mina tunnistan kohe oma nimeall et mina ej liiguta nende 20 aasstatvõjmutsend jõukkude kajttseks l'illegi . rünnaku mejjd sis tavàarissid võj inimsööjad Kongo mettsadest .

Ultraparempoolne poliitiline elliit ihkab verd.Annaks Jumal et nii ei juhtuks.Poliitilised tulipead on tugeva kolmandiku eesti rahva suhtes oma otsuse langetanud ja seda Valitsuse tasemel ning jäetud omapead.Huvitav mida suudab Rõivas ja co sellise rahvamassiga peale hakata, või loodab salamisi jätkuvale väljarändele?. Nende endi poolt sünnitatud vaen ja viha sarnaneb Pätsi ja Laidoneri omaga vapside vastu.Millega see kõik lõppes on teada, aga võimuihas ei tehta järeldusi.

Päris kummaline, kuidas praegusel ajal üha enam hakkab mingites eestlaste seltsingutes pead tõstma kummaline (esialgu loodetavasti üksnes vaid poliitiline) verejanu. Teatud oludes võib see aga vallanduda ohjeldamatuks verevalamiseks (ka 1941. a sügisel läksid Eestis lahti ohjeldamatud tapatalgud, mida nüüd küll püütakse maha vaikida või vähemana näidata). See on kurbnaljakas, kui pisirahvas üritab etendada rahvarohket kooslust, kel jätkub inimesi seitsmes suunas tegutsema läkitada.

üks näide aatelisusest?

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.

Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.

'eelmisele
üttlen ette et Eesti murrdeks l'oevad ned äraostetud ja k'innimakkstud tegelased ka võro keeltt . ja sallgavad maha võrokate tegeliku päritolu ehk omaette rahhvuse .

Meile edestatakse sündmusi ühekülgselt. Olen näinud teistsuguseid filme, kui meile näidatakse ja vetelnud kahe ukrainlannaga. Maidanil olid mitte ainult kaikad, vaid ka relvad märatsejatel. Tappes korrakaitsjaid sillutati teed libavalitsusele. Pärast kandus üle karistusekspeditsioon ka mujale, sealhulgas ka Krimmi. Krimmi elanikud palusid Venemaalt abi. Mingid neofasistid tapsid ka juute.

ära usu iga umbl''uud . kass Voova oleks olld vajtt kuj tema juu.tte ja va.nkasid oleks tapetud ? s'eega osska ka ise järäldisideha ega levita kesskturumuttide plära .