No läbi lillede võis aru saada, et ka Enn on asunud uuslauristinide seltsi. Saaks aga iseseisvusest lahti, edasi mõeldakse juba meie eest.

Kae, kae, Enn lihtinimesena-eksuudistevahendajana näeb nüüd riigikoguliikmena ja kõrgepalgalisena endal mingit rolli olevat ja arvab, et euroametnike valimistel müüb tema telenägu sama hästi kui riigikogu valimistelgi. Kahju, et kõik eestlased sellist palka ei saa, siis oleks ju EL mõeldav, praeguse elatustaseme juures ei ole Eesti selleks veel valmis.

Kas sa rumaluke aru ei saa, et just selleks me liitumegi EL-ga, et siis hakkame me sama palju palka saama kui keskmine eurooplane. Me ei ole ju ometi lollimad või laisemad kui keskmine eurooplane. Samas tuleb lisada, et keskmine keskerakondlane on tõesti hulka lollim kui keskmine eurooplane ning eelistaks elada hoopis NL-u koosseisus...

Eestlastest saavad eurooplastele odavad orjad,nii on planeeritud.Orjale peab natuke nina ette viskama,et hing sees püsiks,palgast ärgu unistagu.

Kuulge, kommentatorid, päris lollusi ka ikka ei tasu kirjutada... Võtab Eesti rahvaarvu ja rahvusliku koguprodukti ja kõrvutab EL-i omaga ja mõtleb veelkord järele, mispidi saaks Eesti majanduslik "orjastamine" mingitpidigi EL-ile kui tervikule oluline olla...

Ei hakka me sugugi sama töö eest sama palka saama nagu prantslane ja sakslane. Meil on omad tööturuseadused ja hinnatase. palgad hakkavad tasapisi küll kerkima aga veelgi kiiremini tõusevad kaupade hinnad. Viimase põhjus on lihtne: me peame hakkama rakendama EL-i tollipoliitikat ning selle maksab kinni meie oma tarbija. Kokkuvõttes on rahaline kasu üldse küsitav ning kui lisame siia veel poliitilise orjuse, siis saame ilmselge tagasilöögi. Lisaks veel seda, et meie osaks on määratud mitte isearenemine, vaid juhtriikide alltöövõtt. Seega on meie mahajäämus tehniliselt juba ette ära määratud. Mõnikümmend Eestisse jäävat andekat pead ilma ei tee.

