2015-07-27 16:02:00

Mõtle mida ta vaesed lähedased tundma peavad kui see mees purjus peaga seletama kukub!

Vanasti oli ka oht, et viib nad purjus peaga ka autoga sõitma - seda ohtu vist enam õnneks pole?!

Juurdlusosakonna ülem Kalle Laanet oli küll rohkem Ain Seppiku potilill – vaatamiseks. Tema alluvad naispolitseinikud aina ründasid kriminaalpolitsei vaneminspektorit Tõnu Saksa, et millal ta tööle hakkab. Tubli töö eest või mittetöö eest edutati Tõnu Saks kriminaalpolitsei komissariks. Saue politseinikud naersid, et Saks määrati komissariks sellepärast, et ta ei oska oma kalatöötlemise tehnikumi haridusega insenerina töötada. Kui ta oli ebaseaduslikult hoidnud inimest 45 tundi vahi all, keeldus prokurör Püss kriminaalasja algatamisest. Motiveering oli selline, et kuna kriminaalpolitsei komissar ei tundnud seadust, siis puudus temal tahtlus seadust rikkuda. See prokurör töötab, teatud osa rahva rõõmuks, praegugi prokurörina.

Jaagul on 21 staazi aastat politseis. Ta töötas miilitsas ja teenis kolm aastat nõukogude armees, mida tööstaasi hulka ei arvestatud. Eeskujuliku töö eest miilitsaeesrindlane ja autasustatud kümnel korral preemiatega, millised isiklikus toimikus ja tööraamatusse sisse kantud ja autoostu loaga 1994.a. Teadagi kuidas siis autoostu lubasi jagati, mitte just ilusate silmade järgi vaid ränkraske kvaliteetse töö eest. Rumal on Laidla politseialastest teadmistest järeldusi teha oma oletustega. Seda näitab tema tehtud töö ja teavad need kolleegid, kes temaga koos töötasid. JAAKU soovis Lõinarajooni uurimisbüroo direktor väga enda juurde uurijaks. kuid Ain Seppik kuu aega valetas talle ja siis sain teada, et ta oli kohe keelduva resolutsiooni kirjutanud. Tänu tema igakordsele lubadusele järele mõtelda, sain ma sellest resolutsioonist teada alles siis, kuiolin töölt lahti saanud bussijuhi ametist, kus olin tubli bussijuhina saanud direktorilt rahalise preemia ja aukirja. Me ei teadnud siis veel, et Seppik on kgb kaastööline.

Juhtusin 12. augustil kuulama viimast osa raadiosaatest Vox Populi. Kohe esimene kommenteerija ei hoidnud oma negatiivset arvamust tagasi. Oma näidetes teatas raadiokuulaja, et kui alkoholist riigikassasse laekuv tulu väheneb, saavad Ligi ja Ansip infarkti, sest oluliselt vähenevad need summad, mis jäävad saamata politseinike poolt koostatud trahvide näol.
Inimesed, kellel on aega ja võimeid sügavamalt mõelda selle üle, mis meie riigis juba 23 aastat toimub ja millised on arengusuunad, saavad aru, et selle raadiokuulaja arvamusel on ju tõetera sees. Isegi mitte ainult trahvidega ei püüa meie riik rahva tuulest vilistavatest taskutest riigikassasse raha kantida, vaid ka igasuguste maksude suurendamise ja uute väljamõtlemisega.

Me kuuleme iga päev raadiost ja loeme ajakirjandusest, kui tublid on meie politseinikud, kahjuks küll ainult niinimetatud roolijoodikuteks tituleeritud ebakainete autojuhtide püüdmisel ja trahvimisel. Peetakse isegi täpset arvestust, mitu protokolli politseinikud ööpäevas koostasid. Raskete kuritegude avastamisest me ei kuule. Varvara mõrtsukas võib iga päev liikluses seisvatest politseinikest naeratades mööda sõita ja uhkust tunda, et kui tubli on Eesti politsei. Siin võib tappa ja riisuda, sest nende kuritegude avastamiseks jääb sauaga vehkimise oskusest väheseks.

Kui arvestada hiljaaegu siseminister Vaheri arvamusteadet Õhtulehele, et politsei teab, kes on Narva koolitüdruku Varvara mõrvar, kuid ei saa teda kinni võtta, sest ei saa salajasi andmeid kohtus avalikustada, siis mida veel loota temale alluvate asutuste töötajate erialastest teadmistest? Politseitöö on tõepoolest amet, kus loomaarsti haridusega hakkama ei saa, vaid nõuetekohaseks tööks on vajalik hea erialane haridus. ENSV Tallinna Miilitsa Erikeskkool andis kahe pingelise õppeaastaga väga tugeva eriharidusega juriste. Kahjuks praegune Paikuse politseikool sellele tasemele küll midagi vastu pakkuda ei saa.

Juba Mart Laari esimene valitsus leidis, et riik ei vaja tugevat politseid. Likvideeriti isegi majanduspolitsei, kus kogenud spetsialistidest miilitsatöötajad asendati juriidilistel erialadel õppivate üliõpilaste ja entusiastidega tänavalt. See kajastus ka politseinike töös, millest väga kujukalt kirjutab oma raamatus "Lasnamäe valge laev" Viktoria Ladõnskaja. Kahjuks jäigi see tulemata nagu meie kauaoodatud valge laev läänest. Nii ka praegu hakkas politsei ühes majja sissemurdmise asjas inimesi üle kuulama viis kuud hiljem. Küsiksin uuelt kõrgelt politseijuhilt, kas tema teab, kuidas tema politsei töötab?

