Väga lihtne on sõjapõgenikke hukka mõista, ise kordagi elus sõda nägemata. Ning vaevalt keegi arvas, et peaaegu pooleks sajandiks tuleb minna (niipalju kui ma väliseestlaste mälestusi lugenud ja nendega vestelnud olen). Küll aga ma tahaks teada, miks see väliskapital kodanik Räime kogu aeg vaevab -- mis vahet seal inimese jaoks tänavalt on, kas suurettevõtte kasumi võtab välja eesti või rootsi kapitalist? Mille eest me ostame Läänest seda, mida me ise luua ei suuda, kui me samal ajal midagi maha ei müü?

To Janis! Selles ongi väliskapitali monopolistlik loomus-vötta köik, mis vötta annab, hoolimata Eesti riigist ja rahvast. Kuhu on kadunud meie oma tööstus-Tarbeklaas,Marat. Tsilikatsiit,Puidu ja mööblitööstus,Keraamikatööstus,Ars,Kommivabrik, Piimatööstus,Piiritusetööstus,Turbatööstus jt.?Need olid meil köik olemas,nad on ainult kahjumiga mahamüüdud nii ,et meie oma riik sellest kasu ei saaks.Köik läheb Läände ja meie oma monopolidele, kes riigile maksavad naeruväärseid summasid. Nende mahamüümiste taga on olnud just need informatsiooni omanud ärastajad ja erastajad. Tuleb ise oma peaga möelda ja luua. Kuidas me seda enne suutsime ja äkki nüüd oleme 11 aasta jooksul rahvana nii lolliks jäänud, et ei suuda muud, kui almust paluda? Teie mötlemine on lausa inimvaenulik ja lömitav lääne ees!

Teie imepärane argumenteerimisoskus on piiritu! Öelge palun, millele te toetute, kui te väidate, et kõik privatiseeritud ettevõtted on müüdud kahjumiga. Võibolla on teil tõesti õigus, et need ettevõtted olid müümise hetkel kahjumis. Seda enam oli riik huvitatud neist lahtisaamisest, kuna iga kahjumiga töötav riigiettevõte sööb maksumaksja raha. Ja leida ostja ettevõttele, millel on võlad, on ise juba saavutus.

Lemme, mina väidan, et nii talitab IGA kapitalist, olgu ta siis pärit Tallinnast või New Yorgist. On naiivne arvata, et meie omad uusrikkad kuidagi hoolivamad või tsiviliseeritumad on. Selgitage mulle ära (palun ilma hüsteeriata), mis on firma töötaja või selle kauba tarbija seisukohast sellel, mis rahvusest või kodakondsusest on firma omanikud, kui kaupa ikka Eestis toodetakse. Ühtviisi kõigi ettevõtjate huvides on võimalikult rohkem kasumit teenida.

Tahtsin öelda, "...mis on ... seisukohast vahet sellel..."

mis inimene see "lemme" selline on? millise haridusega, kui vana, millist tööd teeb? küsin selle pärast, et tema jutt tundub rumal ja lahmiv; Eesti ei saa ju ennast maailmast ära lõigata, ja milleks ülistada endisi nõukogude ettevõtteid? ilma väliskapitali ja -teadmisteta oleksid nad ju saanud ainult eesti- või vene turule orienteeruda, see aga tähendaks varem või hiljem nende surma ja häda riigi majandusele;

Kahju, et teemat ennast pole kommenteeritud. Ilmselt on rahvusliku vastutuse teema eestlasele ikka sedavõrd võõras.

Ei saa olla RAHVUSLIKKU vastutust, kui põhiseadus välistab rahvusliku eristamise. Rahvusel puuduvad üheselt kindlad piirid, tatarlase ja udmurdi lapsest tehakse russ. 50% muutmine 100%-ks või 0%-ks on sisult rahvuse mõistet eitav. Enne kui sellist väljendit kasutada, tuleks endale selgeks teha väljendi sisu, mitte jääma lootma teiste samasuunalisele väärmõtlemisele. Äkki tahtsite öelda riiklik? Ajab ju ingliskeelne NATIONAL meil sageli segamini riigi, rahva ja rahvuse.

Ma ju kommenteerisin teemat? Ootan jätkuvalt vastust. Selgitage mulle ära (palun ilma hüsteeriata), mis on firma töötaja või selle kauba tarbija seisukohast vahet sellel, mis rahvusest või kodakondsusest on firma omanikud, kui kaupa ikka Eestis toodetakse.

