Vabadussõjas ei olnud Venemaa Eesti vaenlane. Venemaa oli Eesti liitlane (eestlased venelaste liitlased) ja ühiselt sõditi Venemaal pead tõstnud enamlaste võimu vastu. Eestlastel õnnestus cirka kahekümneks aastaks kommunistide režiimis´vältida kuni N Liit oma haarmed siia ajas. Seda ei teinud Venemaa, Venemaa oli selleks ajaks ammu Nõukogude liiduvabariikideks jaotatud ja Venemaa oli üks nendest mis oli allutatud kommunistliku keskvalitsuse režiimile. Venemaalt oli praktiliselt võetud kogu otsustusõigus nagu muudeltki liiduvabariikidelt, vast isegi rohkem sest Venemaa oli oma suuruselt ja muult potentsiaalilt Nõukogude Liidu tuumikriigiks ja sealset separatismi kartsid kommunistid enim. Vene Föderatsiooni juhid vahetusid pea iga paari-kolme aasta järel ja umbes pooled neist lõpetasid stalinlikes laagrites. Mõnes mõttes oli Nõukogude Liit küll Venemaa aga sel maal polnud riiklikku võimu kuigi olid võimuorganid - "võimu" oli vähem kui ENSV-s

ära soga, seltsimees!

Vabadussõja ajal polnud olemas mingit N Liitu ega õigusteta Venemaa liiduvabariiki selle koosseisus. Vabadussõja ajal sõdisid Vene valged armeed bolševismi vastu valdavalt monarhistlike loosungite all. Monarhistide jaoks oli Venemaa ühtne ja jagamatu. Põhjaarmee (hilisem Põhjakorpus, seejärel Loodearmee) juhtajaks saama pidanud krahv Kelleri, kes monarhistina oli keeldunud Ajutisele Valitsusele truudust vandumast, mõrvasid detsembris 1918 Kiievis Ukraina natsionalistid, kuna ta oli kuulutanud oma eesmärgiks „heisata kahe kuu pärast Pühas Kremlis tsaari standart“. Atendaadiga püüdsid petljuralased takistada tsaarivõimu taastamist.

Kornilovi, seejärel Denikini valges armees bolševike vastu võidelnud Juhan Tõrvandile (hilisem Eesti Kindralstaabi ülem) öeldi meie Berliini saatkonnas, kui ta püüdis Saksamaa kaudu Eestisse tagasi pöörduda, saadiku (kirjanikuhärra Eduard Vilde) poolt sõna-sõnalt „Eestis ei ole tervitet need, kes teenisid Denikini juures“. Loodetavasti aimab soga ajav seltsimees, miks. Sest ta oli teeninud jõude, kes ei arvestanud Eesti iseseisvusega.

Meenub, et mõne aja eest üks teine tegelane siin kommentaariumis püüdis isegi baltisakslastest teha eestlaste liitlasi, unustades nähtavasti, kelle vahel siis ikkagi toimus Võnnu lahing, mida me Võidupühaga tähistame. Nii baltlaste bataljoni kui Judenitši Põhjakorpuse tegevus Eesti pinnal pole muud kui vaid ajutised enamlaste-kelamlaste stiilis koostööhetked.

Mõrvatud Kelleri asemel Põhajkorpuse ülemaks saanud kindral Judenitš avaldas oma kaasvõitlejatele: „Eestlased nõuavad nende enesemääramise õiguse tunnustamist... Sel teemal pole mõtet rääkida. Mingit Eestit pole olemas. See on vaid tükk vene maad, vene kubermang.“ ja „ Eesti sadamad ja liiklusteed tuleb sõjategevuse ajaks üle anda meie käsutusse, aga veelgi parem, kui liitlased need üle võtaksid.“

Vaat sellised liitlased olid.

Pärast Tartu rahu sõlmimist pistsime me need liitlased traataia taha. V. Tšerkassov- Georgijevski kirjutab sel puhul kibedusega:
„... aga ärgem unustagem ka seda mõnitamist, mis Judenitši allesjäänud sõjameestele Eestis osaks langes. 1940. aastal läksid bolševikud eestlastega riidu, viisid sinna Punaarmee, „kelle abil“ Eesti ka pärast Teist maailmasõda NSV Liitu kuuluma hakkas. Seoses sellega tuli eestlastel, kes kunagi valgeid loodearmeelasi metsatöödele saatsid, ka endil selle orjatöö erivormiga piisavalt tutvust teha, aga sedapuhku juba Siberis. Sest Kristus on öelnud: „Jah, ma mõõdan nende tööd, tasun neid sulle...“

tore, et Sa ajalugu armastad, seltsimees! Aga kui Sa ei tea, siis ära soga vaid küsi!

