pole mõtet akata ajama umbluud kui asjast midagi ei tea . võrokeel pole mingi eesti murre, se onn omaette keel, meil isegi suurim riigita vähämusrahva keel .
võro ja eestikeel tulid Eestialale erineval ajal ning eri teitpidi . võrokad lahknesid savosuomalaistest iljem kui eestlased . nad tulid kas lõunapoolt Peipsit või osalt ka põhjapoolt üle Vaiga, eestlased aga põhjapoolt . toona oli asustis õre ning pold ka tänaseid aukudega teid, sellepärast olid kokkupuuted arvad . onn ju Sakala loodemetsad ja Emajõgi oma kehva ümbrusega looduslikuks piirikskujunend eesti ja võro keeltevahel, meile on seda poliitilistel põhjustel esitatud kui kesk ja lõunamurde piirina .
soovitan veebist ja raamatutest tutvuda mejje keelte (suo, ees, võr) ajalooga enne kui jamaajamaakata . avastad üllatiseks kui lähädased on võro ja savokeelestkujunend suomea .
arjumaakale ehk on tõesti saladuseks et eestlased on võrokaid põlastand, ei taju ju mulgid ja saarlasetki samu pingeid mis põhjarannikul slaavlastega suheldes .
kui mina püjjan kirjutada vähägi äälduspärasemat kui vigaselt kirjutamaõpetatud mass sis eks tormata kallale ka minule ehki iva on just minu kirjaviisis sest see toetub looduslähädaseale mõtlemisviisile . laiskus on see mis takistab ümberõppimast .

Mulle meeldib vene keel, räägin ja valdan ka eesti keelt. Võru ja setu keelt ma ei oska. Kas ma olen sellevõrra vaesem, et minul n3eid erinevusi ei ole?

ENSV ajal hoolitseti inimese eest, haridus, meditsiin, õiguskaitse ja veel nii mõndagi, olid igale elanikule tasuta. Ah see nurgas seismine? No kommunistist miilits Herman Simm käis ju vaikselt leeriski ära. Kui pealekaebajaid omade hulgas polnud, ei hakanud keegi hõlma. Pooled küüditatutest viidi ju ka meie endi pealekaebmise tõttu.

Lapsepõlves me Lustivere mõisas rääkisime esperanto ja bi keelt( nibine kbiju) ja meie pudistamise üle vanemad inimesed küll uhked ei olnud, kultuuri või keelepruuki erinevuste toomise üle. Vastupidi, meid tõreldi ja kästi korralikult eesti keelt rääkida. Aga noh, ajad muutuvad. Vanasti oli liigkasu võtmine spekulatsioon, nüüd on äri ja mida suuremas summas suudetakse petta, seda osavamaks ärimeheks peetakse. Noh nagu Ain Seppiku poegade firma teenis vanalinna kinnistute ostu-müügiga üle saja miljoni krooni. Erinevus tavaärist on seegi ja järelikult rikastab meie kaubandus või majanduskultuuri.

Tätoveeringud, lillaks või siniseks värvitud juuksed, paljalt, kuni ihualasti käimine, ropendamine, igasuguste vidinate, rõngaste nina, huulte, naba ja tilli külge riputamine, need kõik on erinevused, aga kas nad siis tõepoolest meie kultuuri rikastavad või oopis reostavad? Kus on see piir risustamise ja rikastamise vahel?

Enn Oja mõtleb ,et tema "leiutas" mingi uuenduse eesti keelele mis normaalselt ja õieti rääkides on kõlapoolest ilus keel . Idiootsust on rääkida võrulased tulid kusagil kaugelt lõunapoolt ning polegi nagu eestlased !? See näitab tema mõistuse taset . Võrulased räägivad ikka sama eesti keelt aga ainult võrumurdes mis seal siis imeliku on . Kas Sina Oja Enn oled pärit kusagilt üksikult saarelt ja räägid iseenda loodud murret mida keegi normaalne lugedagi ei viitsi . Kas Sa aru ei saa,et kirjutad iseendale ja pead ennast targemaks kõigist --- debiilik