Enn kirjutab pooltõtt: _Ometi on euroliit meidki juba märkimisväärselt aidanud. Rahandusministeeriumi viimastel andmetel oleme viimase kümne aastaga saanud eroliidult Phare, ISPA, SAPARDi ja veel mitmete programmide kaudu abi aukartustäratavad 5,7 miljardit krooni. Ainuüksi liitumiseelset toetust on aga oodata veel tubli miljardi krooni jagu._ Võrdleme Eesti Vabariigi üldeksporti EL maadesse, üldimpordiga EL maadest ajavahemikus 1993-2002. Andmed on toodud järjekorras (aasta, eksport, import, puudujääk). Rahaühikuks on miljon Eesti krooni. 1993) 1894,9 2760,5 -865,6 1994) 3217,5 5131,3 -1913,8 1995) 11387,9 19221,5 -7833,6 1996) 12778,8 25137,1 -12358,3 1997) 19789,9 36522,0 -16732,1 1998) 25054,4 40513,5 -15459,1 1999) 27071,5 34914,6 -7843,1 2000) 44613,7 48310,0 -3696,3 2001) 41974,8 47370,7 -5396,9 2002) 41014,6 51958,4 -10943,8 Kokku ajavahemik 1993.jaan - 2002. detsembri lõpp: Eksport Euroopa Liidu maadesse: 215481,4 miljonit, s.o. umbes 215,5 miljardit krooni. Import Euroopa Liidu maadest: 311839,2 miljonit, s.o. umbes 311,8 miljardit krooni. Eksport on impordist väiksem sel ajavahemikul 93041,6 miljoni, s.o. umbes 93,0 miljardi krooni võrra. Näeme et "eduka eurointegratsiioniprotsessiga" paralleelselt on oluliselt kasvanud EV kaubandusbilansi defitsiit kaubavahetuses EL maadega. Põhjus on lihtne - Eesti pole käitunud riigina ja on võtnud vastu endale kahjulikke otsuseid, mis on hävinud meie põllumajanduse ja tööstuse. Negatiivse kaubandusbilansi tulemusena on paratamatult läinud Eesti Vabariigi ja meie ettevõtjate varad välisomandisse. Kui me võrdleme seda 5,7 miljardit euroabi meie väiskaubandusbilansi defitsiidiga Euroopa Liidu maadega 93,0 miljardit krooni, siis veendume, et tasuta lõunasööke ei ole. Meid on Euroopa Liidule vaja peamiselt kolmel põhjusel: 1) Euroopa Liit on protektsionistlik tolliliit, mille konkurentsivõime jääb alla Kagu-Aasia maadele, Hiinale ja USA-le. Ida-Euroopa maadest loodetakse, et tõmmates nad tolliliidu sisse, õnnestub nad muuta ahvtarbijateks, kes on sunnitud selle kehva kvaliteediga suhteliselt kalli eurokauba ära ostma. 2) Demograafilise kollapsis vaevlev Euroopa Liit on muutumas pensionäride seegiks ja vajab hädasti odavat tööjõudu, kes hakkaks nende vanurite siibreid välja vedama. Sellisteks töödeks sobivad paremini kristlased ja indogermaalased, kes on keeleliselt ja kultuuriliselt lähedasemad kui muhameedlased. 3) Ida-Euroopa maades on loodus ja maavarad palju paremini säilinud, kui Lääne-Euroopas. Seetõttu oleme me neile heaks lähedaseks ja odavaks toorainebaasiks. Eestis ei ole küll naftat nagu Lätis ja Leedus, meil on aga metsa, turvast ja mõningaid kaevandatavaid maavarasid. Muide, kõik kolm punkti kehtivad veel paremini kui Eesti puhul suure Venemaa puhul. Venemaa tarbijaturu, maavarade ja tööjõu liitmine Euroopa Liiduga on Euroopa Liidu jaoks elu ja surma küsimus. Ilma Venemaa turuta, Venemaa nafta ja gaasita, ilma Venemaa odava tööjõuta võib Euroopa Liit lugeda end konkurentsis Kagu-Aasia, tiigrite, Hiina ja USA-ga lootusetuks kaotajaks. Siin ei maksa hakata rääkima sellest, et Venemaa on ebademokraatlik maa. Riikidel ja Riigiülestel moodustistel (EL) ei ole põhimõtteid, on ainult huvid. Ja nende huvide nimel tehakse aktiivset koostööd. Sellises koostöös on Venemaa huvid Euroopa Liidule palju tähtsamad mingite balti riikide huvidest. EL on ju pigistanud silmad kinni ja de fakto ei näe genotsiidi Tšetšeenias. PS Muide, väliskaubandusbilanss kogu ülejäänud maailmaga on Eesti Vabariigil veel hullemini paigast ära kui EL-ga, nimelt ajavahemikul 1993. - 2002. on Eesti eksport olnud väiksem impordist 155 miljardi krooni võrra, kusjuures see kaubandusbilansi puudujääk oli esimestel aastatel veel suhteliselt väike, aga 2000. aastal lisandus juba 20,9 miljardit krooni, 2001 aastal 21,2 miljardit krooni ning 2002. a.-ga lisandus umbes 25,3 miljardit krooni. Seda 5,7 miljardit Euroabi tuleb võrrelda sadade miljarditega, mis samaaegselt on EV negatiivse kaubandusbilansi tõttu välja voolanud. Paraku olen ma veendunud, et ka suur osa 5,7 abimiljardist on juba ammu abiandja kätte tagasi liikunud. Me oleme selle abiraha eest olnud sunnitud ostma neilt kallist konsultasiooniteenust ja nende masinaid ning seadmeid, mis ei ole pruukinud meie jaoks olla kõige soodsama hinna ning kvaliteedi suhtega.

