toimus okupatsioon vaid tingimusel, et okupant haarab sõjaliselt okupandi territooriumi või osa sellest ning kehtestab seal sõjalise administratsiooni võimu (klassikaline näide: Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944, Nõukogude-Briti okupatsioon Iraanis II maailmasõja ajal).
Eesti liideti Nõukogude Liidu poolt lepingute, mitte sõjaga. Eesti valitsus nõustus vägede paigutamisega ilma mingite protestideta, J. Vares sai ju peaministriks Pätsi dekreediga ning Riigivolikogu, mis esitas palve Nõukogude Liitu astumiseks, valimised kuulutati välja Pätsi dekreediga, sõjavägi relvitustati Laidoneri käsuga jne jne. Nii on keeruline rääkida mingist okupatsioonist.
Eesti Wabariik oli Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks, seoses liitumisega NLiiduga.
Seega, Rahvasteliit tunnustas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglasena.
Kui EW pagulaspoliitikud üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud.

Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja olukorras. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik või rahvusvaheline organisatsioon neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Rootsis ja Norras peeti neid klubideks või harrastuteatriteks, kus härrasmehed teinekord stiiliõhtuid korraldavad. Siit lähtuvalt kannab selliste valitsuste järjepidevust näiteks teater NO 99...
Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.

Eestil on ka teine ajalugu ja teine järjepidevus, mis pole hetkekski peatunud jne

1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril.
See riik eksisteeris üldjoontes 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Vahepeal toimus aga teisigi sündmusi, sest kuigi Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska. 1917. aasta 25. novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said vasakpoolsed. 28. novembril kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest.
2. detsembril ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära. Wabariiklastel õnnestus enne sakslaste saabumist 23. veebruaril, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada.
Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti wabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Lenin tunnustas seda riiki 1918. aasta 8.detsembril ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Eesti NSV, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.