Delfi, 03.07

Henn Põlluaas. Ansip jätab Eestile vaid tühjad pihud.
...
Meie riigijuhtide muretus ja hoolimatus on hämmastav. Mingil määral võiks säärast altruismi mõista, kui oleksime heal järjel olev ja majanduslikult õitsev riik. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine. Eesti ostujõud on Euroopa Liidu 27 riigi võrdluses alles 21 kohal ehk vaid 65 protsenti (EL) keskmisest, kuid hinnatõusult, mis on langetanud reaalpalka juba 10 kvartalit järjest, oleme Euroopas esimesel-teisel kohal. Toiduained on aastaga kallinenud enam kui 12 protsenti ja elektrile ennustatakse EL direktiivide täitmisest johtuvalt 40-60 protsendilist tõusu. Analüütikute sõnul pole galopeerivale hinnatõusule, mille üheks vedajaks on valitsuse käibemaksu- ja aktsiisitõstmise poliitika, veel lõppu nähagi. Lisaks oleme eurotsooni vaeseimaid riike ja tööpuuduse statistika esiridades.

Numbrid näitavad tõde, milline on Eestis aetava „eduka ja stabiilse“ majanduspoliitika tulemus. Kui madalale peame veel langema, et valitsus seaks lääne suurpankade ja meist rikkamate riikide heaolutaseme, kordades suuremate pensionite, palkade ja sotsiaaltagatiste säilitamise asemel prioriteediks enda rahva toimetuleku?

Lõpetuseks tilluke uudis Euroopa Liidust. Kriisist hoolimata kavatseb Brüssel alustada uue, 240 miljonit eurot (3,755 miljardit krooni) maksva munakujulise ELi ametihoone ehitamist, millest saab ka EL presidendi elupaik ja kuhu tulevad erilised, „humaansed istungitesaalid“. Tõeline rõõmusõnum EL bürokraatidele. Kui suur on selles munaprojektis Eesti osalus?

Henn Põlluaas on publitsist ja analüütik.

Kas hakkame mõtlema selle üle, mida Põlluaas on kirja pannud? Või ootame ikka oma vana eesti kombe kohaselt senikaua, kuni kõik on hiljaks jäänud?

Miks Põlluaas ei kirjuta, palju on Eesti saanud oma taasiseseisvumise ajal tagastamatut abi EL-ist ja USA-st. Ennast iseseisvuse eest seisjatena, ei kujutata ette kuidas on võimalik elada erakuna keset maailma riike. Või on kaasmaalastest iseseisvuslastel sovjetlik haigus, saada-võtta-varastada, kuid mitte kunagi anda!

Aga tekib juba küsimus, SP - kas sellisel kujul on selline abi meile üldse esmavajalik. Näiteks kavatseme kulutada miljoneid eurosid Euroopa kiirraudtee ehitamiseks Tallinnast Euroopasse - kust küll kavatseme leida niipalju reisijaid, et see projekt ennast ära tasuks? See projekt hakkabki sarnanema juba Brüsseli enda kavatsusega kulutada 240 miljonit eurot senisest veelgi luksuslikuma ametihoone ehitamiseks, millest Henn Põlluaaski kirjutab. Esmase probleemina tuleb meil lahendada iibeprobleem ja eestlase motiveerimise probleem mitte põgenema majanduspõgenikuna välismaale - alles siis saaksime mõtlema hakata, kas on mõtet hakata ehitama reisironge Euroopasse.

SP räägib siin samasugust juttu, mida tuli kuulda nõukaajal: ega Eesti pole unustanud, kuidas vennasvabariigid aitasid Eestit pärast sõda varemeist taastada ja siia suuri tööstusettevõtteid rajada? (Ka neid ettevõtteid, millest iseseisvaks saanud Eesti on osanud vabaneda, need võõrastele maha müües - sageli selleks, et võõrad nende tegevuse lõpetaksid, nt Kreenholm.) Mõni koguni juba leiab, et saadud "abi" oleme juba kinni maksnud tegelikust iseseisvusest lahtisaamisega.

