Olgem ausad, eks osa kommentaare on küll väga räiged ja inimesi solvavad ning sellised peaks kaduma. Õige oleks, et inimene kommenteeriks oma õige nime, mitte anonüümse all. Aga kuidas seda tagada? Sellele mina ei oska vastata. Kes ütleb, et nime Jaan Jalgratas taga ei ole hoopis Kalle Kubjas? Aga päris õige selline anonüümne lahmimine kindlasti ei ole. Ilmselt tuleks seda kuidagi piirata, mõtlen siin ebatsensuurset sõimu ja teisi inimesi solvavaid väljendeid.

Mina olen täitsa nõus oma nime all kommenteerima. Mida mul on karta, mul represseeritu tunnistus taskus. Ega kahte tunnistust ikkagi vist ei anta?

et ebasääduslikele rahvavarastele ei meeldi nende ebasääduslikkuse valgustamine sis see onn enesest mõistetav . aga Anvar saab ka ise aru et kommimine nende lehel on sisuliselt sama mis reklaami kaelamäärimine . kui mina kommin siin sis ma ka loen ned ...d läbi ning isegi soovimatta ned ...d mind kuigipalju ka mõjutavad . muidu mul poleks ju pähätuld mõte kerjata muigajalt ja selsimes vaagialt toetust keskerakonna edumeelse mõisatepõletamise vennaskonna liikmeks astumiseks .

ei saa ausalt ning avameelselt oma nimeavaldand Isamaalase ja maaliga maalt siiski nõustuda . paljud kommiad töötavad ja teenivad ju ebasääduslikku liiduvabariigivalitsust ja ebasääduslikku Tallina linnavalitsust ning nad löödaks kohe töölt minema . varasta siis !
mina võin sest mina ei teeni ei liiduvabariigi ega Tallina ebasääduslikke valitsusi ega ole ka varas .

Olen lugenud neid "Postimehe" ja "Päevalehe" kommentaariumeid. Nad oma kriitikaga valitsuse vastu ületavad mitmekordselt "Kesknädala "kommentaariumit. Kui "Kesknädala" ühe artikli kommentaaride hulk on olnud maksimaalselt 200 ringis, siis "Postimehes" oli see 400. Vähemalt 50% olid valitsusekriitilised. Seega võib öelda, et "Kesknädala" kommentaaridele pakuvad teiste lehtede kommentaarid tõsist konkurentsi ja sellepärast ongi meediabossid paanikas, rahvas nende jutule reageerib kriitiliselt. Ju nad tunnetavad oma võimu lõppu.

Kommenteerija nime avaldamine oleks muidugi õige. See tooks selgust ja kommentaarid muutuks siis ausamateks, keegi ei loobiks laimu ja valet. Aga siis peavad ära kaduma need anonüümsed kommenteerijad, kes esinevad teiste kommenteerijate aliaste all ja nii tekitavad segadust. Kuid on ka neid, kes tahavad ütelda välja oma ausa ütluse, kuid ei soovi meedia tähelepanu. Kommentaar on asjalik kui selles on antud probleemi põhjalik analüüs kommenteerija argumentide põhjal. Siis on võimalik nendega nõustuda või vastu vaielda.Kindlasti on igal inimesel oma arvamus. Siis näeb ära, millised arvamused kokku langevad. Kui kommentaar on argumenteeritud, siis võib ta olla ka anonüümne, sest argumendid on põhilised.

Eesti Päevaleht vahepeal üritas hakata kommenteerijaid vaid ID-kaardiga ligi laskma. Paraku kujunes tulemus enam kui lahjaks ning "edukas eksperiment" tuligi katkestada. Kes soovib uuesti katsetada? Kui pole vaba kommenteerimise võimalust, jääb vähemaks ka tellijaid ja üksikostjaid. Aga meedia on ju äriajamine, mitte aadete teenimine. Nii ongi Kesknädal veel üks väheseid aadetevahelise võitluse (võib öelda ka: sõnasõja) tandreid.

Kui keskerakondlikud sõdurid lõpetaksid kommentaariumide ründamise oma madalalubaliste kommentaaridega, sellist probleemi suuresti ei oleks. Kommentaarides on kriitika omal kohal, aga kesikute omad ei ole mitte kriitika, see on laussõim.

kuule kribu sinust madalamalaubalist annab otsida, mis sa lahmid siin.

Peale Samosti juttu hakati koheselt minu kommentaare oma kastikestega ahistama ja seda kolm päeva, peal kirja vabandati, olevat tehniline rike. Pole saladus, kes oma olemuselt on Samist, aususest on see vennike väga kaugel. Kommentaariumi võib sulgeda, kuid tõekuulutajad ja otsijad leiavad teise tee, kui vaja kogunetakse välja, värske õhu kätte. Selle asemel, et poliitikud lõpetaksid sigatsemise, otsustatakse kergema vastupanu teed minna, sulgeda, kuigi tegelik rahva olukord avaldub just kommentaarides...

Kui kommentaariumid ära kaotada siis nad kaotaksid ju lugejad ja rahvas koliks teistesse meediakanalitesse.Ausa hõlma on raske hakata! Varga peas müts põleb.Igal asjal ole siiski kaks külge.Rahva kommentaariumid teevad nii mõnegi inimese nägijaks ja teiseks on niimoodi poliitpolitseil teisitimõtlejaid avastada lihtsam.