Ei tahtnud ütelda "riiklik", sest riik ei pruugi üldse mitte rahva oma olla. Pealegi ei tunnista ju praegune Eesti juhtkond üldse Põhiseadust (kui tekstis on suur "P", siis tähendab, et praegu kehtivat Eesti oma). Eestlane saab aru küll, mis tähendab eestlane olla ja põhiseadusega pole sellel palju midagi tegemist. Saab aru, aga ignoreerib. NATIONAL tähendab aga just seda, mida ma silmas pidasin. Janisele vastuseks: Ei, tarbijal pole selles mõttes sellega asja, aga teiselt poolt, eestlasel pole siinse väliskapitaliga ka (läbi aegade) suurt asja olnud. Tähtis pole mitte ainult ÜKP suurus, vaid see, kui suur on nende ühiskonnaliikmete osatähtsus, kes selle loomisest osa võtavad, kui suur on kellegi panus sellesse ja kuidas see ÜKP jaguneb. Tarbimine hakkab alles siis peale. Väliskapitali liig suur proportsioon võtab riigilt suveräänsuse - näiteks olgu see, kuidas "Lääne" kapital siin mõni aeg tagasi kokku ahmitud positsioone nüüd vene maffiale maha parseldab (kinnisvara, tootmine, maavarad jne). Nagu näiteks ka Leedu nafta. Või Soome "sahad", mis töötavad siin Venemaalt sisseveetaval toormel ja võiksid kogu Eeestimaa metsad poole päevaga paberipuuks teha? Ja siis see korruptsioon - mis tuleneb just rahvusliku eneseteadvuse olematusest.

So what, Feja?! Las need "sahad" töötavad! Las need elqotecid jms ettevõtted arenevad. Käive jääb ju Eestisse. Kasumiga on selline halb asi, et teda kogu aeg ei ole ja vahest on isegi kahjum, kuid suhteliselt stabiilne käive on kogu aeg olemas. Ning just see on Eesti majanduse promootor. Viidagu see kasum välja, kuid kasumilt laekuvad maksud lähevad ikkagi Eesti riigikassasse. No ei saa loogikast aru, et kuidas on välismaine kapital vaenulikum kui omamaine. No ei saa aru! Pealegi on meie kapitalistid nagunii frantsiisi või allhanketöödega, globaalsest kapitalist sõltuvad. Nii, et vahet ei ole - käsutavad ikkagi suurkorporatsioonid.

Milles väljendub see, et Põhiseadust ei tunnistata? Tänapäeval on finantsorganisatsioonid nagunii rahvusvahelised, sellist asja nagu 100% "oma" kapitalil põhinev suurem ettevõte pole juba ammu aega üheski arenenud riigis olemas. Väärtuse loomisest võtab 1000 töötajaga tehases osa 1000 inimest, olenemata sellest, kas aktsiapakki kontrollib New Yorgis, Stockholmis või Tallinnas istuv kodanik. Korruptsioon ei tulene kindlasti mitte mingisuguse müstilise rahvusliku eneseteadvuse olematusest, selles veendumiseks tasub lugeda suvalist korruptsiooni käsitlevat kriminoloogilist tööd (üks on mul praegu laua peal). Ühesõnaga kodanik Räim kirjutab taaskord teemadel, milles tal teadmised puuduvad.

Kuule analüütik Feja! Võta teadmiseks, et suure osa üliõpilaskonnast moodustasid Eesti Kaitseväe ohvitserid. Lisaks oli küllalt palju neid õppursõdureid, kes peale Vabadussõja lõppu lõpetasid gümnaasiumi ning edasi astusid, riigi toel, kõrgkoolidesse. Eranditult kõik üliõpilasorganisatsioonid kuulusid in corpore Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse. Ning nendesse kuulusid, ja kuuluvad siiani, kõige eesrindlikumad ja ärksamad üliõpilased (kehvasid mehi-naisi ei võet(a)ud neisse lihtsalt vastu). Paraku kaasnes okupatsiooniga terror just ärksama ühiskonna osa vastu - esimestena arreteeriti riigi-, sõjaväe-, politsei- ja muud ühiskonna tegelased. Selles valguses on "pisut" ennatlik teha analüütilisi järeldusi, et "ühiskonna helgem pool" oli ennast põhja joonud või põgenes Läände.

Mis kasu oli sellest, et üliõpilaskorporatsioonid kuulusid kaitseliitu või kodukaitsesse. Terror oli ju Pätsi, Laidoneri ja Eenpalu poolt oma rahva vastu suunatud, kellelt võeti juhmi vägivallaga ära võimalus vaenlasele vastupanu osutada. See kõik toimus ju enne võõrriigi agressiooni, või kuidas?

Janis, proovige sellist juttu näiteks prantslastele ajada!