To -nentija , Miks seltsimees ei räägi sellest ,et milleks oli Eestile vaja neid suuri tööstusettevõtteid rajada . Toormaterjal veeti sisse N-Liidu teistest vabariikidest, toodang samuti välja kõik mujale . ja tööjõud mis vaja toodi 100 % Venemaalt . Selles oligi asi ,et hävitada eesti rahvus -lämmatada lausa venelastega, ehitati kibekähku siia kortereid ja tehaseid ja siis värvati tööjõud Venemaalt .Ja nüüd mingi nentija veel kiidab sellist genotsiiti .

Kus vaatas laulupidu Püha Mees? Oli "külameestega Hundisilmal" (nagu vabariigii aastapäevadel) või "rahva seas" (nagu vabadusristi avamisel)?;)

Pühamehe lalupidu on ÕlleSummer

DELFI
Henn Põlluaasa artikkel algusest:

Henn Põlluaas: Ansip jätab Eestile vaid tühjad pihud (341)
Henn Põlluaas
www.DELFI.ee
02. juuli 2011 06:00

Henn Põlluaas: Ansip jätab Eestile vaid tühjad pihud
AP/Scanpix
Reitinguagentuur Standard & Poor’s langetas Kreeka reitingu tasemele CCC, mis on madalaim kogu maailmas. Kreeka majandus on jõudnud staadiumisse, kus maksejõuetuks muutumine ja pankrot on vaid aja küsimus.

Tõenäoliselt juhtub see järgneva 12 kuu jooksul, kuid mitte enne kui Saksamaa ja Prantsusmaa pankade raha on sealt päästetud. Sellega seoses kerkib üha teravamalt esile küsimus — kes maksab arved?

Euroopa Liit teatas, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Komisjon ja Kreeka jõudsid kokkuleppele 28 miljardi euro suuruse kärpekava üksikasjades, mida Ateena peab järgima viie aasta jooksul. Kena küll, kuid see on vaid täpe tegelikust vajadusest ning miski ei garanteeri kärbete tegelikku elluviimist. Riigi võlg on paisunud 150 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, umbes 340 miljardi euroni. Uute laenudega kaetakse vanasid. Eelarve puudujääk on 10 protsenti, pool sellest kulub laenuintresside tasumiseks peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa pankadele ning Euroopa Keskpangale.

Kreeka krediidirisk on võrreldav Valgevene omaga ja riigi pikaajaliste võlakirjade hind on turul poole võrra langenud. Riik on otsustanud müüa kümnete miljardite eurode eest vara, kuid sellestki jääb laenude teenindamiseks väheseks.

Kuigi Ansip raiub, et Eesti pole Kreekat abistanud, on Eesti ostnud Kreekalt (rämps)võlakirju ja juba ka kaotust kandnud, sest neid ei ostetud odava hinnaga järelturult, kus nende hind üha langeb. Indrek Neivelti hinnangul tuleb vähemalt pool võlakirjade väärtusest kohe korstnasse kanda, maailma suurima võlakirjafondi PIMCO juht El-Erian ennustab aga veelgi suuremat kaotust. Sama kahtlane kaup on ka Portugali võlakirjad. Ansipi ja Ligi sõnul on võlakirjade ost aga hoopis kasulik investeering. “See pole mingi tagastamatu abi, sellelt makstakse korralikku intressi!” hämab reformistide duo üldsusele juba mõnda aega.

Lisaks kiitis valitsus heaks ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu eelnõu, mille kohaselt maksab Eesti viie aasta jooksul ESMi osalusena kokku 148,8 miljonit eurot. Eesti osaleb rahastamise garanteerimisel 2012-2013, mil EFSF plaanib laenata ca 20 miljardit eurot, mille mõju meile on garantiina 120 miljonit eurot ja võlakoormusele kuni laenude tagasilaekumiseni 75 miljonit eurot. Fondiga liitudes teeb Eesti 48 000 euro suuruse sissemakse aktsiakapitali ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat 1,995 miljardi euro ulatuses. Tõenäoliselt tuleb tulevikus veelgi suuremaid summasid garanteerida ja ka maksma hakata. Valitsus väidab, et seda ei juhtu, aga kui juhtub? Pidi ju euroga liitumine meile rikkuse ja majandusliku õitsengu tooma, maksumeheks hakkamisest ei rääkinud keegi.

