te kremlilakeid koos oma kremliboss savisaarega olete ühes pundis nende okupantidest küüditajatega,teie erakond on täis seda rämpsu,te olete samasugused nagu need küüditajatki,savisaar käis isegi küüditajast meri matusel

Võib lisada ka julgeolekuriskiks peetud sakslaste ja jaapanlaste küüditamise 1942. aastal või indiaanlaste küüditamise 1830. aastal USAs, sakslaste ja ungarlaste küüditamise 1945. aastal Euroopas. Aga ka kriminaalide ja poliitiliste vastaste küüditamine Inglismaalt Austraaliasse. Viimased küüditasid omakorda sealse põlisrahvuse reservaatidesse.
Eestis alustati 1940. aastal valgekaartlaste küüditamisega, lisaks küüditati juutidest trotskistid. 1945. aastal küüditati Jalta konverentsi otsuste põhjal Lääne - Euroopast NL-i need valgekaartlased ja kasakad, kes polnud kunagi NL-i kodanikud olnudki, vaid olid Lääne - Euroopa riikide või USA kodanikud, nn operatsioon Keelhaul.
Ka Eestist küüditati 1945. aasta 15. augustil Potsadmi konverentsi otsuste alusel 800 eestisakslast Siberisse. Kuna küüditamise taust ei vasta poliitilistele ootustele, siis sellest mõistagi eriti ei räägita.
Samuti palestiinlaste küüditamise aastatel 1947 - 49.
"Washington Post" (7.02.1988) toob ära tuntud sionist Vladimir Jabotinsky kirja (2.11.1939) oma mõttekaaslastele, kus soovitab palestiinlasi küüditada samamoodi nagu seda kavatsetakse varsti teha Balti riikides - eestlaste, lätlaste ja leedulastega!
Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit valmistusid sõjaks Saksamaa ja tema liitlaste vastu ja osa elanikkonnast Baltikumis kui julgeolekurisk tuli kõrvaldada. USA president Roosevelt teatas 1940. aasta suvel, et kellele Baltikumis kommunism ei meeldi, see võib sealt lahkuda.
Saksa poolel sõdinud eesti vabatahtlikest koosnenud politseipataljonid küüditasid omakorda juute jt Leedust, Lätist, Poolast ja Tšehhoslovakkiast Eestis asunud koonduslaagritesse.

Pikemalt laskumata siinsesse "kolme kaunitari" populistlikku kiljatuse sisusse arvan, et nende endi poolt koostatud ja vastuvõetud ORASe alusel tekkinud nn "sundüürnikuke" võrdlemine TEGELIKE KÜÜDITATUTEGA on viimastele näkku sülitamine, ei vähemat. Aga eks see olegi ju nii NENDE MOODI ...

ORAS-e nõuded oli aastal 1991 suunatud NL-i keskvalitsuse vastu. Pärast NL-i lagunemist esitati nõuded hoopis eestlaste endi vastu! Lisaks üle 30 parandusettepaneku, et omanike ringi veelgi laiendada jne.
Arno kisab siin tihti nn okupantidest, samas kui just nemad said erinevalt paljudest põliseestlastest elamispinna ja maa surrogaatraha EVP hinnaga erastada ja muutuda kinnisvaraomanikeks - peremeesteks Eestis.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu üle 30 seaduseparanduse. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

http://kultuur.elu.ee/ke480_omandireform.htm
Võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi. Küsimus suurele ringile: kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud?

1989. hilissügissel oli teada saabuvast justiitsvägivallast, mille generaatoriks oli mõjukas väliseestlaste seltskond. Siis oli võimalik veel justiitsrepressioone vältida, pehmendada aga kodueestlane ei uskunud, et väliseestlane kodueestlase tänavale viskab ja valitsus Punaarmeest maha jäänud korterid maha sahkerdab. Teistes postkommunistlikes riikides selline represseerimine läbi ei läinud.

