v'aesed najsed . räägivad l'o.llusi ja kuj k'eegi (mees rajssk mujdugi !) nejjle märkkuseteeb sis se on kohe m'aakera p'öörlemistakistav sõjjm .

ja mis salapärane elukas se 'sõjjm' ülttse onn ?
kajjn riigi teattajat . mitte öheski ürikus sellisejd sõnakujusid nagu 'sõjjm', 'sõjmu' ja 'sõjjmama' pole .
võtin ette õssu . see üttleb et sõjjm on 'labaseltväljändatud alvustis ' (õjjendin vead juba ise ära) .
miss asi on 'labane' ? taas õss üttleb et 'üliarilik/kulund/äralejjerdatud/maottu/lame/vajmukuseta' . aga mejje igapäävaelu just selline onngi . ja p'äälägi on tegemist ebamääraste innangutega mis taas näjttäks Reeda ja minumõjsstes võjvad rängalt erineda .
miss loom on 'alvustav' ? et õss seda sõna eraldi vällja ej too sis kajjn alussõna 'alvustama' . ja õss kuulutab et 'alvakspidama', 'allba varrjuejttma', 'mahategema' .
kohe küsin vasstu et kuj midagi onngi allb sis kujdas saan ma seda ääkkspidada ? onn ju 'ää' ja 'allb' taasskorrd sellisest savist et Reett voolib sellest saare, mina pätsi .

kõjkk see sunnib küsima miks me nii sageli kasutame jusst sellisejd ülimalt ähmasejd mõjsstejd ? kass mitte selleks et me ejj osskagi asjast asjalikult kõnelda ? võj kardame assju nende õjjgete nimedeganimetada ? ehk kokkuvõttes kardame ise ennast ?

aga Reedale tänu et tõj vällja sellised sõnad nagu 'innglus' ja 'sakkslus' .
keeleuvilisena ejj akka ma nejd Reedakommbel kohe mahamaterdama (et kuj pole sis ej tohi olemaski'olla) . tegelikult on säl kinndlad tüved silmaga näha ja kõrvaga k'uulda .
'sakkslusega' on lihhtsam, aluseks on 'sakks' . täppsält se tojtsiga küll ej samastu aga eks kunagi mejje mattside peremehed saksa võrttkujud olitki .
'innglus' aga lubab 'eeldada aluseks ni 'innglast' kujga 'innglit' ja öhed samad pole ned vist kellelgi p'äälä laste kes seda 'innglis maa oli lukku pandud' l'oevad .
kermàani lõpp '-el' on mejl kaduva 'eega: inngel:inngli . kunagi seda 'innglust' välditi, pole t'eada kas t'eadlikult võjj alat'eadlikult ning valiti tunnduvalt kohmakam 'inngellikkus' .
'innglastega' onn aga see jama et 'english' 'ääldub ka mejje matsisuus 'ingliss' ehk taas oleme sama lõhhkise künajuures .
pikemalt 'aega rajsskamatta teen kokkuvõtte et sõna 'innglus' võjkks vabalt 'olla aga vasstejd tuleks esitada 2, 1 oleks seottud Inngländiga ja 1 inngliga (see kes pillvepääl t'iibadega Reedale lehvitab) .

najj.sed rehviurmi jaa sottsidäpartäi jja iiierrrelllisd :: ärge lasske e'nndid solvatta mettt'ekohe

Miks kommijad on kirjaoskamatud ja oska õiges eesti keele end väljendada?

mikks k'ommia Antts on kirjaosskamatu ega osska eristada keeltt ja kirrja ?

http://modernhistoryproject.org/mhp?Article=Books
Kommunistidel ja natsionaalsotsidel olid ühed ja samad peremehed!
http://just-another-inside-job.blogspot.com/2008/02/architects-of-deception_01.html

Mo'naaabrenaene aab molle ligi ma küssin ettkuss on öigus'mes?
Suvel ähfarrdab luaga ja tallvel vehjab lumelabdaga

to Enn Oja 2013-03-06 08:19:38

Kas eestlaste jaoks ei osutu aktuaalseks ka sellised mõisted nagu "lätlus" ja "soomlus"? Eks nendelgi ole oma auväärne koht "saksluse" ja "eestluse" kõrval.

Naistepäev pole sugugi mitte Klara Zetkini sünnitis nagu meile aastakümneid üritati pühe taguda.

Et kõik see ulatub juba Vana Testamendi aegadesse. 8. märts on Purimi püha

Rahvusvahelise naistepäevaga tähistatakse ka esimese naisvabamüürlaste looži loomist Prantsusmaal 1775. aastal Grand Orient de France juurde, mis osales Suure Prantsuse revolutsiooni läbiviimises alates aastast 1789. Siit on kasvanud välja ka feministlik liikumine.