Töötasin ise Herman Simmi alluvuses terve aasta ja nägin oma silmaga, kuidas avaldusi lihtsalt kaotati ja raskemate kuritegude puhul seisid need peatatud menetlusega seifis ja praktiliselt midagi polnud tehtud. Mitte midagi ei juhtunud, sest rahvas ju teadis, et kusagile kaebamisest pole mingit kasu. Eelmisel päeval enne vallandamist algatasin majanduspolitseis kaks kriminaalasja. Hiljem kuulsin, kuidas ka need olid läinud sissetallatud rada. Ja mitte keegi ei kontrolli ega tea midagi.

Juurdlusosakonna ülem Kalle Laanet oli küll rohkem Ain Seppiku potilill – vaatamiseks. Tema alluvad naispolitseinikud aina ründasid kriminaalpolitsei vaneminspektorit Tõnu Saksa, et millal ta tööle hakkab. Tubli töö eest või mittetöö eest edutati Tõnu Saks kriminaalpolitsei komissariks. Saue politseinikud naersid, et Saks määrati komissariks sellepärast, et ta ei oska oma kalatöötlemise tehnikumi haridusega insenerina töötada. Kui ta oli ebaseaduslikult hoidnud inimest 45 tundi vahi all, keeldus prokurör Püss kriminaalasja algatamisest. Motiveering oli selline, et kuna kriminaalpolitsei komissar ei tundnud seadust, siis puudus temal tahtlus seadust rikkuda. See prokurör töötab, teatud osa rahva rõõmuks, praegugi prokurörina.

Rahvas ongi ainus, kes alati kannatab, kui politsei ei tee tööd nõuetekohaselt. Kirjutasin A4-formaadis viiel lehel kapo juhile avalduskaebuse Simmi tegevuse kohta Harju prefektuuris. Kuu aega hiljem sain vastuse, et Harju prefektuuris pole seaduste rikkumisi avastatud. Jah, ei olnud avastatud, nagu ei avastanud meie kapo riigireetureid üle tosina aasta. Millega see oleks lõppenud, kui välismaa vastuluure poleks reetureid avastanud, teab ehk ainult jumal taevas. Muidugi mõista oli meie kapo väga tubli ja riigireeturitest sai mõni ka karistada. Kapo juht edutati tubli töö eest prokuratuuri, siseministriks ja Tallinna abilinnapeaks.

Väga tubli, et Tõni saks pihkas ja nüüd puhanud Kalluta aga näol tuletab ,meelde olulisemaid sündmusi. Kuid lubage major Saks või Kalluta aga, kas see on sinule peale puhkust meelelahutus või arvad sellega tõestada, et siin on midagi väljamõeldis? Miks sa niiväga enda iseloomijooni teistele püüad omistada?Niiväga Saks Tõnu moodi parastamine ja kahjurõõmu tundmine ja siingi parfraseerimisega ma ei tea mida ta sellest küll ise aru saab või tunneb? see kõik on ju läbielatud tõe ümberjutustus ega siis kõike ei jõuagi kirja panna. Aga see näikse väga seda solgikallutajat häirivat, aga miks ta ei peakski häirima kui ta Tõnu Saks on ja tema pihta käib?

kas paremaks või halvemaks, kuid see Tõnu Saks on selle maffia sosinguga ära helliatud ja tunduvalt veelgi halvemaks muutunud, lausa õlemaks ja kahjurõõmasmaks. ta lausa otsib tüli!

Her Kalluta aga, miks sa kogu aeg Jaagu komme ümber jutustad? See pole sinul esimene kord. kas sinu enda elust ei kannatagi midagi kirjutada? kas sellepärst sa nii väga varjad ennest niimitme varjunimega? Mis on nende ümberjutustamiste eesmärk ja mõte? Neid on ju niikuinii kõik lugenud ja võivad igal aja uuesti lugeda? Kas sinul endal ei jätkugi siis enam solvanguid ja laimu enda väljamõeldises? KAS SA KUNAGI JULGED OMA TEGELIKU NIME KA AVALDADA?

Need väljanopped Kalluta agal on ju nädala nupud ehk Jaagu parimad kommentaarid.

Kas nende jaagujorutustega ei minda liiale? Ikka ühest ja samast. Ikka teatud isikuid uhmerdades. Kõiki on Jaagu "narratiivid" juba ammu ära tüüdanud. Kaua võib?!

küsija suu pihta ei lööda 2015-07-28 14:36:00

Kui on nii suur soov oma päris nime alt kommenteerida, siis alusta õige iseendast!

Või vähemalt avalda iga kommentaar ühe ja sama kasutajanime alt nagu mina seda näiteks ka teen ja kogu aeg teinud olen.

Sa ei suuda ju sedagi teha - kui sa just esimest korda siin ei kommenteeri (IRW-IRW). Ise aga oled mees teistelt nende pärisnime nõudma - argpüks!

Kiire googeldus muide näitab, et kommenteeridki esimest korda - kommijanime "küsija suu pihta ei lööda" kasutatakse praegusel juhul esmakordselt.

eelnevatele

Millest te muideks järeldate, et mina siin neid jaagutusi-kaagutusi tiražeerin?

ja veel. JAAGU õigekirja(nduslik) jaburduste akrobaatika tulevärk on jäljendamatu!

Kui proovida samasugust mõttetühja teksti samasuguse õigekirjaga toota, siis vist läheks süda pahaks...kui sa vähegi mõistuse juures oled.

Sellepärast sil süda pahakjs ei lähe, hoolimata sellest, et sa neid alati hoolega loed,et sa ei ole täie mõistuse juures. Seda on ju igast sinu kommentaarist tunda.