Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsministrid K. Kama ja U.Arumäe, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt ja Riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust Põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile! Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk. Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne. Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada. Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele! Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel. Vastav kaebus on edastatud Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Sellest jamast võib päästa vaid Euroopa Inimõiguste Kohus, meie maal õigust juba ei leia.

Aga miks erastati Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe jne. korterid surrogaatraha EVP-hinna eest, kui seda oleks saanud teha turuhinnaga. Ühe EVP eest sai tollal erastada ühe ruutmeetri head elamispinda. EVP-sid väljastati tööstaaþi alusel, seega saadi korterid praktiliselt tasuta. 46 miljardi krooni eest tekitasid riigile kahju ainult Tallinnas EVP-de eest elamispinna erastanud isikud. Terve Eesti kohta on selline "kommunistlik kingitus" kohutav, arvestades tollast raha kurssi. Lisaks erastati ettevõtteid ja maad EVP hinnaga. 21.0 2.2007 Ratas: kas omandireform tuleks tagasi pöörata? Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul on korterite otsustuskorras sundüürnikele erastamise puhul tegemist omandireformi lõpuleviimisega lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist. "Kuni 2002. aastani erastati Tallinnas kollaste kaartide eest üle 91 000 korteri, kokku üle 4,6 miljoni ruutmeetri elamispinda," ütles Ratas. "Lähtudes korterite otsustuskorras erastamise vastaste loogikast kannatas riik seeläbi vähemalt 46 miljardit krooni kahju ja kas see kahju tuleks nende arvates 300 000 tallinlaselt sisse nõuda." Linnapea sõnul on korterite otsustuskorras müügi vaidlustanud SDE ja IRL seega omandireformi alused kahtluse alla seadnud. "Kas oponentide arvates tuleks omandireform kehtetuks kuulutada?" küsis Ratas. "Korterite otsustuskorras sundüürnikele müümise näol on tegemist omandireformi jätkuga. Aitame sellega tagastamisele läinud majades elavaid inimesi, kes ei saanud teistega võrdsetel alustel endale eluaset erastada."

KE-lastel ei ole ühtki terast mõtet. Nürimeelsetel on ikka nürid mõtted.

Ja mis oli sinu mõtte mõte?

Seda kõigi nende -mägede ja -linnade "lepalehtede" eest ärastamise mõtet küsigem Hr. Savisaarelt kelle eestvedamisel olevat selline seadus tehtud, ikka vaid siinelavatele muulastele ja kohalikule nomenklatuurile meeldimiseks...

Et küsimusele vastust saada, tuletame Anton Raukase raamatu “Kõik on võrdsed, aga mõned on võrdsemad” abil lühidalt meelde Omandireformi aluste seaduse sünnilugu. Tänini pidevalt muudetava “Omandireformi aluste seaduse” lõppteksti koostas 25. aprilli 1991 Ülemnõukogu otsusega moodustatud ajutine komisjon omandi- ja maareformi küsimustes, mida juhtis justiitsminister Paul Varul. Komisjoni kuulusid üheksa Ülemnõukogu liiget, kaksteist kõrget valitsusametnikku, valitsuse poolt esitatud inimesed ja keskpanga president, kes üritasid ühe sõõmuga lahendada erastamist, tagastamist, kompenseerimist, munitsipaliseerimist, valdaja ja vara saaja suhteid, määrata pärijate ringi ja pärimise korda jms. Seda Paul Varuli poolt kokkukeeratud rosoljet, mis võeti vastu igasuguse õigusliku ekspertiisita ja mida pole valitsuses enne vastuvõtmist arutatud, jagub meil veel aastakümneteks helpida! On ju ammu tuntud tõde, et kui miski on universaalne, siis ei kõlba see millekski. Sellest ORASe nimelisest pudrust võitsid mitte omanikud ega üürnikud., vaid ainult need jõud, kes pole küsimuse õiglasest lahendamisest huvitatud ja töötavad omandireformile vastu. Kuidas muidu on võimalik, et Riigikogu poolt 13.03.1996 Euroopa inimõiguste konventsiooni ratifitseerimisel tehtud ajutist reservatsiooni, et “reformiseadusi puudutavates küsimustes ei võta Eesti Vabariik enesele kohustust juhinduda rahvusvahelisest õigusest” pole siiani tühistatud? See reservatsioon, millega on Eesti kodanikelt võetud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks rahvusvahelisse kohtusse ja nad on jäetud seeläbi kohalike võimukandjate voli alla, on vastuolus nii meie oma Põhiseadusega kui ka Euroopa reeglistikuga. Kuid ei ole mõtet süüdistada toimunus abstraktselt riiki ega demokraatiat, sest kõik algab ikkagi inimestest endist. Aga mida tahtagi, kui akadeemik Raukase sõnul on praktiliselt kõik justiitsminister Varuli poolt juhitud keskkomisjoni otsused õigustühised oma tegevust reguleeriva põhimääruse ja seaduste eiramise tõttu. Mitte ühelgi komisjoni liikmel ei tulnud kordagi pähe läbi lugeda oma tööd reguleerivat juhendit. Komisjoni protokollid ja otsused on tema hinnangul vormistatud primitiivselt ja koosoleku läbiviimise, otsuse vastuvõtmise ning protokollimise üldtuntud reegleid eirates. Otsused vormistati süvenemata, tunnistajaid ja avaldajat ära kuulamata ning dokumente korralikult läbi lugemata. Kui aga nii talitas juba keskkomisjon, mida tahta siis vastavatest linna- või maakomisjonidest? Seal tegid olukorra veel hullemaks nende komisjonide liikmete madalad juriidilised teadmised, keskkomisjoni poolt saadetud valed ja seadustega vastuolus olevad suunised ning mitte tõsine suhtumine oma töösse. Tulemuseks oli, nagu tõdetakse ka eelmainitud raportis omandireformi läbiviimise kohta Eestis, mille on aprillis 2004 koostanud Demokraatiavastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjon, Euroopa Kodanike Kaitse Instituut Eestis, Riigivastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertgrupp, et omandireformi rakendamise käigus tõsteti aastatel 1991-2004 ebaseadusliku materiaalse omandi hankimine ja kinnistamine kõrgemale kehtivast seadusandlusest ja inimesest kui subjektist vaatamata sellele, et inimesel on siseriiklikest ja rahvusvahelistest seadustest lähtuvalt õigus kodule ja selle puutumatusele. Raport tõdeb, et omandireformi elluviimisel on rikutud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kolme printsiipi: õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise printsiipi. Pole midagi imestada, et nii saigi ORAS-st ebaseadusliku rikastumise ning valijate tootmise vahend.

