keskerakonnas ongi ju kõik narrid koos ega midagi head teie kohta öelda küll pole,peanarr on savisaar

Jälle loed sa Kesknädalat. Miks raiskad aega ja rikud närvi? Loe parem reformikate lehte ja tunne elust naudingut.

Tõsiselt on kahju ühest päris heast Leinatammest, kes oskab endast tubli narri teha. Aga mis teha ,kui meeldivad labasused.

President tõstatas probleemi, kuid lahendust ta ei pakkunud. Eks ajakirjanduse ülesanne on juhtida tähelepanu valitsuse ebakompetentsele tegevusele kui see ilmneb, samuti paljastada muid väärnähtusi. Eks seepärast on õigustatud kritiseerida ka Tallinna linnavalitsust ja juhtida tähelepanu väärnähtustele. Kuid meie meedia ei leia valitsusel mingeid vigu, samas aga kogu jõuga otsitakse Tallinna linnavalitsuse pisemaidki puudusi. See torkas silma möödunud aastal, kui ajakirjanikud kutsusid üles pildistama kõiki asfaldiauke ja saatma need linnavalitsusse. Kui midagi muud ei sa ette heita Tallinna linnavalitsusele, siis on ta süüdi, et kuskil kõrvaltänavas on asfaldiauk, see on üleriigilise tähtsusega sündmus. Samas ei kajastata valitsuse suutmatust teha koolireform, või läbi viia asjalik haldusreform. Mitte nii, et kolkaküla elanik peab kasvõi helikopteriga sõitma saja kilomeetri kaugusele vallavalitsusse talvel, et taotleda kas pensioni või sotsiaalabi. Sellist "reformi" maainimestel küll vaja ei ole. Aga seda ajakirjandus ei näe, vaid materdab Keskerakonda, sest venelased toetavad Keskerakonda, sest Keskerakonnas ei sõimata neid okupantideks. Hea on enne valimisi mängida rahvustunnetel ja hirmutada eesti rahvast, et Keskerakond tahab Eesti jälle Venemaaga liita. Niimoodi õhutab ajakirjandus vaenu. President juhtis õigustatult tähelepanu sellele ebanormaalsele olukorrale. Veidi leevendab olukorda "Kesknädal", kuid pean oluliseks ka Tallinna televisiooni asutamise. Võibolla peaks ka vastu võtma seaduse, et ajakirjanikud saavad ka vastava karistuse oma laimavate artiklite avaldamise eest. See paneks paika eetilise ajakirjanduse.

presidendil ju õigus, vabast sõnast on saanud ulmeline unistus. On olemas õige sõna ja see on valitsejate sõna. Kõik muu on reetmine ja kriminaalkaristust vääriv, ükskõik, milline krimiasi suudetakse kokku käkkida.

Kesknädal tundub olevat eesti loetuim leht; kuidas muidu seal avaldatu kohta nii elektrooniline kui kirjutav meedia ja kommentaatorid üliagaralt sõna võtavad või
lihtsalt ropult sõimavad. Ilmselt ikka valusalt puudutab selles lehes kirjutatu.

Päevalehes enam paska suust välja ajada ei saa, siis meie riigi debiilikud siin ja õhtulehes, PM kustutab nendetolade kommetaarid ära, mis neile ei meeldi muidugi....

Ambuja ettepanekuke seadusest, mille järgi saaks ajakirjanikke karistada laimavate artiklite avaldamise eest, sisaldab nii suurt riski, et lausa õudne hakkab. Lootust, et niiviisi tagatakse "eetiline ajakirjandus", ei lisa see tonksugi. Lihtsalt tekib uus, vingelt "seaduslik" võimalus hakata karistama keda tahes, sest mis tahes kirjutist saab hakata veel "palju seaduslikumal alusel" kuulutama laimavaks. Igatahes on meil praegu VEEL olemas üsna vaba ja mõneti isegi tasakaalustatud ajakirjandus (tõelised vabadusajad jäävad nõukaaja viimastesse hingetõmmetesse ja uue aja algusesse), kuid sihuke seadus tooks meile ajakirjanduse, mille puhul võiks hakata taga igatsema kunagisi glavliti-aegu, sest siis sai ridade vahelgi midagi olla ja tolleaegne lugejagi oskas ridade vahelt lugeda. Kas vaba mõte kolib ajakirjandusest blogidesse? Kui tal sealgi enam lastakse olla? Sest, kummaline küll, meil lausa igatsetakse seada ajakirjanduse politseilise kontrolli alla. Igatsetakse, muuseas, vabatahtlikult...

Nentijale.Kas on veel vähe kohtuasju, kus ajakirjanik on kedagi laimanud ja kohus on ta süüdi mõistnud. Muidugi on siin küsimus, et kellel on niipalju raha, et praegu mõne ajalehe toimetusega kohut käia. Ei saa lihtinimene seda lubada ja seetõttu jääbki ta laimatuks. Seda kasutavad "vabad" ajakirjanikud, kes teatud ringkondade tellimusel soperdavad kokku mingi paskvilli teades, et tema selja taga on mõjukad isikud. See on ajakirjandusvabadus, iga ajakirjanik võib kirjutada igasugust rämpsu.

Ambujale.
Karta on, et siinkäsitletud karistusvõimalusi hakatakse kasutama hoopiski mitte "vabade" ajakirjanike, vaid vabade, s.t olukordi ausasti kajastavate ajakirjanike vastu. Võib mürki võtta, et selline seadus hakkab teenima ajakirjanduse suukorvistamist. Aga seda Teie ju ei taha.

Väga õige jutt. Eraldi tahaks peatuda Leinatammel, kes on vabamüürlane. Ta ei austa Edgarit ega hooli üldse inimesest. Leinatamm käitub salaprotokollide kohaselt.

Nentijale.
Praegu on kurioosne olukord ajakirjandusvabaduses. Ajakirjanik esitab vabalt kellegile süüdistuse ja mõistab ta hukka. Et süüdistatav ei saa ennast kaitsta, sest tema vastulauset toimetus ei avalda, siis jääbki süüdistus jõusse. See meenutab kohut, kus kohtunikuks on ainult prokurör, ei ole kaitsjat ega kohtunikku. Ka ajakirjanduses peaks kõrvuti süüdistatava artikliga olema kaitsja vastulause, siis võivad inimesed nende kahe artikli põhjal otsustada, kas inimene on süüdi. Selline oleks vaba ja demokraatlik ajakirjandus.