Suur tänu Tõnu Tõnsole nii pika ja asjalikult lahti seletatud kommentaari üle.Siin jäävad tummaks kõik demagoogikutest kreitzbergid ja eesmaad.Veelkord SUUR AITÄHH!Lihtne keskharidusega kodanik,kes siiski asju jagab,aga kirja panna ei oska.

lisan siia veel kopipaste abil EPL ONLIN`st ühe huvipakkuva artikli,millest on mööda läinud kõik meie väljaanded ja meedia peale Kanal 2-he.Kas ei ole tegu hiiliva vaikiva ajastuga mitte? Euroskeptikute konverents “Euroopa Liit: kallis põrsas kotis” alustas oma üritust endise Briti peaministri Margaret Thatcheri tervitusavalduse ettelugemisega. Kuigi Eesti euroskeptikutele saadetud Raudse Leedi kiri ei sisaldanud üleskutset Brüsselile ei öelda, pani Thatcher kõigile südamele, et Eesti hindaks kõrgelt oma suveräänsust ja temast saaks väheste regulatsioonide ja madala maksukoormusega riik ehk siis kõike seda, mida valdavalt sotsiaaldemokraatide valitsetav Euroopa pole. Märksa vähem hillitsetud sõnastust Eestile soovituste andmisel kasutas Raudse Leedi kaasmaalane, konservatiivne europarlamendi liige Roger Helmer. “Kui meie, Britannia, oma suuruse juures, avastame, et me ei suuda Euroopa Liidus mõju avaldada, siis kahju küll, aga ega Eesti palju väiksema riigina ka ei suuda,“ järeldas europarlamendi liige Roger Helmer. Helmer jutustas, kuidas Saksamaa on Euroopa Liidu tõttu loovutanud oma vabaduse võidelda tööpuudusega ja kuidas kohtumisel ettevõtjatega põhjustavad jäigad ja liigsed euroregulatsioonid pidevat kriitikat. Talle sekundeeris David Heathcoat-Amory, Euroopa Tuleviku Konvendi liige ja Briti parlamendisaadik. Tema hinnangul on võitjaks peamiselt suurettevõtjad, kuid mitte teised. “Ühendatud Kuningriigis, suurärimehed ja rahvusvahelised ettevõtted kalduvad Euroopa Liidu poole, sest neile meeldivad läbirääkimised ja tsentraliseeritult tehtud tehingud. Samas, väikeettevõtjad ja keskmise suurusega ettevõtjad kalduvad pigem Euroopa Liidu vastu ja euroga ühinemise vastu, sest nemad peavad kõige eest maksma,” ütles ta. Neid oponeerinud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson seevastu osutas, et kaubandussidemed Euroopa liiduga on nii tugemaks muutunud, et see räägib selgelt liitumise kasuks. “Vaadakem kaubandust, 70 protsendi ringis meie kaubandusest on seotud Euroopa Liiduga. Ettevõtjaid pole selleks kuidagi sunnitud, see on lihtsalt reaalsus,“ ütles Mihkelson. Konvendiliige Heathcoat arvas, et demokraatia kriteeriumiks on see, kas rahvas saab valitsejaid ametist lahti lasta või mitte. Euroopa Liidus see võimalus tema hinnangul praktiliselt puudub ja ühendus on endale võtmas üha enam neid õigusi, mis peaks kuuluma hoopis riikidele. Praegusel hetkel tunnetab ta aga jõulisi tsentraliseerimiskalduvusi. “See läheb veel hullemaks, kui me võtame arvesse ka uue Euroopa põhiseaduse. See teeb liidu tõepoolest millekski Euroopa riigi sarnaseks. Seega on asi hetkel halb ja läheb peatselt veel halvemaks,” rääkis ta Raadio Vaba Euroopale. Eesti konvendiliige Urmas Reinsalu selgitas, et nemad on konvendis seisnud selle eest, et ühtegi uut otsustustasandit Euroopa Liitu juurde ei loodaks ja et otsuseid ei langetataks lihthäälteenamusega. Üritust oli tulnud vaatama ka oma euroskepsist väljendanud riigikogulane Vilja Savisaar ning märksa eurooptimistlikumas meeleolus parteikaaslane Enn Eesmaa.