Väga oluline on tõdeda, et seni niigi kaitseta jäänud/jäetud õpetaja pannakse oma töös ja töötasus veelgi rohkem sõltuma koolijuhist ja selle lähimatest alluvatest/käsikutest, nendega läbirääkimisest, ustavast allumisest ülemustele, meeldimisest otsustajatele nt linna(valla)volikogus või kooli hooldekogus. Juba see, et kaotatakse (mõnes koolis on juba tegelikult hakatud kaotama) atestatsioonijärgud (õpetaja-metoodik, vanemõpetaja, õpetaja, nooremõpetaja), toimib mitte ainult palka kahandavalt, vaid ka isiksust alandavalt. (Aastakümneid edukalt töötanud õpetaja-metoodik või vanemõpetaja pannakse palgaredelil samale pulgale esimesi samme tegeva (noor)õpetajaga. Mõnigi nimekas õpetaja-metoodik on otsustanud minna pensionile, et mitte lõpetada oma pikka ja isegi kuulsusrikast koolmeistrikarjääri nooremõpetajana.)

Pealegi on õpetajate esindajate institutsioon nõrguke, paiguti lausa olematu. Ühesõnaga, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uus eelnõu sätib õpetajad ebakindlasse ja tänasest veelgi halvemasse olukorda.
Häda on ka selles, et meie üldsus ei tea suuremat sellest, mis koolides tegelikult toimub, ja avalikkuses esinetakse sõnavõttudega, mis lähtuvad enda ammustest koolilapsekogemustest, aga sageli ka vimmast ja vihast kunagiste õpetajate suhtes. Tegelikult koolis toimuvast aga keelatakse õpetajail isegi omavahel, väikestes rühmades ja seltskonnas, õpetajate toaski, rääkida. Hoidku jumal veel selle eest, et miski saab teatavaks väljaspool kooli! (Isegi Tõstamaa juhtum näitas seda - karistada ei saanud lontrused, vaid see, kes vahejuhtumit jäädvustas ning kelle osalusel rahvas sai teada, mis koolis tegelikult toimus.)

Häbiväärne, et tahetakse kaotada aastakümneid toiminud õpetajate kutsete süsteem. Nüüd võib igaüks kooliuksest sisse astuda ja õpetajaks hakata. Unustatakse ära, et õpetajaamet on kutsumus, milleks tuleb põhjalikult valmistuda. Juba praegu on näha kui harimatud ja kitsa silmaringiga on noored ülikoolist tulnud õpetajad, kes seatakse samale pulgale kui vanad staažikad õpetajad. Kui kaob õpetajate atestatsioon, langeb väga kiiresti meie laste haridustase. Miks lammutada toimiv süsteem? Paistab, et haridusministeerium ei valda üldse teemat. Kuidas saab võrdsustada põhi- ja gümnaasiumiõpetajad? Juba Eesti Vabariigis nõuti gümnaasiumiõpetajatelt ülikooliharidust ja õpetajakutset. Kutseta õpetajaid haridussüsteemis Vabariigi lõpuaastale oli väga vähe. Praeguse valitsuse tüüpiline käik: õpetajad nõudsid streigiga koormuse vähendamist ja palgatõusu, tulemuseks on koormuse tõus ja palga vähenemine.

Tiina miks valetad ? Mis õpetajatelt seda palka ära võeti ?