Eesti keel milline on riigikeeleks peab olema korralik ühtne, millises käib ka koolis õpetus . Võru murret võib rääkida kodus või ka koolis võrulased omavahel suheldes kuid tunnis vastamine käis ja käib ka praegu ikka "kirjakeeles " Enn Oja on täiesti kloun oma väljamõeldud "keele murdega". Vanasti lapsed ka kasutasid omavahel seda "BI keelt" Paistab see Oja Enn on jäänud mõistuselt laste tasemele . Kuid ka seda juhtub --las ta kirjutab pealegi kui meeldib seda soperdist pole vaja lugeda . Olgu temal see rõõm kirjutada iseendale .

See on tõsi, et Contra "keel" küll mingi võru keel ei ole. Midagi aimatavalt "võrokest" selles ju on aga aimatavaks see jääbki. Olen kuulnud ehtsaid võrokesi omavahel rääkimas, no see on hoopis midagi muud.
Mis puutub üldiselt keeleküsimusse - tänapäeval "ametlikustada" keelemurdeid, see on kurjast. Seadusandlus, ametlikud dokumendid, kohtu- ja õigusalane keel peab olema üheselt mõistetav igale kodanikule, olgu selleks kodanikuks mulk, seto, võrokas või saarlane, kõik muud "keeled" jäägu rahulikult ilukirjanduse valdkonda, seal tõesti erinevused rikastavad, annavad "mahla" juurde. Nõndanimetatud "kirjakeel" saigi alguse vajadusest mõtteid, seadusi, sealhulgas Piiblit, üheselt arusaadavalt rahvale kätte anda, mõeldamatu oli igale kihelkonnale seal räägitavas keeles jumalasõna tõlkida ja trükkida. Tartumaa oma "Vastse testamendi" küll sai aga sinna see jäigi. Tartumaalgi oli nii palju erinevaid "keeli" et nehed-naised ühest külast pidid teise küla inimestele seda raamatut tõlkima.
Teaduse, tehnika ja kultuuri areng seab keelele omad nõuded, peamiselt täpsuse ja üheselt arusaadavuse võimalikult suurele ringile inimestele.

Rahvuskultuur, mis on aegade jooksul välja kujunenud, määrab ise, kus on kultuuri rikastamise talutavuspiirid. Mis puutub keelelisse mitmekesisusse Eestis, siis nüüd annab Rahvusringhääling isegi juba kihnu- ja mulgimurdelisi (-keelseid) saateid, võrukeelsetest rääkimata. Nii et - suhtugem rahulikult ja kerge üllatusega individuaalsustesse keelepruugis. Muidugi peaks mingisuguse "erikeele" kasutaja arvesse võtma kaaskodanike vastupanuvõimet ja, kui soovite, keelelist andekust või andetust. Kõige tähtsam on ju ikkagi arusaadavus, mõistetavus, õige info päralejõudmine.

Mardus ajab sassi eestikeele tartu murde ja iseseisva võro keele . kui pole ajalooga ja ka keeleajalooga kursis sis lased end kergesti tillist tõmmata . asi selles et kitsa silmaringiga inimesele jääb Tallina ja Tartu vastandamisega ülikergesti mulje nagu oleks tartu 'keel' samaold mis võrokeel . tegelikult oli tartu "keel" eesti murre ning tema lõunaosa üleminekuala võro keelele . seda segadust aitas süvendada tõik et Tartu oli vanasti palju tugevam tõmbekeskus kui täna ning võrokad lisaks Riigale tegutsesid ka Tartus ning tõid sinna nii ka oma jooni . pole oluline et tartumurre erineb märgatavalt kirjakeele aluseksolevast keskmurdest (mille idaosast olen pärit ka ma ise), eestikeele murdeks jääb ta ikkagi .
tutvuge või murdekogumikega, neid peaks olema saada paljudes kogudes, Tallinas ja Tartus kindlasti, tean seda omast kääst .
ja ärgä arvake et TiitRein Viitso või Karl Pajusalu või keegi muu murdeiduurinu seda ei tea, neil onn old omad tööandjad ehk koorijuhid .

