![]() Jurist annab nõu
sulo
2002-08-21 10:11:25
Siirile ja tublile juristile Suurvälile: Perekonnaseadus §
10 lg 4: Abieluvaraleping tõestatakse notariaalselt.
Lihtkirjalik abieluvaraleping on tühine. Lepingu kehtivus
kolmandate isikute suhtes sõltub hoopis sellest, kas
notariaalselt tõestatud leping on kantud
abieluvararegistrisse või mitte.
Soovitan küsijatel suhtuda nendesse vastustesse suure
ettevaatlikkusega.
Sulole
2002-08-21 11:40:22
Nojah, aga mis vastuseid Sa tahadki 25 eek/A4 eest? Näiteks
- kui ostad 2 krooni eest (miks nii odav? Ei tea. Võib olla
on nt 7 päeva realiseerimistähtaega ületanud) liitri piima,
siis on loogiline eeldada, et produkt üksnes
alternatiivkasutuseks sobib. Sama ka õigusteenusega.
Andres Suurväli
2002-08-21 17:29:14
Hr. Sulo. Meeldiv on näha, et vähemalt üks inimene tunneb
Meie rubriigi vastu sügavat huvi. Kahjuks pean ma nentima,
et Teil on sellel korral täiesti õigus. Kuna üritame
vastata küsimustele nii lühidalt kui võimalik, siis oleme
teinekord sunnitud, nii küsimusi kui ka vastuseid
lühendama. Tegelikult oli "Siiri" küsimus ja vastus
oluliselt pikem. Küsimuse lühendamisel tekkisid Meil aga
omad väikesed apsakad. Mis puutub aga Meie hinnakirja, siis
leian, et see on Meie firma ja Meie klientide vaheline
kokkulepe, mis ei puutu hr. Sulosse. Juhul kui hr.Sulo
soovib saada Meie kliendiks, oleme nõus talle pakkuma oma
teenuseid kõrgendatud teenustasu eest.
Härra Suurväli
2002-08-21 19:50:23
Tülitan Teid sellise küsimusega,
et mis haridus on Teil ning Teie
kompanjonil? Kuidas on võimalik,
et teksti lühendamisel omandab
see risti vastupidise tähenduse?
Ja eelmine kord kõnelesite, et
Teie ettevõte üksnes loeb läbi
klientidelt saabunud materjali ja
hindab selle vastavust kehtivale
õigusele. Ja nüüd? Vastus
Siirile?
Andres Suurväli
2002-08-22 09:18:38
Tere hr.Nimetu. Täname Teid kõrgendatud tähelepanu eest!
Nii minul kui mu kompanjonil on erakõrgkooli haridus. Need
mõlemad koolid on akrediteeritud Vabariigi Valitsuse
moodustatud kõrghariduse hindamise nõukogu poolt(tegutseb
Haridusministeeriumi valitsemisalas). Loomulikult ei ole
see nii hea kui "vana hea" stagnaaegne ülikool aga samas
pean tunnistama, et kogemusi on mul tõesti vähe. u 1 aasta
juristi kogemusi (see on ka üks põhjus, miks me üldse
hakkasime sellist rubriiki toimetama). Teksti lühendamisel
tekkis Meil viga seetõttu, et kiirustasime küsimustele
vastamisega. Nappiva aja tõttu vaatasime üle oma vanad
kaasused, muutsime nime ning lühendasime oluliselt teksti.
Võin algteksti kohta öelda ainult niipalju, et tegemist oli
lahutamisprotsessiga ning see tegelane ei olnud "Siiri".
Hr. Suurvälile
2002-08-22 09:33:24
Mis erakõrgkooliga on tegu? Erakõrgkoolide seas on tegijad,
aga mis seal salata - on ka luusereid. Ja hariduse koha
pealt julgen arvata, et Tartu Ülikoolist tulevad parimad
juristid mitte heade õppejõudude tõttu, vaid seepärast, et
sinna koguneb tippmaterjal. Seetõttu on vihjed stagnaajale
suhteliselt asjasse puutumatud. Väljendavad vahest
kirjutaja ängi ja alaväärsust. Loodan, et eksin.
Andres Suurväli
2002-08-22 11:25:16
Hr. Nimetule. Kahjuks tõlgendate Te mind jälle natuke
valesti. Ma ei saa sarjata Tartu Ülikooli, sest väga paljud
mu õppejõud olid sealt pärit. Tippmaterjal on samasugune
kõnekäänd nagu turuhind. Seda on küll ilus
kuulata, aga sisulist vastet tegelikult ei ole. Äkki
oskate soovitada midagi, mis aitab alaväärtustunde ja ängi
vastu.