Mis keelaks internetti ülesriputada ORAS-e väljatöötajateja ja parandustegijate ning Riigikogus vastuvõtjate nimed koos nende parteilise kuuluvuse ja eelnevate ametikohtadega selleks, et rahvas saaks teada kes on kes aga mitte ei sõimaks mingeid müütilisi "lehma lellepoegi" kes just kui kuskilt tulnuna kõik kihva keerasid...

Ka uus õiguskantsler Teder teatas Vikerraadios, et pidev ORAS -e täiendamine on olnud liiast!

Kurb küll, kuid mõnda kommentaari lugedes ei paista pemine olevat mitte väidetava ebaõigluse hüvitamine vaid süüdlase otsimine. See on muidugi võimatu, kuna rohkem või vähem on kärssapidi selle jama sees kõik erakonnad.

Eesti Vabariik valmistub tähistama oma 90. aastapäeva. Pidulike sündmuste haripunktis, veebruaris-märtsis toimub Tallinna Kunstihoones EKL-i aastanäitus, mis kannab pealkirja „Vabaduse väljak“(22.02-30.03.2008). See käsitleb omandireformiga kaasnenud UUE ÜLEKOHTU teemat. Kaks kunstnikku, Marko Mäetamm ja Anu Juurak on võtnud nõuks teha näitusele ühise töö, mis kujutab ELAVA INIMESE KEELES võimu- ja omandisuhteid - ehk tuua näitusele sundüürnike teema.

to glavlit - täheldan edasiminekut teie kommentaarides : kui seni piirdus süüdlase otsimine vaid Keskerakonna süüdistamisega, siis nüüd on rohkem või vähem "kärssapidi selle jama sees kõik erakonnad".

unista edasi

Ebaõigluse hüvitamisest on piisavalt juttu olnud. Sundüürnikud peavad saama elamispinna ja selle teistega võrdsetel alustel erastama.

To glavlitile: Miks sa selle jutuga minu poole pöördud - mina pole ju poliitik. Kui vahendeid selleks on, miks mitte. Kuid igal juhul ei peaks see käima sellistel alustel, mida rakendab KE Tallinnas. See pole jagamine vaid raiskamine ja võib tekitada vaiks paksu verd

See pole mitte lihtsalt raiskamine vaid riigi rahakotist "sõbralike" ehitus- ja kinnisvarafirmase nuumamine, et need hiljem käsi peseb kätt põhimõttel jälle Keskerakonda "toetaksid". Kuuldavasti olla sellisele tegevusele ka juriidiline nimetus väljamõeldud aga ehk jätame selle nimetamata, asjast huvitatud taipavad niigi...

Aga kogu see omandireform ongi olnud selline!