http://www.ohtuleht.ee/560926/pank-kolmandik-inimestest-peaks-too-kaotuse-korral-vastu-vahem-kui-kuu

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist selgus, et suurel osal Eesti elanikest pikaajalisi sääste ei ole, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul peaks kolmandik inimestest töö kaotuse korral vastu vähem kui kuu aega.

Eesti sotsiaalne viletsus seadustati 31.05.2000, mil Riigikogu Euroliitu saamise nimel ratifitseeris Euroopa sotsiaalõiguste harta, jättes välja teatud punktid, sh need, mis tagavad: vanurite õiguse saada sotsiaalset kaitset (art 23); töötajate õiguse väärikale kohtlemisele töökohal (art.26); õiguse kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse korral (art.30); õiguse eluasemele (art. 31). Kohustuslikus artiklis 4 – Õigus saada õiglast töötasu – on ratifitseerimata p.1, mis kohustab “tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme.“ Just sellega põlistati eestlaste valdava enamuse masendav vaesus.
Minister Nestor ütles tookord vastuseks Tiit Toomsalule, et loetletud õigused on Eesti põhiseadusega tagatud, aga ratifitseerimise korral võib EL nende täitmist kontrollida, milleks me pole valmis.
Veel varem, 13. märtsil 1996 võttis Riigikogu vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollide ratifitseerimisest”, reservatsiooniga, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seoses on eestlaste rong läinud ja IME-st saanud lootus, et tulevad läinute asemele uued inimesed, sest loodus tühja kohta ei salli. Vaadake maal ringi ja te näete, kui tühi on juba inimestest Eestimaa.

Aastast 2014 uued abirahad

http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/seadus/uued-seadused-lisaraha-saab-tootu-ja-hadasolija.d?id=67618390

http://www.tarbija24.ee/2667242/eestlased-jooksevad-valismaa-tooviisadele-tormi

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/85-rikkaima-inimese-kaes-on-pool-maailma-varandusest.d?id=67646828

Heategevusorganisatsioon Oxfam, mis võitleb vaesuse vastu, avaldas täna raporti, mille kohaselt on 85 maailma kõige rikkama inimese vara võrdne poole maailma rahvastiku ehk 3,5 miljardi inimese omaga.
Rikaste eliit on Oxfami sõnul jõud ühendanud poliitiliste jõududega, et mõjutada majandusmängude kurssi ja õõnestab demokraatiat luues maailma, kus 85 maailma rikkaimat inimest omavad sama palju vara kui vaesem pool maailma rahvastikust.

http://nagelhannes.blogspot.com/2014/01/miks-ei-soovi-tooandjad-palku-tosta.html

Kodanikke toidetakse müütidega
Eesti valitsus püüab toita oma näljaseid kodanikke müütidega, mis ei vasta tõele. Palgad on kasvanud aasta jooksul kaheksa protsenti, aga miks nii vähesed palgasaajad on seda märganud? Sest „palgakasv" põhineb alampalga tõstmisel. Kui miinimumpalk kasvab, muutub osa mustast majandusest ehk ümbrikupalgast seaduslikuks. Statistika näitab palgakasvu, aga tegelikkuses seda ei toimu. Paljudel kätte jääv rahasumma, vastupidi, langeb.

Eestis kasvavad ka õppetoetused ainult paberil. Üliõpilased on alati ja igal pool pisut vaesed, aga Eesti riik panustab õppetoetustesse ainult 16 miljonit eurot aastas. Soomes on vastav summa üle 500 miljoni euro - vahe üle 30-kordne.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=22230

http://arvamus.postimees.ee/2681506/virgo-kruve-leedu-inimeste-ostujoud-on-suurem-kui-eestis

Eurostati viimastel korrigeeritud andmetel oli 2012. aastal Leedu ostujõud 72 protsenti Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmisest ja Eestil 71 protsenti. Võrreldes 2007. aastaga tõusis Leedu 10, Eesti vaid 1 protsendipunkti võrra.

http://www.ohtuleht.ee//564683/kallis-kallis-eesti-hinnad-pusivad-ja-kosuvad#.UwAJdFrfmfw.facebook

Saksa majanduslehe Handelsblatt andmetel kuulub Eesti ostujõu poolest Euroopa Liidu vaeseimate riikide hulka, olles samal tasemel tõsises kriisis vaevleva Kreekaga. Ka vastavalt OECD 2012. aasta keskmise palga statistikale jääb Eesti tugevalt maha kriisiriikidest Hispaaniast, Kreekast ja Portugalist ning sageli halvustatavatest Tšehhist, Slovakkiast ja Poolast. Isegi Leedu ja Läti on majanduskasvu poolest Eestist ees. Kui kehv on aga Eesti elanike elatustase tegelikult ja kas meie rahva ostujõud ikkagi nii madal on?

