RAMETO oli suurepärane saade.Kuulasime alati suure huviga

Vaatasin seda raadiopidu nii telkarist kui piltidel.
Palju kuulsaid raadiohääli on ajahämarusesse jäänud.
Isegi suurt kommunistidest sõjajumalate heroiseerijat Ene Hioni ei näinud,ei mainitud.
Propageerivad tühiste laulukeste-saadete ja muu jama tegijaid.
Lembit Lauri tõi raadiosse reportaaži.
Koos Valdo Pandiga tehti surematud saated.
Ja stereoraadio! See oli NSVL ainuke uudis! Jälle Eestist.
Kuhu on jäänud kõik kuulsad diktorid?
Neid oli üsna palju.

Hea meenutada kui raadiomees Sikk mind verisulis noorukit nõõpipidi mikrofoni ette vedas Alguses hääl värises aga kogenud jutumees oma laheda olekuga tegi imet ja jutlesime Avinurme kandi elust peaaegu tund aega

Rakvere loodusemees. Ja kui hästi rääkis.

Raadio on meil mulle mäletamatutest aegadest on olnud aga mis sealt "tuli" seda ei mäletagi, sest "päevadläbi" seda peres ei kuulatudki, ka pühapäevadel mitte, ikka õhtuti ja selleks ajaks käsutatii lapsed juba magama. Lõpuks müüdi see 50. aastal mingi võla katteks kolhoosile ja seal nägin seda veel noormeheeas kui kontorisse asja oli. Alles kusagil viiekümnendate keskel ilmus majja "uus raadio" (teg, kasutatud) Sealt mäletan juba Rinnet laulmas jne, aga põhikuulamiseks said ikka jalgapallirepotaažid Dünamo staadionilt. Tunnusmuusika kõlab seni kõrvus, sihuke reibas muusika oli ja siis "läks lahti" Poiste asi, hiljem pole enam jalgpalli vastu mingit huvi tundnud - teab kuhu see kadus. Raadio oli kõvasti politiseeritud ja peale "soovikontsertide" nagu Nõukogude jaamu ei kuulaqnudki - siiski ühe erandiga - oli üks saade "väliseestlastele" Seda oli huvitav kuulata, et "mida nad seal jälle valetavad" - Ega suurt ei valetatudki, jäeti hoopis rääkimata aga millegipärast tegi suurt rõõmu kui neid "raadiomehi" valelt tabasid. Tegelikult teeb tänini. Jõudu tööle! - kuigi enamasti ei kuulagi teist, sest ei saa aru miks ingliskeelsetele lauludele eestikeelset mula vahele pikitakse. - ?

Maarahvast peeti ka ikka meeles.
Nüüd vaid Euroopa loba.

Kummast Sikust kirjutad?
Kas isa või poeg?
Mõlemad on tegijad, isa küll juba lahkunud.

Lapsepõlvest on meeles Lembit Lauri ja Valdo Pandi reportaažid väljaspool raadiomaja. Saade oli reporteritund.
Tänapäeval tehakse lühidalt ja ilma emotsioonideta, kõik telefoni teel.
Igav.

Vanas Eesti Raadios tehti saateid Eestist ja eestlastest Eestile ja eestlastele. Nüüd oleme üha enam euroopastumas ja amerikaniseerumas, kuni kaotame omaenda olemuse täiesti.

Laupäeviti oli eriti mahlakas programm, kui veel
televiisor nii pop ei olnud.
Päevakaja kuulati eriti just maal, sest kolhoosi elu oli väga tähtis.
Ja maamees seda ka ootas.
Felix Leet esitas küsimisi ja ise ka vastas neile (Tiit Karuks), aga sellegi poolest oli huvitav kuulata.
Erni Järvsoo oli maasaadete mees.
Siis juba nooremad tegijad, nagu Ants Anupõld ja Ants Vain.
Aga nad olid kõik omajägu huvitavad.
Täna pole raadio enam nii huvipakkuv.
Kuidagi külm ja paljusõnulik.

Vinguge edasi. Mis teist sõltub? Keski teist on kuulanud pühapäeval raadiot? Helgi Erlaid ja tema "Aja jälg kivis". Mida oli enne seda elajatel kuulata sellistel teemadel? Häid saateid on lihtsalt sedavõrd palju, et valida ei suudeta ja peale raadio on hulgaga muud näppimist juurde tulnud.

Teles oli sama mehe vinge langevarjuhüpe!

Mina mäletan Kihnu Virve vinget sooritust :)

Kui sa üldse midagi asjast aru saad, siis Virve hüpatati Tandemiga!
Artiklis on lugu ja helisalvestus inimese üksikhüppest, mis tehti hallil vene ajal.
Nii, et loe ikka hoolega ja kui aega saad, siis ka armastusega,seltsimees...

http://www.sovsekretno.ru/articles/id/5612/
Neist aegadest, kui ostetud raadivastuvõtja tuli registreerida miilitsas.

Vist tuli raadio siiski registreerida postkontoris, sest tuli maksta raadiokuulamismaksu. Kui ka nüüdsed raadiod kõik maksustada, küll aga oleks laekumist.

Peale raadiokuulajate olid ühel teatud ajastul olemas ka RAADIOKUULATAJAD. Nemad hiilisid, kõrv kikkis, naabrite seinataguseid pidi, hoolega kuulatades, mida nood kuulavad. Juhtus mõni Ameerika Hääle huviline üritama ka läbi summutusmüra (uua-uua!) teada saama maailmas toimuvast, siis see "kuulataja" kas hakkas teda šantažeerima või tõttas teatama "kuhu vaja". Ustavaid kodanikke ju igal ajal valvsalt valvel olemas. Telefonide nappuse või puudumise tõttu polnud võimalik tegelda pealtkuulamisega. E-info "ülelugejaist" aga polnud veel haisugi.

Miks pidi keegi Ameerikat kuulama ja veel salaja, kui Ameerika on ju siin, meie kõrval ja sõber ning meie aus kaitsja.
See tundub küll olema valepropaganda.
Euroopa ja Ameerika raadiod olid kogu aeg ka internetist kuulatavad.
Iseasi, kui siin kellelgi ei olnud või ei osanud internetti kasutada.
Seega, olgem valmis uue raadio tulekuks!
Norras ta juba töötab!

Seitsmekümnendatel teha selline raadiosaade!
Uskumatu.
Mida mõtlevad tänased raadiojaamad, vaid raha ajavad takkan.
Aga jah, selline on see meie elu.