Need on summad, mille suurust on tavainimesel raske tajudagi. Kogu see raha tuleb kas riigieelarvest, reservist või võetakse laenuna, mille pealt tuleb lisaks kümneid miljoneid eurosid intresse maksta eesti maksumaksjal. Läheb aga kõik mitte kriisis olevate riikide turgutamiseks, vaid läbi nende saksa ja prantsuse pankadele. Kõik see on vajalik, kinnitavad peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi juba mitu kuud kui ühest suust.

Lisaks Kreekale, Iirimaale, Portugalile, Hispaaniale on vankumas ka Šveits ja Itaalia, kelle olukord on äärmiselt tõsine. Ja see ei ole veel kõik. Seega tekib olukord, kus valitsuse antud garantiid (1,995 miljardit eurot) lähevad käiku ja sellestki rahast jääb väheks. Tõenäoliselt nõutakse meilt lisa, millega Ansip-Ligi oma solidaarsuskinnitustega kindlasti ka lepivad. Uute riikide langemisest kriisi ajal, mil selgub lõplikult Kreeka võimetus maksta tagasi saadud abirahad, algab tõenäoliselt ka eurotsooni lagunemine. Meile tähendab see kõigepealt Kreeka võlakirjade ja abistamisfondi kaudu makstud summade kaotust. Selleks ajaks on suurpangad oma osa kätte saanud, kuid meile jäävad tühjad pihud ja aastakümneid kestev abipakettide tarvis võetud laenude tagasimaksmine. Ilmselt neile samadele Saksa pankadele.

Muuseas, finantsturul on eurotsooni lagunemise stsenaariumiga juba arvestanud ning soovitatakse osta just Saksa võlakirju. Ennustatakse, et uus Saksa mark, mis kerkib euro rusudest, kujuneb arvatavasti kõige tugevamaks valuutaks maailmas.

„Keegi seda kõva häälega veel välja ei ütle, aga me kõik tajume: Euroopa Liidu tulevik on küsimärgi all,“ ütles Poola peaminister Donald Tusk. Ühel hetkel on kasu rahaliidus olemisest juba väiksem kui kahju sellest lahkumisest, ükskõik kui kole see lahkumine olema saab, kinnitas New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini ajalehes Financial Times. Ega asjata ei ole Kesk- ja Ida-Euroopa maad asunud oma euroga liitumistähtpäevi edasi lükkama. Eelmiste Riigikogu valimiste aegu kuulutas Ansip, et kui ta saab valida kiire majanduskasvu või euro vahel, siis valib ta kiire majanduskasvu. Ometi valis ta euro. Valitsus, Eesti Pank ega rahandusministeerium ei esitanud avalikkusele ühtegi analüüsi, millised on euro tugevuste ja plusside kõrval tema nõrgad küljed. Neid ei pidanud olemagi. Eesti oli viimane, kes hüppas uppuvale laevale, kaaluda tuleks, kas ei peaks me olema esimesed, kes sellelt lahkuvad.

Eesti peaks eeskuju võtma Inglismaast, kes ei soovi ESM-s osaleda või Soomest, kes on keeldunud toetusfondi sissemakseid tegemast enne, kui talle antakse garantii rahade tagasisaamise kohta. Eesti valitsus pole mingeid garante nõudnud. Valitsuse pressikonverentsidel räägitakse vaid mingitest udustest lubadustest. Teades Kreekas valitsevat olukorda, nende statistikavalesid, läbi pettuse eurotsooni saamist, rahva märatsemisteni tõusnud vastuseisu kärbetele ja valitsevat mentaliteeti, on see uskumatu. Kas Ansip või Ligi saaksid pangalaenu ilma tagatisteta ja vaid suusõnalise lubaduse peale maksta kellelegi kunagi midagi tagasi?