Hr. Nimetu
2002-08-22 11:47:12
Hr. Suurväli, alustuseks aitab, kui Te vastate küsimusele
oma kooli kohta. Tippmaterjal ei ole kõnekäänd, vaid number
(nagu ka turuhind - minge vaadake turule, lugege
aktsiahindu või asjaõigusseadust). Fakt on see, et TÜ
õigusteaduskonnas õppima asumine nõuab kolmel riigieksamil
maksimumpunktidest vähemalt 90 % saamist (kusjuures
sissesaamist selline iseenesest suur "tabavus" veel ei
garanteeri). Olen nõus, et saab vaielda, kas riigieksami
tulemusi saab võrduma panna vaimsete võimetega, kuid
vahemalt 90 % juhtudest saavad intelligentsed inimesed ka
häid eksamitulemusi. Teine teema on see, et ka erakoolide
tase on tõusnud. Seal õpib kindlasti palju tarku inimesi
(loodan, et ka hr Suurväli kuulub selliste hulka, sest
vastasel juhul valmistab tahe tuntust koguda palju kahju
niigi vaestele inimestele, kes alternatiivseid teid
õigusabi saamisel kasutavad), aga on ka uskumatuid
lollpäid. Ja üksikud viimaste seast tõmbavadki nt Concordia
mainet alla - lihtsalt Tartu Ülikooli sellist seltskonda
õppima ei võeta. Ja Teie büroo hindade kohta lubage
tsiteerida Andres Kogeri ärilauset: "Hinna kui argumendi
häda on, et kuigi alati saab asju teha efektiivsemalt, saab
alati teha asju ka ebakvaliteetsemalt, ja sageli juhtub
just viimane." Sellest ka minu skeptitsism.
Jänis
2002-08-22 12:54:47
Kodanik Suurvälja juristina ma ei tunne, küll aga mõjuvad
kohatuna eneseõigustused sellest, kuidas vastuse sisu
muutus kardinaalselt toimetamise tulemusel ja tase, millele
ta on valmis laskuma ("Juhul kui hr.Sulo soovib saada Meie
kliendiks, oleme nõus talle pakkuma oma teenuseid
kõrgendatud teenustasu eest", TÜ nimetamine stagnaaegseks
jne). Iseenesest huvitav nähtus on ka möönmine, et
rubriigiga tegeletakse oma vähese kogemuse tõttu... Minu
isikliku arvamuse kohaselt tõsiseltvõetavad inimesed päris
nii ei käitu.
Andres Suurväli
2002-08-22 14:26:12
Härrased! Ma lootsin, et Te lõpetate selle teema lõpuks
ometi ära. Ma ei saa aru Teie vajadusest hakkata
diskuteerima ühe või teise kooli väärtustest. Tegemist on
minu arvates riigikoolide kasvandike probleemidega. Nad ei
suuda üle saada faktist, et osadel inimestel on raha minna
kusklile normaalsesse kohta õppima (kus neid pidevalt
kukele ei saadeta). Meeldiv oli Teiega koostööd teha!
Ihihii
2002-08-22 14:35:43
Mis nüüd juhtus? Miks nii leilis hr Suurväli?
Põhimõtteliselt hakkab mind juba huvitama Teie kool.
Alguses sai seda küsitud nii repliigi korras, aga nüüd...
Aga diagnoos riigikoolide kasvandike probleemide kohta on
küll intellektuaalselt huvitav. Tegelikult on viimase
kommentaari toon sedavõrd muutunud, et tegemist võib olla
mõne anonüümse naljamehega. Mine sa tea.
Jänis
2002-08-22 14:36:18
Täpselt sellest ma rääkisingi... ;)
P.Vabi
2002-08-23 21:36:05
Jumal hoidku seda eestlaste väiklust ja tigedust.
Kas teate mida maksab advokaadi tund? See konsultatsioon
ei ole kätte saadav paljudele kodanikele.Ja sellised
lühiinfod on mujal Euroopas väga levinud (advokaadid
annavad tasuta konsultatsioone ca 15 min isiku kohta
,mille organiseerivad kohalikud omavalitsused )need ei ole
niivörd informeerivad kui rohkem suunavad
Juhtus eksitus,juhiti tähelepanu,vabandati ja parandati
ning eksitus oleks selgunud ka vormistamisel,aga kohe
pölastama.Jätkake hr.Suurväli!
Loodame,et Keskerakond toob sellise tava ka
omavalitsustesse.
Jänis
2002-08-24 12:28:29
Kas Suurväli on advokaat? Minu teada mitte? Eksitus
loomulikult on vabandatav, kummaline oli ainult ennast iga
hinna eest õigustav toon, mida selle vabandamise juures
kasutati.
Janisele ja Vabile
2002-08-26 11:27:15
Ma ei leia ühtki mõjuvat põhjust, mis vabandaks
seaduseteksti ignoreerimist õigusabiteenuse osutamisel. Ja
inimestele odava õigusabi andmine on teretulnud,
loomulikult, aga siiski tuleb jälgida, et nt kohalik
omavalitsus või KN vähese sissetulekuga uppujale oodatud
päästerõnga asemel euroalusetäit telliseid ei heidaks.
Arvestades vastutust, mis juristil lasub, ei saa lubada, et
nn tasuta õigusabi hakkavad andma madala kvalifikatsiooniga
"õigusteadlased". Olen ise näinud kaasusi, kus menetluse
algetapil tehtud vigadega on noored enesekindlad juristid
vana mehe ilma jätnud korterist ning tagatipuks võtnud
temalt veel võimaluse saada hüvitist eluaseme eest.
Teinekord tundub küll, et parem olgu inimesed ilma
õigusabita ja ajagu oma asju vaevaliselt iseõppimise teel,
kui leida mingeid odavaid ja kaheldava väärtusega lahendusi
kusagilt nurgatagant. Ja tõesti, eneseõigustamine ei sobi,
vaid õppida tuleb tehtud vigadest.
Jänis
2002-08-26 12:01:19
Põhimõtteliselt on viimane kommentaar muidugi õige.
punga
2002-08-26 15:24:46
mix lgp jurist oma kooli varjab?!? häbeneb kooli või hoopis
harimatust?
|