Enn Oja ei kirjuta mingis uues murdes, ta näib lihtsalt kirjutavat kõnekeeles.

Enn Oja tahab kuidagi "pildile" saada ja on siis väljamõelnud mingi totaka eestkeele "väänamise" --lase käia oma lõbuks ,sest normaalne eestlane Sinu kritseldusi ei loe .

Enn Oja üldse huvitav kommentaator, ükski riigivõim talle ei sobi ja ka keel on omalaadne.

Tubli Jaak, olid ikka head ajad vanasti. Kahju kohe, et sellist õnne ja õiglust meile enam ei jagata. Muidu väga hästi kirjutatud analüüsiv artikkel, autoril mõte ja sulg jookseb. Nii hoida...

Vanal ajal oli kaks keelt: põhja-eesti ja lõuna-eesti keel. Praegu me rääägime riigikeelena siis põhja.eesti murret. Keelt peab teadma ja tundma , aga nii lahmida pole mingit mõtet.

mitte halada,vaid võtta paber ja pliiats ja paluda sm.Putinil taastada Vene impeerium nagu ta seda oma kõnes ka soovis.Eesti töörahvas tahab sama .Peame paluma sm.Putinit,et ta tuleks meid vabastama kapitalismi ikkest.

Antsul on õigus. Riigikeel peab olema ühtne. Seda me õpetame ka teistele rahvastele nagu venelased. Ei õpeta me venelastele võru keelt. Aga eks igaüks tahab hüüda oma mätta otsast ja tahab olla eripärane ning salalik. Näiteks kasutavad kriminaalid žargooni, et teised aru ei saaks või šlängi. Aga inimeste üheks omaduseks on edvistamine. Noored, kes oma vaimuandega silma ei paista, tahavad ka tähelepanu saada ja siis nad tätoveerivad oma keha, värvivad juukseid ja teevad soenguid. Kantakse ka kentsakaid riideid ja ehteid. Seda teevad noorukid. Kuid naised on hoopis hullud, tähelepanu saamiseks on nende teenistuses terve moekunstnike armee. Ikka edevuse pärast. Eks see keelemurdes rääkimine on ka edvistamine.

Eks öelge võrokesele - ruske sönni änd oli paargas veeraandas ja lõunaks saab tuhlist ja notti ja vaadake, mis ta mõikab.

Minu mäletamist mööda oli paargu suveköök,raand oli ämber,tuhlid olid kartulid, nott oli vist soust-kaste,see on Saaremaa keeles,olin kunagi 2 suve Saaremaal tööl.

Diletant jääb diledandiks, ükski "kutseline" diledant, ükskõik mis alalt, ei tunnista oma eksimusi. Selle rahva eripäraks on, et oma luulude kinnituseks kõlbab kõik näppupuutuv mis kuidagiviisigi oleks tema luuludele kaitseks, eiratakse fakte või tõlgendatakse neid meelevaldselt.
Isand Oja irriteerimiseks võin kinnitada, et võro keelt ei ole olemas, on eesti keele "Võro" murded. Võromaal oli mitmeid erinevaid kihelkonniti jagunenud murdeid, paljud on unustusehõlma vajunud aga mõningaid kasutab see nõndanimetatud "võro kiil" ja patriootlikult meelestatud võrukas tükib oma suguvendi "parandama" kui need "keelt" valesti räägivad. Vanadel aegadel oli "igas kojas oma keel". Igas kihelkonnas, lausa igas külas ja suuresti ka peredes räägiti-väljenduti isemoodi. "Võro kiil" on uuema aja "ülesleidus" seegi on kokku pandud paljudest kohalikest murretest nagu meie eesti keelgi, mille aluseks on Põhja-Eesti murded - ei ütleks üheselt, et murre. Nagu Eesti- ja Liivimaa jaoks loodi eesti kirjakeel, just niisamuti unistavad võrokad luua oma "kiilt" Las lapsed mängivad, peaasi, et ei nuta.