sellest, kus ikka Savisaar oli laulupeo ajal.
Nii halab "õige eestlane" JB 2011-07-04 01:39:00: Kus vaatas laulupidu Püha Mees? Oli "külameestega Hundisilmal" (nagu vabariigii aastapäevadel) või "rahva seas" (nagu vabadusristi avamisel)?
Teine tuli "rahvuslane" SP aga kuulutab 2011-07-04 01:57:01 oma "tõde": Pühamehe laulupidu on ÕlleSummer.
Te vaesed totrad narrid, avage silmad-kõrvad, ja vaatke, kuidas pahad teid petavad...

Härra Jaanus! Esiteks ei ole viisakas kõiki Sinust erinevalt mõtlejaid seltsimeesteks nimetada - teades, et Sulle endale see tiitel ei meeldi, kuigi ka ise oled olnud nõukaaegne kõrge ametnik "põllumajanduse tõstmisel", nagu ise eespool ütled.
Teiseks, kas kõik oli ikka nii väärtusetu, mis nõuka ajal meil ehitati: Eesti on alati mereriik olnud, aga mis sai meie merelaevandusest, millest on praeguseks järel vaid mõned Eesti lipu all sõitvad kaubalaevad? Sama juhtus paberi- ja mööblivabrikutega, nüüd veame vaid toorpalki välismaale - kas see on majanduslikult mõistlik tegu - nagu arengumaa? Sama juhtus saapa-, tiku-, tubaka-, tekstiili-, elektroonika- jne tehastega, mis suurt kogust toorainet ei vajanud ja võinuks Eesti riigi majandust edendada.
Jah, Kirill Vainoffi eesmärk oli muidugi Eesti venestamine, kuid ometi suutis eestlane läbi aastakümnete pikkuse totaalse venestamise eestlaseks jääda, eesti keele-meele ja oma rahva säilitada. Täna oleme selles suhtes palju ebastabiilsemas olukorras. Jah, ka näiteks 1980. aasta olümpiaregati ehitusteks meelitati tohutu reklaamiga siia venelasi, sest meil ei jätkunud tööjõudu, ometi ka kõigile eestlastele jätkus tööd ja leiba. Ning tolleaegseid suurehitisi - hotellid, sadamad, teletorn jt kasutame tänagi edukalt.

JB-le niipalju, et see tõestab meile veelkord opositsioonilise meedia ja TV vajalikkust - vaid nendest kanalitest näeme-kuuleme, mis tegelikult Eestis toimub. Vaatasin ilusat laulupidu ja rongkäiku just meelega sellest vaatevinklist, milles olin juba enne vaatamistki kindel - et kas vähemalt kogematagi juhtub meie kreenis ja kallutatud TV-meedia meie väikese riigi suurima omavalitsuse juhti ka kasvõi vilksamisi näitama - no mis te nüüd, ärge mitte lootkegi - eeskirjad operaatoritele on ranged ja kuuluvad vastuvaidlematult täitmisele. Mul võis ju ka 10-tunnise teleülekande jooksul midagi kahe silma vahele jääda, aga kuna JB ka ei märganud, siis võib fakti faktiks lugeda.

to vaagija
Kohutav kallutatud meedia on juba aastaid Savisaart preidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtuüritustest välja lõiganud. Nüüd õnneks on olemas erapooletu Tallinna TV, kes kõik selle kurjuse heastab. Savisaar lõigatakse tagasi sinna, kuhu vaja. Edaspidi näeme Püha Meest mitte ainult presidendi vastuvõttudel, vaid ka Jaapaini maavärinaohvreid abistamas, tsunaamit tagasi hoidmas jnejne;)

