Selle asemel , et tühje sõnu teha võiks ükskord ometi asja endale algusest peale selgeks teha! Ükskord ometi võiks endale ajalooliste dokumentide põhjal järele kontrollitult (mitte klellegi propagandistliku loba alusel) selgeks teha, et läbirääkimisi järelümberasumise korraldamiseks peeti NSVL-i ja Sarsa riigi vahel 1939 a. Ümberasumise põhimõtete alusel ja et nii Saksa riik kui NSVL kui ümberasujad ise käsitlesid seda 1939.a. Ümberasumise jätkuna. Läbirääkimisi Ümberasujate varanõuete täpseks reguleerimseks peeti riikide vahel 1940.a. septembrist kuni 1941.a jaanuarini! Asjast arusaamiseks tuleks ka "Isamaalastel" alustada 10.jaan. 1941.a. Moskvas ja Riias allkirjastatud lepingutekstide läbilugemisest , need lepingud ükskord tõesti läbi lugeda, endale asi selgeks teha ja lõpetada see siit-sealt kuuldud juhusliku infokatkete abradagabratamine! Lepingus endas ja hilisemas H.Himmleri määruses öeldakse selgesti et Ümberasumine puudutab (Führeri Riigipäevas peetud kõne Vaterlandi (Isaamaale) kutse alusel SAKSA RAHVUSGRUPPI! ja et ümber asuda lubatakse ainult riigi- ja rahvussakslasi ja neid segaverelisi kellede päritolu ja ustavus saksa meelsusele on kontrollitud! Siit alates, ei ole võimalik rääkida nende inimeste ja tavaliste eesti kodanike võrdse kohtlemise printsiibist, sest tervele tavalisele eesti kodanikkonnale ei andnud mitte keegi Saksamaale ümberasumise ega oma vara üleandmise võimalust.(Loodetavasti ei taha keegi tänasel eestimaal väitta, et H.Himmler ja natsiriigi juhtkond tegi siinkohal nalja!). Seda, kuidas kontrolliti NSVL-ist, eriti Tallinna Sadamat väljasõittu NKVD poolt, ei ole vist ka tarvis eestlastele täiendavalt seletada!Ümberasumiseks esitati avaldus, mis vaadati Saksa ja NL võimude poolt läbi ja mida oli avaldajal võimalik tagasi võtta. Arhiividokumendid kinnitavad, et nii mõnedki kasutasid ka seda võimalust. Vara üleandmiseks tuli täitta ja usaldusvalitsusele esitada 10 eri vormi deklaratsiooni. Vastavalt Führeri lubadusele pidi kogu Usaldusvalitsusele üleantud mahajääv vara kompenseeritama ümberasujatele Vaterlandis samaväärse või paremaga.Seega ei olnud tegu mitte ülepeakaela põgenemise ja oma vara repressiooniohus mahajätmisega. Niisugusel kujul ümberasumist, ei nimetata ega käsitleta maailmas mitte kusagil põgenemiseks vaid seaduslikult reguleeritud ja rahvusvahelise õiguse poolt aktsepteeritud ümberasumiseks ehk repatrieerumiseks. Riigi, kuhu ümberasujad siirdusid on rahvusvaheline kohus ja rahvusvaheline avalik arvamus tunnistanud kuritegelikuks ja inimsusevastaseks. Seega oleks sinna "põgenemisest" lihtsalt küüniline rääkida. Ja on tõesti kurb kui sellest siiamaani aru pole saadud. Siis tekkib küll küsimus, et mis inimesed need on kes meie Riigikogus töötavad ja mida nad seal siis ikkagi töö ajal teevad?

Mina ei saa aru, kas sellel Hr. T. Vellistel häbi ei ole? Voi kas ta uldse ei saa aru millest jutt käib? Eesti Isamaaliidult sellist käytymist kull eii ootaks!