Lemme kiidetud elamuehitusprogrammi esimesed tulemused on tõesti käes. Uute sotsiaalmajade ees pargivad uued üle 300.000-400.000 krooni maksvad autod. Saime vähemalt teada sündüürnike suure rahahäda põhjused.

Nüüd on käivitunud uus äri, kuidas riik saab veel viimast võtta sundüürniku staatusesse sattunud inimestelt. Nimelt maksavad kinnisvara firmad sundüürnukule kompensatsiooni üürilepindu ennetäthaegse lõpetamise eest ja siin on riik kohe jaol ja nõuab tulumaksu selle hüvitise pealt. Ma ei saa aru, missugust tulu ma saan, kui jään ilma oma kodust ja pakutud raha eest uut osta pole võimalik. Elagu meie õigusriik!

Nüüd on käivitunud uus äri, kuidas riik saab veel viimast võtta sundüürniku staatusesse sattunud inimestelt. Nimelt maksavad kinnisvara firmad sundüürnukule kompensatsiooni üürilepindu ennetähtaegse lõpetamise eest ja siin on riik kohe jaol ja nõuab tulumaksu selle hüvitise pealt. Ma ei saa aru, missugust tulu ma saan, kui jään ilma oma kodust ja pakutud raha eest uut osta pole võimalik. Elagu meie õigusriik!

Sa ei pea ju oma hea korteri eest võtma kehva kompensatsiooni. Ära võta üldse raha, küsi parem korter endale, samasugune, nagu sul praegu on! Kui firma tahab sinust väga lahti saada, lõpuks ta ikka võtab su tingimused vastu. Muidu ähvarda seal surmani elada! Ja linn maksab sulle veel kolimistoetust peale! (Kui tallinlane oled, teisi omavalitsusi ma ei tea.)Teine võimalus on , et võta Savisaare linnavalitsuse käest uus korter, mida linn ehitab või renoveerib. Ükskord erastatakse ka need nn sotsiaalkorterid ja siis oled ju jälle omadega mäel. Aita ka ise ennast august välja ronida, kuhu isamaalik omandireform sind suunas, muidu jäädki sinna auku. Ja kiruda pole ka niipalju vaja, närvid lähvad läbi.

Oleks küll väga vajalik, et Kesknädal ei arutaks ainult sundüürnike probleeme, vaid võtaks ka luubi alla endisaegsete kinnistute saatuse. Nagu teada uuendati Poolas lihtsalt registri kannet. Meil on hakanud riik aga omavoliliselt ebaseaduslikuks kuulutatud natsionaliseerimise dekreedi alusel õigusjärgsete pärijate vara omanikuks ja sundis neid poole aasta jooksul ülepea käiva kampaania käigus esitama tagasitaotlemise avaldusi. Kui isegi nõudeõigust trahvile auto valestiparkimise eest võib esitada 10 aastat, siis sel, väga segasel ajajärgul ei saanud paljud aru, miks nad peavad oma esivanemate vara praeguse Eesti riigi käest tagasi taotlema. Samuti oli sõja ajal inimeste käes olnud dokumentatsiooni palju kaduma läinud ja täpset taotlust oli raske nii lühikese perioodi jooksul esitada. Pealegi teatati, et õigusliku järjepidevust saab tõestada 10 aastat nagu kombes terves maailmas. Meie riigile ei sobinud miski, ainult see, et maa raudselt riigi oma ja kellel avaldust pole, see loobunud. Mingit püha ja puutumatut omandit nagu põhiseaduse §32 pole omandireformi jaoks olemaski. Kesknädalal tuleb hakata avalikult omandireformiga seonduvat ka ajalehes arutama. Kõigepealt kuidas riik on ikkagi saanud selle vara omanikuks, miks rikutud 10-aastase nõudeõiguse reeglit, miks ei kehti omandireformile põhiseadus ja kuhu on jäänud inimese omandi kaitse ja mida saab kaitsetu õigusjärgne omanik teha ametnike omavoli vastu. Eesti riik hakks ju vägivaldselt korraldama võõra varaga ja korraldas nii, et poon, käsin, keelan.

"Kelle õigusi rikkus omandireform kõige rohkem? Eesti kodanike, keda sunniti seadusega elama omanike majades." Huvitav loogika, kedagi ju ei sunnita(tud) elama neis majades. ENSV ajal aga võimaldas riik inimestel elada teistelt võetud majdes ja ka siis üldjuhul ikka üürnikuna. Pealegi oli riik ka halb peremees võimaldades üürnikul kujutada end elamispinna ómanikuna. "Sundüürnikud on ju sunniviisiliselt sunnitud elama omaniku majas." Keegi ei sunni kedagi elama omaniku majas.Alati on võimalus otsida endale sobivam ja taskukohasem eluase. "Keskerakond on olnud ainus erakond, kes on tunnistanud sundüürnike probleeme ja on hakanud nendega tegelema." Ja milliseid lahendusi on siis pakutud (soodus)sundüürnikele. Kas loetakse oma võiduks seda, et lükati uue seaduse vastuvõtmine edasi? See pole mingi lahendus kui midagi konkreetset ei pakuta. Saaks aru kui näiteks 50 (soodus) vms üürnikule oleks ulatatud uute või renoveeritud üürikorterite võtmed. Mida aga pole seda pole. Küll aga köetakse suure järjekindlusega üles pingeid kahe grupi vahel( üürnikud- omanikud).

Pealtnägijas näidatud elamiskõlbmatutest elamispindadest mõned asusid kesklinnas ja maksavad paar miljonit. Ka kuldraha ei kõlba süüa, aga mõistusega inimene teab mida sellega teha. Maakri t. 28-30 pakkus Elmar Sepp selliseid "peldikuid" erastamiseks Eesti Ekspressi andmetel Savisaarte nimelistele naistele. Nood võtsid röömuga vastu ja kuuldavasti ei kahetse. Teised, kes keeldusid ja hädaldama hakkasid ei saa kunagi miljonärideks, sest näevad igal pool vaid halba ja kahtlustavad pettust ning mõnitamist.