"Näiteks kavatseme kulutada miljoneid eurosid Euroopa kiirraudtee ehitamiseks Tallinnast Euroopasse - kust küll kavatseme leida niipalju reisijaid, et see projekt ennast ära tasuks? "
----------
Vaagija, rongid sõidavad raudteel nii üht- kui teistpidi ja see oleks mitte ainult meie raudtee Euroopasse, vaid ka teiste eurooplaste tee Eestisse.
------------------------
"...kas vähemalt kogematagi juhtub meie kreenis ja kallutatud TV-meedia meie väikese riigi suurima omavalitsuse juhti ka kasvõi vilksamisi näitama - no mis te nüüd, ärge mitte lootkegi ..."
--------------------------
Muidugi ma ei tea, kas Jumal oli rahva hulgas või mitte, aga operaatoritest saan täiesti aru: iial ei või ju teada, millal Jumal käest või õlast rebib, millal mantliga viskab või millal solvama hakkab. Kes ikka nii pidulikul päeval sellist kraakleist näha tahab.
Ja tegelikult on täiesti savi, kas Jumal Edgar oli seal või polnud või kellega ta oli või kus ta oli. Peale kesikute ei tundnud temast puudust ilmselt keegi, aga nemad võivad ju Kesktelevisioonis ööpäevaringselt Jumal Edgar pilti näidata ülal paremas nurgas ja seda vaadata.

Vastik on lugeda kesikute itku ja hala ja sõimu. Võtke ennast ometi kokku ja hakake elama, tehke ise ka midagi selle tarbeks, et elu paremaks muuta, mitte ärge soiguge alatasa.
Tahate, ma räägin teile elust? Elan praegu kolmandat nädalat nii, et mul on rahakoti vahel 9 eurot. Ei raatsi ära kulutada, sest ma ei tea, millal juurde tuleb. Ja juurde tuleb siis, kui enda perefirma tööd juurde leiab. Lootust on. Peamine, et kõik sõltub iseendast, kellegi teise peale loota ei ole, ainult oma pere peale. Elekter on võlgu, õnneks ei jookse veel viivised ja arve pole suur, sest kokkuhoiu mõttes teen süüa puupliidil. Puud tulevad metsa koristamisest. Vesi tuleb oma kaevust, selle eest ei pea maksma. Juurikad tulevad oma aiast. Moosid samamoodi, tegelikult kõik hoidised, kaasa arvatud supipõhjad, salatid jne.
See oli eesmärk, et kolime maale, kasvatame ise endale ilma keemiata aia- ja põlluviljad, et eluaseme kulud oleks madalad jne. Selle nimel pingutasime neli aastat. Sentigi ei kulutanud mujale kui maja ehitamiseks. Valmis pole ta senini, aga elada annab.
Ja ma olen õnnelik inimene, ma armastan meie riiki, ma olen rahul selle suunaga, mis meie riik on võtnud, ma austan meie presidenti. Mulle meeldib elada vabana vabas riigis, kus mul on vabadus teha seda, mida ma tahan. Rääkida seda, mida ma mõtlen. Minna sinna, kuhu ma tahan. Ja mu lastel on vabadus omandada haridus ükskõik millises maailma koolis, kuhu vaid sisse pääseb. See kõik nõuab raha. Raha saamiseks tuleb tööd teha. Ja kuigi mul on hetkel 9 eurot rahakoti vahel, ei ole mul mõtteski süüdistada selles riiki ja hakata soiguma, kuidas keegi mind ei aita.
Küll õgveneb, nagu ütles Lev Tolstoi.

Miks küll keegi siinsetest pühadest serla-irla poistest ei kommenteeri H.Põlluaasa artiklit?Kas teile ei tee selle sisu muret või on kõik seeles kirjutises väljamõeldis?

aga sellepoolest sa erinedki kesikust 100%. Nemad on tüüp inimesi, kes vedelevad diivanli ja nurisebad-virisevad-vinguvad, piketeerivad teemal TEHTAGU JA ANDKU MEILE RIIK KÕIKE. Ise nad kahjuks ei ole suutelised mitte midagi tegema, sest nende arvates peab olema keegi, kes nende eest KÕIK ära teeb. Sellepärast muideks eesti rahvas neid jälestabki. Aga neile see kohale ei jõua, ikka muudkui räuskavad.