Riigi julgeoleku ja järelvalveinstitutsioonid on õigusnormidest kinnipidamist kontrollinud, tuvastanud seaduserikkumisi, pole aga ebaseaduslikke sätteid tühistanud ega teo toimepanijaid vastutusele võtnud. Ükski riigiinstitutsioon pole kas tahtnud või suutnud reageerida, et pöörata kuritegelik ebaseaduslik olukord seaduse kohaseks.
Linnavalitsuste põhimäärused kohustavad linnavalitsusi tühistama ebaseaduslikud otsused ja korraldused nende ilmnemisel. Seda aga pole tehtud kordagi. Toimitud on vaid kohtuotsuse ajendil.
Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid jälgivad Eestis toimuvat oma vaatlejate kaudu, et lülituda pärast Eesti täielikku liitumist ühisesse Euroopa majandus- ja õigusruumi, mil asutakse selgitama ja likvideerima põhjuseid st. ka süüdlaste väljatoomist ja suunama Eesti õigusorganite tähelepanu süüdlaste õiglasel karistamisel.
Tuleb tõdeda, et üheski Euroopa riigis pole seni veel loodud pretsedenti, kus välja petetud kinnisvara oleks jäädavalt varga omandisse jäänud.

to vahva
Sundüürnik vahva kolis kährikuna kellegi teise majja, mis talle suurepärase nõukogude võimu poolt anti. Kui päris omanikud said õiguse nendele kuulunud maja tagasi nõuda, siis kukkus kährik ulguma ja kõiki teisi süüdistama selles, et ta pesa teise inimese majja oli teinud. Kährikul ei olnud ju aimugi, et õnnis nõukogude aeg otsa saab ja majade pärisperemehed majad tagasi saavad. Ta peab seda kohutavaks ebaõigluseks, et maja omanik selle tagasi saab. Kõiki, kes arvavad, et majaomanikel on õigus oma majadele, sõimab ta noorteks stalinistideks.

Püüa nüüd aru saada paarist lihtsast asjas:
1. Sa elasid teise inimese majas.
2. Sellel inimesel on õigus oma maja tagasi saada.
3. Selles, et sa teise inimese majas elasid, ei ole süüdi Mart Laar.

Olgu tänatud see, kes pani kirja 'küüditamise eri' 2010-06-19 22:10:11

Paljusid neid seiku kas ei teata või ei taheta teada. Igatahes väärib vägivald, mida "demokraatlik" Lääs rakendas XX sajandil ja varemgi, meelespidamist. Paraku püütakse meil jätta muljet, et kannatanuiks olid vaid eestlased (lätlastest pole ju kahju!). Tegelikult on Teise maailmasõja aegsed ja järgsed sõjakuriteod sootuks ulatuslikumad ja andeksandmatud.

Mis aga puutub "majaomanikesse", kes sundüürnikega maju endale haarasid, siis ei maksa unustada, et sageli kuulusid need "õigusjärgsed" sellesse seltskonda, kes nõukogude ajal endale tasuta korterid said. Nüüd on neil tagasisaadud ja sundüürnikest tühjendatud maja ning odavalt (EVP-dega, sageli võileivahinna eest kokkuostetutega) erastatud korter, mis pannakse raha teenima (üürnike koorimise teel). Kõige selle juurde kuulub hala mingitest erilistest õigustest sundüürnike kallal vägivallatseda. Paljudest "sundomanikest" oleksid tulnud nõukogude võimu edasikestmise puhul tõesti innukad noored stalinistid.

ORAS ütleb väga üheselt, et ei tohi uut ebaõiglust tekitada.

to to JB
Ebaõiglus on hinnangute küsimus. Mina ei näe ebaõiglust, kui pean tagasi andma asja selle pärisomanikule.

Ka tänapäeval saab eraomandi sundvõõrandada.

