Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

„Meedia keskpunkt" Tallinna TV-s 13. novembril kell 19.15

Eve Osa  2013-11-13 16:15:55
Vaatan seda saadet kindlasti! Tallinna TV on kanal, mis ka mõtlejaile midagi pakub. Samal ajal lastakse Kanal 2-st Reporterit (kordame kolm korda üle, sest saate vaataja on meie meelest ju debiilik!) ja TV#-st Seitsmeseid uudiseid (veidi paremad kui Reporter). ETV-st tuleb Ringvaade, mida vaatan öösel kordusena. Aitäh Marko Reikopile, kes sinatajad paika pani!

Enn Oja  2013-11-13 21:22:16
sinatamine on juba vanast ajast olld puhhteestilik p'öördumine . se tetetamine on mejjle s'isse toodud ning vägisi "kult''uursuse" sildiall k'aelamääritud . et me oma eestlaslikkusest l'oobuks ning akkaks tejstem'oodi pugema ning näjttläma . mina tehisviisakust ej p'oolda ning erinevalt tejstest ajust loputatutest suudan ma sellgelt eristada ajjnsust mittmusest .

aga saattele ette'ejde: mikks Martt ja Ejjmar Urmi kummalegi põsele musi ejj annd ?

aastapäev  2013-11-13 21:34:40
NLiidu välisminister Molotovi läbirääkimised Berliinis 1940. aasta 12. – 13. nov. Hitleri ja Ribbentropiga ebaõnnestusid.
Sakslasi vihastas see, et NLiit rõhutas oma huvisid Läänemerel, sakslaste huvist Afganistanis ja Pärsia lahe piirkonnas ei teinud Nõukogude pool väljagi. NLiit keeldus Kolmikpaktiga (Itaalia, Saksamaa, Jaapan) liitumisest. Sakslastele ei meeldinud, et Põhja – Bukoviina läks NLiidule, sest MRP seda ei käsitlenud. Samuti ei meeldinud sakslastele NLiidu käitumine Baltikumis, sest MRP ei näinud ette riigikorra muutmist ja annekteerimist. Lahkarvamusi oli ka Soome suhtes. Sakslaste arvates pidanuks säiluma „status quo“.

aastapäevast  2013-11-14 09:08:05
Kas see läbirääkimiste ebaõnnestumine ei viinudki 1941. aastal puhkenuni? Aga ühtlasi ka II MS tulemusteni?

huvitav  2013-11-14 18:28:56
Kas teised Jehoova tunnistajad ka seda saadet naudivad?

vaataja  2013-11-14 19:09:08
http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=10690
Meedia Keskpunkt.

to aastapäevast 2013-11-14 09:08:05  2013-11-14 19:10:38
NLiidul oli hoopis teine Kolmikpakt aastast 1939 hoopis Inglismaa ja Prantsusmaaga.

visiit  2013-11-14 19:55:53
1936. aasta 14. novembril algas kindralstaabi ülem kindral Nikolai Reegi ja sõjaväeluure juht kolonel Richard Maasingu kaks nädalat kestnud salajane visiit Saksamaale. Sõlmitud kokkulepe andis Saksamaale õiguse kasutada Eesti territooriumi Nõukogude Liidu vastasteks sõjalisteks operatsiooonideks. Saksa pool andis garantii, et Eesti iseseisvust ei likvideerita ja Saksa väed lahkuvad peale sõjalise operatsiooni lõppemist.

ega tea midagi  2013-11-14 21:42:48
http://www.ohtuleht.ee/553637
Strandberg: Sirbi muudatuste taga on Langi huvid.

vasar  2013-11-15 21:27:04
Eesti Wabariigi ajal sulges polpol (kapo) mitmeid ajalehti, mis julgesid kritiseerida diktaatoreid.
Aga 1939. aasta 15. nov. keelati siseminister August Jürima poolt 404 ühingu tegevus.

lugeja  2013-11-16 17:19:01
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/veetousme-eestlane-pole-orjarahva-mentaliteedist-lahti-saanud.d?id=67105818

Räägime vabast konkurentsist, kuid Eesti näitel on võimalik üheselt öelda. Suurfirma tuleb, ostab kõik ära, teeb turuga mis tahab kusjuures väike lüüakse lihtsalt mättasse. Või sulgeb siin lihtsalt tootmise Ja lõpptulemusena, tänu meie maksusüsteemile viib kogu teenitud kasumi siit ära oma kodumaale.
Meie valitsus ei saa ega ka taha selle peale midagi kosta.
„Kas hakkab korduma nõukogude aeg,“ küsib Veetõusme: „Kui räägiti Eestist siis oli see riigivastane, kui nüüd räägid Eestist ja eesti rahvuslusest siis ei sobi see enam Euroopa Liidu konteksti. Selle rääkija on aga peaaegu et vaenlane. Maailma on sõnast „rahvus“ ära hirmutatud. Vaid mõnd üksikut rahvust võib nimetada. Selle näiteks on juudid,“ ütles Veetõusme.
„Me taunime antisemitismi, kuid miks me siis talume antiestonismi,“ küsis Veetõusme. Me anname oma õigused järjest ära Brüsselile ja Euroopa komisjonile.

arvamus  2013-11-16 20:08:10
http://arvamus.postimees.ee/2597990/ahto-lobjakas-eesti-4-x-4-ja-saksamaa-uus-rehkendus
Eesti algatuse sumbumine korporatiiv-parteilisse ringkaitsesse ja Saksamaa otsedemokraatia eksperimendi idee pärinemine poliitilise establishment’i südamest ütleb nii mõndagi selle kohta, milline on kummagi ühiskonna tegelik uuenemispotentsiaal. Üks võib olla «uus» ja teine «vana» Euroopa, kuid samavõrra on ühel ühiskondlik-kultuuriline valgustustraditsioon, mis ulatub tagasi sajandeid (ehkki tagasilöökidega), ning teisel vaid aastakümneid.

stiilinäitaja  2013-11-16 23:23:54
http://www.slovo.odessa.ua/
B мае прошлого года, по требованию Евросоюза, Польша подняла пенсионный возраст своих граждан до 67 лет:
(Источник - газета "Сегодня" за 23 октября 2013 года)

kultuurihuviline  2013-11-17 17:19:41
http://alltheprettypeople.wordpress.com/
Kultuuriteemadel Eestis.
http://www.muurileht.ee/

aastapäev  2013-11-19 20:07:05
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

19. nov. 1990. a. saadeti enamlased - kelamlased CSCE Pariisi nõupidamiselt minema.
Ei lubatud osaleda, sest tegemist oli ühiskondliku organisatsiooni, mitte aga riigi esindajatega.

Nimi 
E-mail