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaata-kui-palju-teenivad-soomes-ehitajad.d?id=68151287
Soome ehitajate palgad.

Soomes kerkis ehitustöötajate palk aastaga keskmiselt 4,4%. Samal ajal kasvas juhtivtöötajate palk 4,1%. Kõikide töötajate keskmine palk ehitussektoris oli 4033 eurot, kirjutab Rakennuslehti.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/maksuamet-keskmine-eestimaalane-teenis-689-eurot-kuus.d?id=68737353
Maksu-ja tolliameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis mediaanpalk ehk ettevõtete töötajatele tehtud väljamakse, millest suuremaid ja väiksemaid väljamakseid oli võrdselt, 689 eurot kuus.

”Meie laulupeo teeb võimsaks mitte ainult muusika, vaid just ühtehoidmise idee. Aga miks see ühtsus jääb laulukaare alla ? Sest reaalne elu on ühtehoidmise ideega teravas vastuolus, teravas dissonantsis” leiab linnapea Edgar Savisaar Pealinnale antud intervjuus. ”Sest kuhu jääb ühtehoidmine siis, kui on vaja eestlastele paremat palka või suuremaid sotsiaaltoetusi maksta. Ühtehoidmine ei väljendu piisavalt riigi otsustes. Rahvas hoiabki kokku, aga valitsus ei hoia ju rahvaga kokku – nad hoiavad vaid rahva arvelt kokku sedasama krabisevat. Ühtehoidmine tuleb tuua laulukaare alt ka inimeste päris ellu.”
http://pealinn.tallinn.ee/?pid=141&nid=13266&lang=5
http://www.kesknadal.ee/uudised?id=23353

Vaatame lähemalt, kuidas Tallinna linnas asjad käivad.
Näiteks linnaosade heakorratöölised (töötaja) saavad üldiselt miinimumpalka ja vastavalt töölepinguseadusele saab tähtajalise töölepingu sõlmida vaid korra. Järgmisel korral tuleb samal töökohal sõlmida juba tähtajatu tööleping.
Kuna tähtajatut töölepingut ei taheta sõlmida, siis pakutakse käsunduslepingut, kusjuures töötamine jätkub töölepingu põhimõtete järgi. Muutub vaid see, et ei pea töötajale maksma puhkuseraha ega ka haigushüvitist, sest 8 esimest haiguspäeva on töötaja omavastutusel ja 9-nda päeva eest maksab juba haigekassa.
Idee on nii hea ja nüüd on hakatud ka uusi töötajaid juba kohe vormistama tööle käsunduslepinguga, kusjuures reaalselt hakkavad nad töötama töölepingu põhimõtete järgi. Käsunduslepingu põhimõtteid rakendatakse vaid selleks, et puhkusetasu ja haigushüvitist mitte maksta.
Seega, kuna palgast pole enam midagi maha tõmmata, siis lähevad keskerakondlased siin muude hüvitiste kallale.
Tallinna linnas on käsunduslepinguga heakorratööline allutatud käsundiandja pidevale juhtimisele ja kontrollile, töösisekorrale, tema tööaeg on kellaajaliselt reguleeritud, sest muidu ei saaks mõni töölepinguga sama tööd tegev heakorratöötaja aga ka käsuandja ise tööd teha. Tihti on tegemist lausa operatiivtööga.
Kolmandate isikute abi töö tegemisel ei ole lubatud käsunduslepinguga töötajal kasutada jne.

P.S.
Käsundusleping on oma olemuselt teenindusleping ja lähtub võlaõigusseadusest. Siin kehtib näiteks ka mõiste - „mõistlik aeg“, nii käsundi andmisel - etteteatamisel kui ka selle täitmisel. Seega igal alal käsunduslepingut kasutada ei saagi.

No kuulge, sellist jaburust Soome palkade ja hindade kohta pole ma ammu näinud. Mis te arvate, et siin on piimajõed ja pudrumäed? Keskmine palk on siin 2000 ja muu sissetulek samat moodi palju väiksem. Piima hind on 1.19, jahu on pigem 2 euri, bens on 1.55, diisel pea samapalju, suhkur maksab ka üle euri. Selle peale ka mõtlete, et ainuüksi üür 70 ruuduse korteri eest on 900 euri (ja see korter ei ole helsingi kesklinnas vaid helsingist 35 km kaugusel. Tabeli koostaja on pimedusega löödud.