kuj El'eene Kuma kageb'istikstehhti ja tema tärnistamist taunitakkse, sis vxjkks samateha ka Lennartisuhhtes. et vana komu Arnold anndis tärni vanale kageb'istile. selleks peakks Arnold millegagi xnnistama jusst Lennartit. jäämä oottama.

kas see mula juba otsa ei saa??

Niisiis nii - KGBs polnud mitte ainult Meri vaid ka Taagepera, väliseestlaste organisatsioonid, eesti kultuuriinimesed, Juhan Parts ja Res Publica kõik. Ju vist saame sarja lõpuks teada, et ainsate eestlastena ei olnud KGBs Edgar Savisaar ja Peeter Rahnel. Ja muidugi ka "Valdek Lans" või kuidas see nimi täpselt oligi. Haige on haige on haige.

Oleks see järjejutt lugulauluks sepistatud, saaks varsti rahvuseepose II köite välja anda. Jõudu Peeter Rahnel!

Vaatasin arhiive: tänaseni on lisaks Meridele ja niigi teadaolevaile (VEKSA, Koit, Jaanimägi, Kiivit sen. (muide, viimane sugugi mitte liiga ustav agent - lugege Jürjot)) paljastatud: Kiivit jr., Aug. Torma, Päts ja tema kaaskond, Eesti sõjaeelne luure, väliseesti organisatsioonid, kultuuriinimesed, TeleRaadio Komitee, teatrite kirjandusala juhatajad, Res Publica, Taagepera, Laar, Pruuli, Luik, Kannik, Vahtre, Jaan Kross, sõjaeelne välisministeerium, juudid, Tallinfilm, Juhan Parts, pildilaskjate seltskond eesotsas EN Krossiga ja Hindrek Meri. Vinge skoor. Ja paistab et läheb edasi. Go man, go!Ennustan järgmisi lähtudes "saladuslikest" ja "kas oli juhus" asjadest Rahneli muudes kirjutistes: Konstantinoopoli patriarhaat, EAÕK, EÜS, Toomas Hendrik Ilves, Tarandid.

Ning muude selle teema autorite, eriti teenekatena tooks esile Ando Lepsi ja Rein Kordese (Andrus Roolahe) artiklitest, saab lisada: Tulviste, NRG, Joh. Mihkelson, sõjaeelne ja eksiili ESTP, Kert, Pihl, Palts, HennJüri Uibopuu, USA luureohvitser Feldt, Läti politsei, Põhiseaduse Assamblee, Paul Goble, Ellemann-Jensen jt. ajalookomisjoni liikmed, Parek, ERSP, Vähi, Eesti kohtusüsteem, Rait Maruste, Rootsi pangad, välismaal viibinud (ka NLs loeti selliseid "kahtlasteks"), tänased raadiote, telekanalite ja ajalehtede juhtkonnad, Anti Oidsalu, Velliste, 40 kirja autorid, Ida-Euroopa parempoolsed, Angotti, Eesti Kongress ja Eesti Komiteed, 1980a õpilasprotestijad, vennad Urbid, Vahur Kraft, KaPo, Tunne Kelam, Priit Kama, Raul Mälk, Mart Helme, indiaanlased, Müllerson, Tartu Kommertspanga likvideerijad (Kallas? Ansip?), Tiit Vähi, Enn Sarv ning vist koguni Rüütel (igatahes nimetatakse teda korra Pätsi ja Meri sünteesiks). Millest saab toitu oma paranoia: kas end. ENSV Siseministeeriumi kõrge ametniku (A.L.), endise NSVL välisluure propagandatöötaja (R.K.) ja teadmata taustaga P.R. eesmärgiks pole äkki KGB teema absurdi ajada, et edaspidi seda keegi enam ei võtaks tõsiselt.

Tutvu palun ka Kesknädala paberkandjaga . Seal on dokumendid. Kes vaatab oma silmaga Lennarti reisiaruannet Nõukogude viljastavates tingimsutel 1970-1990, see peab uskuma omaenese silmi. See dokument ei ole välja mõeldud.

Vähemalt üht reisiaruannet olen lugenud juba Jürjo raamatuski, ja sellest piisab. Just selle alusel üldse ei välistagi, et L.M. VÕIS (aga ei pruukinud) olla KGB kaastöötaja NL ajal. Aga esiteks kisuvad jaburuse poole juba jutud sellest, nagu täidaks ta ka täna KGB tellimusi, kuna on NATO liini pidevalt ajanud. Seda KGB nüüd küll ei toeta. Ja igasugu järeldused väliseestlaste, Res Publica, Eesti Komitee, Juhan Partsi, Laari, Vahtre, Luige, Mälgu, ja kõigi nende teiste kohta on selged jaburdused. Või on paberkandjal tõepoolest mitte Meri vaid hoopis Taagepera aruanded KGBle?

Selleks oligi vaja plats puhtaks teha endistest tegijatest, kellel oli informatsioon!

Lehes on hoopis paber selle kohta, kus ja kui tihti Meri nõuk ajal ringi liikus. Umbes nii et: Saksa DV 1977, Ungari 1977, Saksa DV 1977, USA 1978, Soome 1978, Saksa DV 1978,..., Soome 1981, soome 1981... Lühidalt, 50ndate keskpaigast kuni 90ni käis ta 2,3,4,5 korda aastas välismaal, ja palju ka kapriikides. Nimetage veel mõni inimene ENSV-st kes võis sama endale lubada. Mina võin muide nimetada teise sarnase inimese, kellel oli oluliselt vähem reise kui Meril (kokku terve elu jooksul vaid 15 sõitu), kuid tema tunnistas ise et oli grupijuht ja KGB ülesannetega. Ja ütles mulle see tuttav veel, et see oli ainus võimalus vene ajal välismaale saada. Nii et muid võimalusi lihtsalt ei olnud. Polnud ju Meri ka mingi eriline kultuuritegelane, laulja või artist, et üks esinemine teise järel. Inimene on elus kirjutanud kaks igavat raamatut! Meri parimad hetked olid Laulva rev. aastail, kui Savisaar ta oma valitsusse välisministriks kutsus. Võibolla peaks Edgari käest küsima, kust tema selleks käsu sai?

Kahtlane siis kahtlane, ega ei vaidlegi. Aga mida imet on siin pistmist Taagepera või Partsiga? Ja mis Edgarisse puutub, siis tema kuulutas 1996.a. et tema käes on otsustavad tõendid Meri KGBsuse kohta. Kas Rahnel, Leps, Kordes või muud jutumehed on neid temalt küsinud?

Selle õudse KGB vari saadab kõiki eestlasi. Isegi Siberis oli ju koputajaid, kes selleks, et oma laps nälga ei sureks, nõustusid leivapalukese eest teiste eestlaste kohta komprat jagama. (Oli viút ka üks Arvo Valtoni raamat, ja mälestusi olen ka kuuland.) Võibolla 100 aasta pärast ei ole see enam probleem. Aga ei usu, et eestlastele nii kaua aega antakse. Me sööme üksteist enne ära.