19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

Postimees 1933
Salaklausel Balti riikide kohta? ... Läti kaitseväe häälekandja "Latvijas Kareivis" toob ära Pariisis ilmuva "Figaro" järele paljastused sõjaväelise salalepingu kohta, mis sõlmitud 3. aprillil 1922. aastal Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. See sõjaväeline salaleping sisaldavat ka erilise klauseli Balti riikide kohta, mis kõlavat järgmiselt: "... kuidas kindlustada Nõukogude Venemaale väljapääsu Balti merele. Demarkatsiooni joon Venemaa ja Saksamaa vahel peab minema üle Salatsi, Volmari ja Ostrovi."...

Teada on, et Venemaa Föderatsioon on teatud küsimustes Nõukogude Liidu õigusjärglane.
Juhul kui Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes ka Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega EW Tartu rahu sõlmis, siis on olemas “Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”, mis on vastu võetud 12.01.1991, ja mille on allkirjastanud Jeltsin ja Rüütel.
1991. aasta jaanuaris sõlmitud „Lepinguga riikidevaheliste suhete aluste kohta” said Eesti ja Venemaa õiguslikud suhted uue aluse. Kuivõrd on puudutatud sama reguleerimisvaldkonda, on määrav hilisem kokkulepe (suhete aluste leping, 1991) varasemast mööda minnes (Tartu rahuleping, 1920).
https://www.riigiteataja.ee/akt/13068080

1991. aasta 13. jaanuaril tunnustasid Vene NFSV ja vahepeal nime muutnud Eesti Vabariik Tallinnas teineteise suveräänsust. Tegemist ei olnud riikide vahelise lepinguga, vaid kaks Nõukogude Liidu liiduvabariiki deklareerisid poliitilist tahet. Ka Taru rahu sõlmimine oli eelkõige poliitilise tahte deklareerimine, sest selle sõlmisid osapooled, mis riikidena rahvusvahelist tunnustust ei omanud.

Lissaboni leping, mis on Eesti põhiseaduse suhtes ülimuslik, ei räägi Tartu rahust midagi.
Näiteks tšehhid panid Lissaboni lepingusse kirja põhimõtted Sudeedimaa kohta.

Vene riigi ja tema liitlaste jaoks olid Eesti iseseisvuslased kõige jälgimad separatistid. Ja sellistena koheldi neid ka Pariisi rahukonverentsil. See, et lõpuks osutus EW mingil määral olevat "parketikõlbulik", on üleüldse üks suur ime ja vedamine.

Imestama paneb, kuidas praegune EV ei salli mingisugust separatismi ja on igati väljas suurte ning vägevate huvide kaitsmisel.

http://innojairja.blogspot.com.ee/2016/02/kas-keegi-teab-miks-eesti-juhid.html

Kas keegi teab, miks Eesti juhid Brüsselis oma rahva huve ei esinda?

Loomulikult on Eestimaa jt.Baltimaad ju pidanud alluma suuremate nö.*tarkadele *nagu koolis nooremad vanematele olijatele,kellele koht kätte püütakse näidata.Tartu rahu oli siiksi juriidiline toiming,märgiti siis seda Rüütli-Jeltsini lepigus või mitte ja kas tol ajal oli tunnustatud neid kahte riiki teiste poolt või mitte.Peetaku seda kuidas tahes,kas või poliitilse tahte väljenduseks,see on lihtsalt sõnade mäng ja targutamine.Tõde on lihtne ja ei vaja targutamist aga seda küll vale,kes tahavad Tartu rahu olematuks teha ja Petserimaa jt.annetada Putinile.Feodaalajastul põgenesid mõisnike türannia eest.Liivimaalased jt.sinna,kui tühjaks jäänud alale,olid nn.majanduspagulased nagu nüüd eestlased seda teevad.