To JB - muidugi, muidugi hinnangute küsimus - Jupiterile oma hinnang ja Härjale oma "hinnanguõigus" - vait olla ja edasi teenida! Probleem ei ole ju põhimõttes - loomulikult on kõik nõus, et vägivaldselt äravõetud omand tuleb omanikule alati tagastada. Probleem on aga selles, et ühe ülekohtu heastamisega ei tohi tekitada uut ülekohut. Kujutage ette, et nende "omavoliliste" üürnike seas oli palju ka neid, kelle kodu punaste poolt märtsipommitamise läbi hävis ja tolleaegne majavalitseja lihtsalt määras nad tühjalt ilma omanikuta seisvale pinnale elama. Nüüd aga omanikele tagastamise aegu ei antud nendele süütutele üürnikele võrdselt kõigi riigi alamatega võimalust isegi mitte kõigile jagatud EVP-dega erastada asenduspinda (vene lahkuva armee korterid jäid ju kõik tühjaks!), vaid tõstetigi piltlikult õeldes kuuse alla (!?). Samas siia jäänud sõjaväepensionäridele jäi kõigile õigus oma korterid uutes majades EVP-de eest erastada (!?). Nii julm käitumine oma rahva suhtes, mida tõesti võib Stalini otsese genotsiidiga võrreldes sametgenotsiidiks nimetada.
Ebaõiglane omandireform paistis meil silma ka selle poolest, et tagastamine endistele omanikele toimus "iga hinna eest" - vaatamata sellele, et teised riigid nii ebaõiglaselt ei käitunud oma riigi kodanikega ja veel ei arvestatud sellega, et paljud tagastatavad majad olid pangavõlgadega ja ka ega seegi kõige eetilisem olnud, et taas Eesti valitsejad erandina laiendasid omanikeringi ja nii sõna otseses mõttes nii mõnigi maja kuulus tagastamisele "onupojalehmalellepojale".

to vaagija
Ja kuidas on Eesti riik või majaomanikud süüdi selles, et kellegi maja märtsipommitamises hävis? Ebaõnn, muud ei midagi. Fakt jääb faktiks, terve rida inimesi elas teiste inimeste majades/kodudes ning virisevad nüüd, et neid võõrast majast välja tõsteti!

Mis motiveerib nn "õigusjärgseid omanikke" siin trampimas käima? Ikka rahutu südametunnistus, mis otsib õigustust.

JB-le: väga lihtsalt, ei olnud selles süüdi ei majaomanikud ega riik, kuid õiglustunne ja seadus, et riik ei tohi ühe ülekohtu heastamisega tekitada uut ülekohut teiste süütute inimeste vastu, oli riik paraku unustanud. Võõrast majast väljakolimisel pidanuks riik ka nendele süütutele sundüürnikele andma võimaluse EVP-de eest endale erastada asenduspind - kordan, pärast vene sõjaväe riigist väljaminekut oli linn ohvitseride tühje kortereid täis.

to vaagija
Ma ei saa ikka aru, et kuidas peab inimene, kes elab teise inimese majas, ülekohtuks seda, kui see maja omanikule tagasi antakse ja ta sealt välja peab kolima?;)

Ei saanud EVPde eest midagi erastada? So what? Ma kah ei saanud, iga oli selline. Tuhanded noored peavad ilma igasuguste EVPde ja erastamiseta ellu astuma ja ei kirista selle pärast hambaid, et riik neile eluaset ei anna. Samamoodi võiksid sundüürnikud nüüd ülekohtu-teemalise virina järgi jätta ja eluga edasi minna.

Seda ülekohut ei unustata kunagi ja oodatakse vaid esimest tagasitegemise võimalust.

" Küüditamise Eri "-- kuule tibla õpi ära enne Eesti ajalugu kui hakkad suust idiootsusi välja ajama -- 1940 aastal olevat Eestist küüditatud --- VALGEKAARTLASI !? , ei tea kustkohast need Eestisse tulid . Kas mõtled vene "loodearmee" jäänuseid kes Eestisse põgenesid ja kelledelt eestlased relvad käest võtsid. Seepeale hajus see bande üle maailma. 1940 aastal küüditati eesti targemaid inimesi mehi ja naisi ning lapsi. Vägavähe jäi ellu. 1949 tehti uus ja veel suurem inimsuse vastane genotsiit kümneid tuhandeid inimesi aeti välja kodudest ja saadeti Siberi ja ära eht nõukogulase kombel hakkad siin õigustama küüditamist ,et ka Ameerikas saadeti indiaanlased reservaatidesse -- see on midagi muud, ära siin kilka lollusi . Venelaste poolt balti rahvaste küüditamised oli inimsusevastane kuridegu ja ära aja naerma ,nagu Potsdami konverents oleks seda lubanud. Oled tõesti eht tibla kes julgeb ka sõnavõtta ilma ,et ise milleski aimu on . Või oled ka mõne "suur-küüditaja" otsene järglane --ma jälestan Sinusuguseid .