kess sis ikkagi on jobu ?

sõna ise onn ülesehituselt kena ja isegi eestibärane ning m’ulle ta igadahes m’eeldib . ka siis kuj seda kasutatakse minugohhta. tähhtädel oma tähändus p’uudub, selle koos varjunditega annab nejjle ikkagi inime ise . tunnin veebis uvi kas k’eegi on kusskil avand ka selle sõna päritolu, no ej lejjid . et ka ise olen võrrdleva keeled’eadusega tegeld sis pakun minngi usaldusv’äärsusega et ‘jobu’ aluseks võjb ‘olla idan’aabri mahlakas kõne samagõlalise tüvega, näjttäks kassvõj kena väljä.nd ‘joobannõj kasj’’oll’ . ajaga kõnes paljud väljändid löhenevad (näjttäks ‘tere ommikust ‘aega’ - ‘(tere) ommikust’) ja tejsenduvad (näjttäks kunagine ‘rahhvavõjjm’ ehk so.lkksõnaline ‘temokr’’aattia’ esindab täna mejje igabäävageeles ooppis ‘klikivõjjmu’), küllap nii jäj mejje igabäävasuhu ka väjkäse varjundiga ‘jobu’ .
aga sisust enndast . et mikks k’eegi kellelegi seda üttles ning kas selle kasutamine seda sõna ennast ejj alvustand ! selle selgitamiseks pean minema põhjuse ehk Rejjl Pooltiku ennda manu .
asi polegi selles et 2/3 (milles siisski ka minngi osa mejje raha) maksab k’inni mejje äädegia Eur’’oopa liitt vajd selle s’uurehitise majanduslikus mõttetuses sest seda tuleb tulevikus ka ülalbidada . ja kess seda siissteb kuj Pr’üsselist võj Perl`iinist mejjle enam armuanndidena p’äälä ej makksta ?

elanike arrv vähäneb ni Eestis, Lattvias kujga Ljätuv’’aas, samuti nende n’aaberm’aades . järälikult lähäb iga rauttegiltt mejl ajaga ajna k’allimaks, seda ka suhhteliselt . elanike arvust sõlttub ka rejjsiate arrv ehk kuj juba täna oleks rejjsiate osa rautte tasuvuses kümmnendik võj paremgi sis paremaks se ej lähä ning rejjsiad pole ka esmadähhtsad . ja kuj kõjkke k’innimakksta sotsjal’’isstlikust ühiskassast sis mikks p’eavad mõnegümmne sellel rauttel üle piirisõjttja kuludüvitama kauttselt ka sõrvekad, virukad jt kess oma elus seda rautted ej kasuta korrdagi ? kass mejje elugorralduse aluseks leeninlik sotsjal’’issm kuj kommunismi vaheaste siis onngi ?
kuj võtta ette kaubavood siis need liiguvad ikkagi idast l’äändä ja korrdi vähämalulgal vasstubidi . kaup Rass`iiast liigub läbi Narva Muugale, läbi Reesekne ja Taugavpilsi Riigasse, Liep`aajasse, Venttspillsi ja Klajpèedasse . ükkski arukas kaubavahetaja ejj akka oma kauba innda kergitama ka t’aolise rumala otsusega nagu allgul odavalt lühike üpe v’eedeettsi S’uomist Eestisse ja siis k’allima rongiga Tojttslantti kuj selleasemel saab kohe odavalt vedada kauba Rosstokki, Lüübek’isse võj K’iili ning alles säältt edasi k’allima rongiga löhema tee .
aga põhjast l’õunasse lähäb mejl vajd 8 ronngi p’äävas (öhe anndmestiku põhjal) . kujj eraldi (läbi Pärnu) ehitada veel ükks ooppis m’uul’ajjusega rautte aga kaubavood jäävad samasuureks sis tuleks kummalegi 4 ronngi ‘ööb’äävas . kass need rongid suudavad kogu rautted ülalojjda ? vasstan ise et kinndlasti mitte . taas on vaja sotsjal`ismi võjdunimel tühjendama’akata ääräm’aade n’iigi v’aesemate elanike tenngelpunngi .