Ma olen kahe käega muigaja arvamusega nõus.Küsimus on ainult selles kas tema minu arvamust aksepteerib?Minule meeldivad analüütilised kommentaarid kus tuginetakse AUSUSELE ja ÕIGLUSELE.

no kriibu on taas tasemel ja pillub siin pärle - vaheta vaid kaks sõna välja sõna "refirl fännid" vastu ja saad õige vastuse.

Arvan, et kommenteerija võiks ka oma aliast kasutada, aga toimetuses peab tema olema vähemalt ametlikult registreeritud - vahel ka paberkandjal ilmunud loo all on ju märge, et tometajal on kirjutaja teada. Siis oleks võimalik ka nendest solkkommenteerijatest lahti saada. Aga kui palju see kõik toimetajale lisatööd tooks? Aga üleminek peaks olema kõigil korraga, ühe üritus võib tõesti läbi kukkuda, sest minnakse kergema vastupanu teed ja kolitakse teise kommentaariumisse.

Kõiki kommentaariume ei saa ju sulgeda. Isegi nõukogude võim ei suutnud, vaatamata võimsatele Lilleküla segamisraadiojaamadele ja muudele uua-uua-dele, täielikult takistada Ameerika Hääle saadete jõudmist kuulajateni Eestis. Samuti kostis siia Ilvese ja Mesilase hääl Münchenist - Raadiost Vabadus. Isegi ülitõhus kontrolltegevus ei suutnud tõkestada nn samizdati väljaandeid, mida tehti ja levitati kõigest hoolimata. Kas tõesti loodavad praegused Eesti valitsejad meediaväljaannete kommentariume sulgedes või totaalse kontrolli alla võttes tõkestada mis tahes kriitikat valitsuse aadressil ja hõlbustada massilist ajupesu? Tarvis on kõrvaldada asjaolud, mis põhjustavad kriitikat - vaid selline reageerimine sobib demokraatlikule õigusriigile.

Postimees kustutab iga kommentari, mis ei kiida õukonda. Ja Delfi "modereerib" jõuliselt kommentare, mis valvetoimetajale valitsuse vastalised tunduvad. See pidi demokraatlik lähenemine olema, nagu euroanalüütikud meie ajakirjanust kaunisõnaliselt hindavad.

Mõtlesin kõigil korraga üleminekut ses mõttes, et kõik ise on sellest huvitatud, sest vist kõik ju saavad aru, et midagi on vaja kommentaariumitega ette võtta, aga üksikult ei hakka oma kommentaariumi ju piirama keegi, sest nagu eespool õeldud, kahjustab see väljaande tiraaži.

Üks põhjuseid miks ma kommentaare loen on see, et nad on sageli kirjutatud asjast vaimukalt ja teravalt. Me ei taha, et need sisaldavad roppusi. Kes tahab roppusi kuulata need mingu teatrisse. Avalikus elus peaks rahvas siiski roppusi vältima.

oleme juba varem rääkind et kõik ei saa ega tohi oma nimeall kommi . sest nad sõltuvad oma tööandjast, too onn aga inime kõigi oma vigadega . isegi kui tööandja on raalivõhik sis keegi talle ikka koputab et 'nää sinu töötaja see või too ütles nõnna, kas sulle se meeldib et teda ja temaööldut seotakse sinuga ?'
ei tea selsimes vaagia kagelastegusid ajalehtedes oma tööandjate ja nõukogude valitsusevastu aga mind kutsuti letti ja lehed keeldusid avaldamast . rohelist tuld näidati alles 1989.a kui Läänlases kirjutin valdade taastamisest .
1992.a sain avaldada 20 kirjutist, keelduti avaldamast vaid kesklehtedes . sis said murranguaastad mööda ja ma ise sain tagasi mereloa ning olin siinsest jamast eemal . pärast maarotiksjäämist aga olid juba uued tuuled, kesklehed ei avaldand endiselt, mõne looga sain löögile vaid veebis . pärast riigitööleminekut ei tohtind sedagi sest ma ei kirjutand ju sipelgate suguelust või Kiribassi palmide kasvust .
niiet nimevarjamisse tuleb suhtuda mõistvalt, kõigilt seda nõuda ei saa . sisueest aga vastutab siiski igaüks ise . mina tõestan ja põhjendan, mõni teine lahmib nagu piss pähälööb . aga see on puht isiklik küsimus ning ettekirjutada seda ei saa ega tohi .
kaa onn inimeste kommide sisujärgi võimalik otsustada kogu rahva vaimse tasemeüle . me võime ju tänaval väljanäha kõik äätahtlikud ja kenasti riides aga sisimas on sest karjast üks ääriveeri väljatulev abistaja, teine mõisapõletaja, kolmas kerjus, neljandal nuga põues jne . kommides oleme me vabad ning just sellised me oleme ka tegelikult .
eksju, selsimes vaagia ?

Ja üha rohkem läheneb Eesti riik omaaegsele NSVL-ile,kuigi ka seal oli enne kokkukukkumist üsna vaba arvamuste ütlemise aeg.Mis meile siis veel jäävad?Jäävad valitsustülistavad muulimulinad ja samostisahinad,rahva hääl vaikib.See ongi lõpu algus.