Profaanide & pööbli ehk laiema üldsuse jaoks jaoks võtsid tähtpäeva kasutusele Clara Zetkin (Eissner) ja Rosa Luxemburg, kui 1910. aasta 28. augustist – 1. septembrini pidas rahvusvaheline vabamüürlus Kopenhaagenis sotsialistide II Internatsionaali kongressi. Peaorganisaator oli B’nai B’rith ja selle liige Walter Rathenau.
Tuntumatest osalesid seal veel Liebknecht, Lenin, Trotski, Branting, Clemencau jt.

Arvestades naistepäeva tausta, oli selle tähistamine III Reichi ajal keelatud.

ÜRO poolt tunnustatud pühade nimekirja võeti naistepäev rahvusvahelisel naisteaastal, 1975. aastal, mil täitus 200 aastat esimese naislooži loomisest. Eesti Riigikogu otsustas 2001. aastal naistepäeva riigipühana mitte tunnustada.

Tänapäeval soovib Vene õigeusu kirik lõpetada 8. märtsi tähistamise Venemaal.

Naistepäev on aga välja arendatud suureks kaubandusürituseks, mis peab jõuludevahelisel ajal tooma elevust müüki ja tarbimisse. Võib-olla turvab naistepäeval sama kaitsepühak kes kaupmehigi?
 

Oja Enn, kas sa ikka ei saa aru, et sa oled teiste naerualune.Ma ei tea, kas sinu pudikeelt keegi ka loeb. Võiksid lastesõime minna ja neile oma pudikeelt õpetada. Muidugi, siin võivad kommenteerida ka debiilikud nagu on näha paljudest.
Mis puutub naistesse, siis on nendesse suhtumine meie kasvatuse vili. Hukkamõistu väärivad vaid alatud ja kergemeelsed naised. Samal ajal aga ülistatakse kergemeelseid mehi kui edukaid vallutajaid. Don Juan on au sees, Emmanueli vallutusi vaadati öösel hingevärinaga. Samal ajal mõistame hukka naise, kes oma keha müüb. Siin ei aita ka kirik, sest kirikuisad on ise räiged pedofiilid. Seni kuni perekonnad jätkuvalt lagunevad, ei toimu ühiskonnas paranemist. Taastame tugevad perekonnad ja taastub ka kõlbelisus.

väjkksä täjjänduse mõte pole sugugi paha . kuj tüved sobivad sis saab vabalt ka 'uusi sõnumoodustada .
p'äälägi on rahvas oma tavatarvitusega ammugi jäjgale keelele võmmuannd . näjttäks s'isseüttlev ehk s'uunduv mõnest kohanimest: läkks P'oola/Lätti/'Iina/S'oome/Roottsi/T'aani . nende nimetvaks pole ju Pool/Lä.tt/Iin/Soom/Roo.tts/Taa.n .

nimetvaks - nimetavaks

Lugege läbi, mida autor on kirjutanud, ja arutage-arvustage-täiendage siis seda! Paraku on eestlaste aru sageli üsna lõhike ja heameelega kaldutakse piirduma labase jauramisega, nagu eelpoololevast näha võib.

Selle asemel, et enda võib-olla isegi huvitavaid mõtteid välja pakkuda, harrastab see originaalitseja omapärast "häälduspärast kirjaviisi", mida enamik ei vaevu uurima. Tagajärjeks on - Enn Oja tühjaläinud ponnistused. Kuidas ta ei saa aru, et lihtsalt raiskab ennast?

Eestlased sõimavad üksteist vastamisi,olgu mehed või naised,irisevad ja hüppavad peale.
Keegi pole viisakust ja tundekultuuri arendanud ja kui intelligentsusest selles osas puudu,siis laiutavad lõugu.loe "Tundeterrorism"

sellised nagu Reet tulebki sõimata. Ükski normaalne naine ei lubaks nägivate laste arvelt varastada ! Mida teevad kesknaised meie riigi edendamisel- vastus : mitte essugi !

Reeda emakeel on vene keel- mõtetu talle eesti keeles midagi kirjutada.

Jaa, kesikud, ma saan aru, miks nii vähe kommentaare.... Te ju otse vastu vaielda ei tihka, aga nõus olla te ka ei saa. Sest kuidas sa ikka saad nõus olla, kui pead Viljat sõimama.....
Te vaesekesed, sedapuhku sättis Urmi Reinde teile paraja pähkli siia pureda :)

vanasõna-iga emane pole veel naine,nagu iga isane pole mees.

"rahvuslased" vihkavad ka feministe.