pole lootta ka ülimalt s’uuri kaubav’ooge tulevikus, jäägu need luulud mejje ja Pr’üsseli kabinetisunistajate joonedõmmbajate lejvaks . kujj üle’ejle jäjj auto’alla 2 jalagäjjat ja ejle sõjttis kirsstu pemm kolme jo.taga siis ej saa sellest kohe järäldada et täna onn ukkunujd 4 ja ‘omme 5. aga just nii ned Pr’üsseli tulevikugavandajad arrvavatki . rääkkimatta mejje pimedast arvussklikust p’ääminisstrist koos usug’aaslastest kaasskonnaga .
mejsst idasasuv Laugasu sadam laseb juba täna läbi topelt rohhkem kauppa kuj senine eelistatujm välljav’eosadam Muuga . ning Laugasu sadam loodab oma välljav’eovõjjmsust isegi neljagordistada . kujutada tuleks ette ka seda kujdas mõni Puuttini järrglane kremmlis kerrgelt köhatab ning ükkski kramm üle mejje piiri mejje sadamatesse ej liigu . elu peakks mejjle juba olema õpetand kujdas Rass`iia lepingutest ''k’innibeab'' .
t’õelist jobu iseloomustab ka loottus nagu me saakks läänäl’ajjusega Rejjl Pooltikul vahepeattusetta sõjtta Tallinast Perl’’iini . see on järjegorrdne magus vale mida kardab tunnistada ni p’ääminisster kujga majandusminisster, miljardid välljabr’essind Kallda Siimust rääkkimatta . sest loodetavassti nad t’eavad et läänä Eur’’ooppas on kommbeks käjgusojjda vajd mõnedunnisejd rejsil’iine, mitte Tallin-Perl’’iini . see kirjutab juba täna ette et me p’eame ümmberisstuma Kaunases ja suure t’õen’äosusega ka Varssàavas . Eur’’ooppas tojmivad kül ka liinid Par’ii-Maskv’aa ja Niss-Maskv’aa ent need pooledejse’ööbäävased sõjdud on kahe suure riigi Eur’’ooppa liidu ja Rass`iiavahel erigokkuleppe alusel . ning s’äälgi muudetakkse piiril vagunirataste l’ajjust .

küsin edasi: kuj litakatel pole assja mejje rautte kullgem’isse sis mikks peab olema õjjgus mejjl sekkuda litakate enndi uvid’esse ? ja vahebäl on veel omauvidega lätakad kellele eesstlased samuti korrda ej lähä . me ej jullge tunnistada et lätakad pigem tulevad mejje paluvate kabinetinägude järjägorttsetele l’o.llustele vasstu . tahavad ju mejje kabinetijobud ehitada uue rautte lisaks olemasolevale ju ka läbi Lattvia, suunata see õkkva läbi Pausska ja siis Ljätuv’’aas jusst nõnna nagu kasulikum mejjle, mitte aga lätakatele ja litakatele.
täjjästi tehislikult onn ülespuhutud Villniuse k’aasamine . võjvad ju litakad vabalt ehitada läänäl’ajjusliku tee Villniusest Kaunas’esse ja ‘elluv’iia ka Villnius-Kaunas-Varssàava liini . kuj mejje p’eame nagun’’ii Kaunases maha’asstuma sis istumegi kohe ümmber Kaunas’essejõud Villnius-Varssàava rongile . piletid ja kohad on juba varem k’innibandud, ej tule isegi sejssta nagu öhejobu porgandites .
mikks k’eegi ej jullge tunnistada sedagi et tegelikult pole mejjle seda läänäl’ajjuslikku rautted ülttse vaja ? nagu ka lätakatele kuni Kaunase sõllmjaamani milleni juba ehitatakse öhendusteed Polsskaga nagu ka ümmberl’aadimisj’aama . järälikult onn arukas allesjätta Rass`iia ts’aaride k’aelamääritud idal’ajjuslik rautte kogu Eestis ja ka Lattvias sest läänäl’ajjuslik tee muuttub mõttekaks alles Kaunases .
m’õelgem selleüle, soovitatavalt kajjnelt ja te jõuate ise vastuseni et t’õelised jobud istuvad mejje valitsuses ja mõni ka Pr’üsselis ning jobude jobu majandusminist’eeriumis .

'eelmist lugu k'eeldusid avaldamast Telhvi ja Õhhtulehht .

Kirjuta mõni arvamus ka eesti keeles!Tahaks lugeda-just seda, praegust, kuid pole aegaläbi närida sinu kodukootud esperantost.

Ma ütlen , et Enn Oja põeb düsgraafiat ja see tähendab kirjutamishäiret. Ta pole võimeline ega saa kunagi võimeliseks ise grammatiliselt õigesti kirjutama.

Kuidas te, armsad inimesed, ei saa ikka veel aru - Enn Oja kirjutab selges eesti keeles, kuid tema kirjapanekud on häälduspärased. Kui viitsite tema tekste häälega läbi veerida, saate isegi sellest aru, mida ta tahab öelda.

m'ulle tunndub et mejje rahhva kirjaosskus on rasskelt üleinnatud . pigem on se 99% kirjaosskamatust .

