senikaua, kui selle uurimuse tulemused jäävad parteilehe "Kesknädal" veergudele ei ole meil objektiivsemat maailmakäsitlust oodata...

See, et Eesti päevalehed tegelevad informatsiooni objektiivse edastamise asemel poliitilise agitatsiooni ja propagandaga (Meenutaga Vladimir Uljanovit - ajaleht on kollektiivne agitaator ning kollektiivne organisaator) on tõsiasi, mis on juba üle kuuekümne aasta nii olnud. Tõsi, laulva revolutsiooni ajal ja järel oli 2-3 aastane paus, aga Rahva Hääle, Eesti Sõnumite ja Sõnumilehe omanikevahetuste ning allaneelamistega muudeti päevalehed jääle sellisteks rahva arvamusega manipuleerijateks nagu nad nõukogude ajal olid. Ja ega olukord muus meedias parem ole - enamus raadioprogrammidest ja telekanalitest on sama hullusti kontrolli all. Kontrollist ei ole vaba ka anonüümset peldikuseina mängiv DELFI. DELFI moonutab ajaleheartikleid neid kärbetega toimetades, kusjuures "toimetatakse" ikka nii, et asjal oleks pigem ikka ResPublicale soodne tulemus. Kui mõne artikli peale hakkab tulema ebasoovitavaid kommentaare (kui näiteks rahvas avaldas rahulolematust selle peale, et sõimu-Lennu sai aasta kodanikuks), siis tõstetakse ebameeldivaks muutunud kommentaaridega lugu kiiresti DELFI arhiivi. Juhan Parts võttis oma sisenõunikuks Allan Tankleri, kelle pea et ainsaks eelnevaks töökogemuseks oli DELFI portaali juhtimine. Kui Tankler ei oskag Partsile muud nõu anda, siis ühte ta teab - ta teab, kes peituvad DELFI kommentaatorite anonüümsete nimede taga.

Kaks sisestusviga: jääle asemel p.o. jälle, oskag asemel p.o. oskagi.