Kuigi eestlased oma rahvuslikus kõrkuses püüavad lätlasi maha teha ja ennast kõrgemaks upitada, ei maksa ikkagi unustada, et Baltikumi pealinnaks on, tahame või mitte, Riia. Seepärast oleks tark väga hoolega silmas pidada, kuhu liigub Läti ja mida kavandatakse Riias.

Muuseas, eelmises Kesknädalas kirjutati sellest (autor Jaak Pihlau), et näiteks 1944. aastal, veel Saksa okupatsiooni ajal, näitasid rahvuslikult meelestatud lätlased (neis tundub olevat vähem kitsarinnalisust) üles suurt aktiivsust Balti koostöö korraldamisel.

Muu hulgas oli arutusel lätlaste kava Balti Liidu loomisest. Konföderatsiooni põhiprintsiipideks pakuti: iga liikmesriik säilitab rahvusliku valitsuse, sellele lisaks luuakse Balti Liidu ühisvalitsus; Liidul on ühine armee; omavahelised riigi- ja tollipiirid kaotatakse; kehtib ühisraha; föderaalvalitsus koosneb kolme liikmesriigi esindajatest proportsionaalsetel alustel, järgemööda juhib Balti Liitu iga riigi juht (president).

Meie "maruiseseisvuslased", olles pääsenud ühest liidust (NSVL), tormasid õnnest hullununa ummisjalu teise (EL), kuigi oleks võinud vahepeal saada tugevamaks Balti Liidus (BL). Mis sellest arvata?

Loomulikult on lätlased alati olnud kõige koostööaltimad, sest nende positsioon omaenda suuremates linnades on olnud suhteliselt kehv.
Ja eestlased tegid tõesti 1990-tel lätlastele suure karuteene lubades mittekodanikke kohalikele valimistele ja jättes lätlased üksi karjeristlike eurovolinike meelevalda. Muuseas, paljudes euroopa riikides ei saa mittekodanikud ka kohalikel valimistel osaleda. Lätiga noritakse peamiselt seetõttu, et Eestiga võrreldes paistavad nad rohkem silma.

See oli tõesti suur viga eestlastel lubada kohalikel valimistel valida mingitel umbkeelsetel migrantidel kes midagi ei taipa siinsest elust ja kultuurist. Ega saagi taibata kui kohaliku keelt ei tunne ega tahagi õppida. Milleks selline totter seadus neid valima lubada ??? Jah lätlased olid meist siinkohapeal targemad .

to Jaanus.Veider ja harimatu lahmimine, nähtavasti tulenev suurest alaväärsuskompleksist. Need,keda Sa nimetad on Eestis sündinud ja väga vähe on nende hulgas neid, keda võiks nimetada "migrantideks". Sõna "kultuur" uuri sõnaraamatust järele. Sinul, Sinu väljendus- ja mõttelaadi arvestades pole sellest aimugi.

Tõlgile : Migrant on suhteline mõiste. Ega teine põlvkond pole siis veel mittemigrant, eriti kui ta on sündinud veel õndsa N. Liidu ajal. Migrant on mentaalne mõiste, kes oma kujutelmades elab NSV Liidus ning ei suuda leppida sellega, et nüüdsest peavad asjad käima nii nagu rahva enamus seda soovib. Homo soveticus ongi see mentaalne migrant, kellele Eesti Vabariik pähe ei mahu. Milleks selliseid poputada, midagi positiivset nad kaasa ei too. Hoides selliseid rõhutatult nagu s...ta pilpa peal annb see võimaluse ilkuda ka KE kallal, et nende põhieesmärk on taastada NSV Liit. Kokkuvõtvalt pole hullemat migranti, kes pole nõus elama oma sihtkohariigis, kuid ära ka ei lähe ning rõhutab, et see on tema kodumaa. See on selline suhtumine mida kannavad endaga kaasas imperialistid, st sinna kuhu vene kirsa end on toetanud (kasvõi ajutiselt) on põline Vene ala. Mida sa sellistega räägid, las surevad ise välja, pole vaja neid kunstlikult elus hoida. Kellel on vaja idetiteedita isendeid, kelle keha on Eestis ja pea Venemaal ning ise ka ei tea mida oma armetu elunatukesega peale hakata.

Umbmeelsus on hullem kui umbkeelsus. Sest umbmeelsust saab viljelda selges Eesti Vabariigi riigikeeles, ometi olles oma rahva vastane.

Mis on selle artikli mõte? Mida tahab Max laosson (vabandust, Kaur, sarnased nimed, sarnane jutt, läheb lihtsalt segamini) meile öelda?
Kuna ennustuste järgi võidavad Läti valimised vene ja Moskva- meelsed parteid, tahab sm. Kaur meile öelda, et vabadus hakkab paistma Riiast!
Ma ei irvita, ma mõtlen seda täitsa tõsiselt!

to Õnge Enn 2010-10-02 09:30:01
Vabadus paistab ka Riiast, sest ka sealse Vabadussamba otsas säravad viisnurgad!