![]() Terane mõte 1
ARVAJA
2007-10-18 19:30:58
Ma ei nõustu "Kolumnist MARTIN KALA:"
Olgugi et integratsioonimudelid ning reaalsus igal maal
paljus erinevad, on tänavarahutuste ja vägivalla põhjuseks
tihti üldse mittte etniline taust või näiteks religioon,
vaid sotsiaalpoliitika läbikukkumine ning majanduslik
kõrvalejäetus. Just vastupidi, kõik see, mille kohta ütles
Martin Kala, et need on erinevad, ütlen mina et see kõik on
üksteisega vägagi otseselt seotud ja paratamatu.
arno
2007-10-18 22:32:59
Palun pikemalt põhjendada, mille seisneb see nn
sotsiaalpoliitika läbikukkumine ja majanduslik
kõrvaljäetus?
ARVAJA
2007-10-19 20:56:52
Ah milles seisneb majanduslik kõrvale jäetus ja
sotsiaalpoliitika läbikukkumine? Kui sotsiaalpoliitika
hakkab "sortima" ("näo järgi" valima) kellele raha anda
või mitte anda, siis on sotsiaalpoliitika läbikukkunud,
samuti on sotsiaalpoliitika läbi kukkunud, kui talle ei
anta raha, mida sotsiaalpoliitika saaks jagada abivajatele
(pensionäridele, puuetega inimestele, invaliididele). See
on ka majanduslik kõrvalejäetus, sest kui riigil hästi
läheb ja riik jätab mingi sfääri rahastamata või
alarahastab, siis need inimesed, kes sõltuvad mingist
sfäärist (praegusel juhul siis sotsiaalpoliitikast). Arno ,
kas minu vastus vastas sinu küsimusele?
arno
2007-10-21 01:00:39
Vastus jäi puudulikuks, õigemini liiga üldsõnaliseks. Alati
tundub kellegile, et temale konkreetselt eraldatakse vähe,
Ka kõige rikkamates, väga kõrge elatustasemega
riikidesleidub ALATI rahulolematuid, oli neid ka siis kui
Keskerakond valitsuses oli ja mitte sugugi vähem. Selle
asemel et lihtsalt kurta, näidakem konkreetselt mille või
kelle arvelt annaks kokku hoida ja kellele selliselt
kokkuhoitud reservidest kui palju jagada. Seda, et siis
rahulolematuid poleks on vaid uitmõte, nad olid, on ja
jäävad.
Aslan
2007-10-22 22:14:05
Sotsiaalpoliitika on läbi kukkunud siis, kui sotsiaalabi
vajajaid on üldse palju või kui mingis ühiskonna osas on
neid palju.Paljurahvuselises ühiskonnas hakkatakse alati
hädade põhjuseks pidama rahvuslikku diskrimineerimist.
Eesti taasiseseisvumise järel ei peetud tööpuudust veel
eriliseks õnnetuseks ja seetõttu ei võimendanud see ka
rahvustevahelisi pingeid. Viimasel ajal pole küll erilist
tööpuudust, kuid arusaam nn. kapitalismiajastu ohtudest on
süvenenud. Nii heaks, kui suhted olid kommunismi peiede
härduses ja enne tõelist turumajandust 1990-te esimesel
poolel ei saanuks need kuidagi jääda.
|