Pole midagi imestada Partsi jobude üle. See on ju meie valitsuse poliitika tagajärg. Kui valitsus kasutab Riigikogu kummitemplina oma otsustele, siis arvavadki mõned upsakad ministrid, et nende arvamus on teistele seaduseks. Kuid Leedus on ministrid, kellele Partsi arvamus korda ei lähe, sest nad võitlevad oma rahvuslike huvide eest. Oma ülbusega on Parts kahjustanud Eesti mainet rahvusvahelises ulatuses ja peaks tagasi astuma.

Lgp. Mändmets. Oja Enn pole normaalne. Kui ta oleks normaalne, siis tahaks ta teistega suhelda normaalses, arusaadavas keeles. Enda väitel ta kirjutab hääldamise järgi, kuid samas ta hääldab sõnu valesti nagu pudikeelne imik. Oma selgitusega on ta päris metsa poole. Kirjutatakse ju eesti keeles kõik sõnad häälduse järgi, mitte nagu inglise keel. Kuid mehel on pööning paigast nihkunud.

uvitav kujdas 'ääldab selsimes mujjgaja sõna mille kirjabiltt on 'kella' ? võjj 'enne' ?

Asi pole vahest Partsi ülbuses vaid tema täielikus sobimatuses majandusministri ametikohale. Ta võib hea jurist olla ent praegune amet käib talle ilmselgelt üle jõu. Nähtavasti saab ta sellest ise ka aru ja püüab siis seepärast imet teha - näitamaks nii iseendale kui ka teistele et ta on tegija suure algustähega. Ei ole.

Hakkake jah Enn Oja kiitma siin, et tubli mees kirjutab häälduspäraselt. Eesti kiri ongi häälduspärane, ajagu Oja Enn mida tahab, niikuinii keegi tema kodukootud esperantot ei loe. Või asuta sa Enn klubi, rääkige seal oma keeles. E. Nn Oijjja, see oleks seal sinu häälduspärane nimi vist.

va.nkad 'ääldasid tõessti mu perenime Ojja . saan aru mis massti mees sa oled .

Meenutaks ehk Patsi skandaali kui ta varga kombel salaja saatis kraana Lihulasse "Sinimägedes" võidelnud eesti sõduritele-VABADUSVÕITLEJATELE pühendatud mälestus-sammast äravedama . Peale sellist alatust eesti rahva vastu see mees kõlbaks ainult ehk metsatööle-mitte valitsusse . Kaua sellist seal hoitakse . Häbi peaminister Antsipile sellise täiesti kõlbmatu inimese soosimises . Mitte leedulased pole jobud vaid jobu on ta ise .

Olen mitmendat põlve eestlane muideks ja ka kodune keel on olnud eesti keel. Küll aga olen tõesti väga palju kokku puutunud venelaste ja nende kultuuriga.

siis on näha kujdas va.nkad on su ajuloputand et enam eestilikult m'õeldagi ejj osska . võj kardad .

silmaette sattus ronngide sõjdugava 1936.'st aasstast . toon siin ära kujdas saj 80a tagasi tsuhh tsuhhiga sõjtta Tallinas Perl''iini . vahelejätan väjkäbeattused .
Tallin 18.30 - 22.45 Tarttu 22.57 - 01.27 Valga 03.00 - 07.17 Riiga 11.00 - Kaunas 17.45 - 07.22 Perl''iin .
'aega s'eega 36:52 ehk 1568' kildigattmiseks kesskmiselt tunnis 42m5 kiltti . aga seda kõjgi peattustega ja k'iiruse mahavõttmise ja kogumisega .
1. öö m'öödus teel Valgast Riigasse ja 2. Kaunasest Perl''iini läbi Polsskogolistades .
aga nõnna igadahes sajj .

ja kuj meenutada kujdas Palusalus Krisstjanit rauttejaamas vasstuvõetti sis eks temagi tulld Perl`iinist tagasi tsuhh tsuhhiga . Perl`iinist pidi ta välljuma kas 00.15 võjj 09.25 . eks tahht temagi restus s'üjja ja mõnel lätakal selja prügiseksteha .

arrvangi et kattseks võjkks jobuJu.ss käjkkub'anna k'iire porgandi Tallin-Tarttu-Riiga-Kaunas-Villnius . siis oleks näha palju porgandejd armastab ja kuss tuleks rautted õjjendada et ta k'iirustlubaksarendada . olgu võj 2 ronngi nädalas, nädalavahetuseks Villni'usse ja nädala'allgul tagasi .

42m5 - 42,5