Lugejale Saksamaalt! Jätaks nüüd Lääne mahategemise, kui seal nii hull on. Tulge koju ja minge trammijuhiks. Eesti Vabariigis kehtib \"Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrus nr 402, mida saab interneti kaudu Õigusaktidest lugeda.

Siit saab lugeda "Tegevusaladele esitatavaid töötervishoiu ja-tööohutuse nõudeid": https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78045

Siit saab lugeda Töötervishoiu-ja Tööohutuse Seadust, mis kehtib ka trammijuhtide suhtes: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=77618

Lugupeetav Sirje, ei saa "koju" tulla, sest siin ongi minu kodu juba aastakümneid, nimelt olen sakslane, kes oma lapsepölve, kooli ja ülikooliaastad Eestis (ENSV-s) elas, sealt ka eesti keele vaba valdamine. Olen mönikord kommentaarides kirjutanud "baltisakslane" vöi "sakslane", siis olen saanud kohe sellise söimu osaliseks teistelt kommenteerijatelt DELFIS, et nüüd kasutan lihtsalt "lugeja Saksamaalt". Oleks siin Saksamaal vöimalik, läheks praegu küll trammijuhiks (kindel töö ja korrapärane tööaeg) , aga siin on nii palju tahtjaid, et kui vabanebki koht, siis mind enam vanuse pärast (kui pensionieelikut) ei vöeta isegi kanditaatide hulka. Minu kirjutis aga oli lihtsalt seetöttu, et "Kesknädala" tavalist lugejat hoiatada sellise "lääne" elu ilustamise eest, mis iga päev Eesti ajakirjanduses toimub. Turismireisidel nähtud elu ei ole tegelik elu! Millegipärast paljud eestlased, kes on parema elu jahil "läände" tööle läinud, hoiatavad samuti oma kommentaarides kohalikke, sest elades vööral maal pikemat aega alles selgub tegelik elu. Ja tahaks öelda, et ka siin on kiloviisi igasuguseid seadusi ja ettekirjutisi töökohtade jne. kohta, aga kui teil on valida, kas töökoht, vöi töötus, siis unustate need asjad ära. Pealegi ma ei ütelnud, et asi on nii hull, ma lihtsalt kirjeldasin mulle tuntud tööelu nii, nagu see on siin. Minu kolleegid keegi pole väljendanud soovi sellist elu muuta, sest ollakse rahul, ei saa nöuda seda, mida pole vöimalik saavutada. Kindlasti möni teine, kes on näiteks Brüsselis euroametnik (toon sellise näite sellepärast, et eesti ajakirjandus kogu aeg seda söna kasutab)kirjeldaks oma tööelu täiesti teistmoodi, nii löunatamistest restoranides, kallitest hotellidest jne., mina aga sellist elu pole elanud, seega ei saa ka sellest kirjutada.

Põhimõtteliselt õige, peedistatakse tõesti igal pool. Illusioone pole mõtet teha.

Nu aga selline lõunatamine on ju normaalne, kui just pole tegemist väga eduka ettevõttega kes võib lubada oma töötajatele sööklat ja mida kõike veel..

kahjuks vöin väita ,et lääne töötingimused on 100* paremad kui eestis. keegi ei tömba sul nii perset lohku kui eesti wabariik

Saksas on seegi hea,et töörahvast armastavad sotsid on pikemat aega riiki valitsenud.Kui seal oleks aastakümneid olnud rahajõmmide rohutirtsulik lagastamismaneer,oleks Saksa arengumaa,mitte juhtiv tööstusriik.

kui oled ikka hakkaja ja ettevõtlik siis leiad tööd ja palka nii siin kui ka läänes. ja samamoodi kui ikka vead seanahka ja oled uimane, ei taha sind ei siin ega seal keegi.

Lugedes kommentaari"töötav tööline 2003-01-12 00:02:15 - kui oled ikka hakkaja ja ettevõtlik siis leiad tööd ja palka nii siin kui ka läänes" tuli tuttav ette selline sönastus, selliselt kirjutavad ikka need, kes ise on omaarust kindlal töökohal ja usuvad, et neid töötus ei puutu. See paistab on Eestis väga levinud arusaam, ole aga ettevötlik, siis köik on sinust söltuv! Töökoha saamise vöimalus aga on söltuv ikkagi vabade töökohtade olemasolust, mitte enda soovist töötada! Nii näiteks siin Baieris on ka tööta jäänutel soov töötada (hiljutise küsitluse korral töötute hulgas ~90% iga hinna eest tahtsid uut töökohta, ka väiksema palgaga oleksid nöus), aga pole vabu kohti. Detsembris näiteks Nürnbergis oli 49680 töötu kohta 2470 vaba kohta üldse ainult olemas! Seega iga 20-nes ainult saaks leida töökoha, mis aga peavad ülejäänud tegema? Siin ei aita ei haridus, teadmised ega kvalifikatsioon, kui pole töökohti! Pealegi näiteks Nürnbergis paljud nendest töökohtadest polegi täiskohad, palju kohti osalise tööajaga, millede palk pole elamiseks piisav. Vöibolla Eestis veel saab kergemini uue töökoha, siin "läänes" aga on see tohutu probleem. Eestist välismaale juhutööle minejad (kes vöetakse tavaliselt ebaseaduslikult odava palgaga kohalike töömeeste asemele) on loonud müüdi vabadest töökohtadest läänes, tegelikult aga nii ainult süvendatakse seda kriisi, ja pole ime, kui hakatakse ka eestlasi füüsiliselt ähvardama nendes maades kus selliselt minnakse. Ehitustel selline olukord juba ongi Saksamaal, kohalike ehitustööliste olukord on viinud arveteöiendamisele välismaalt tulnud "musta" tööjöuga.

kas ülikoolidest tulnutel on parem olukord? Pean, silmas kas nad leiavad erialast tööd või lähevad peale kutse või kõrgkooli kohe töötuks registreerima. Kui suured on kulud oma firma asutamiseks? Nt algkapital, litsentsid, registritasud. Eestis saab juba asutatud firma ca 7000 ja ise tehes 4000 registreerimine + 40000 algkapitaliks. Arvan, et lugesin seda prantsuse riigiametnike kohta, kes pensionieelsel ajal hakkavad ettevõtjateks, sest on samasugune töökoha leidmise raskus ja diskrimineerimise probleem. Omadest kogemustest võin öelda, et ise-endale tööandjaks olla on üsnagi hea aga eks see sõltu riskivalmidusest ja isikust.

Lugeja Saksamaalt,sa oled lihtsalt viripill ja hädavares.Ja peale selle oled ahne.Hakkan tõestama.Mis kodusse puutub,siis kodu saab alati maha müüa ja selle raha eest saab Esstis osta palju parema elamise.See mis rahvusest oled ei peaks mängima mingit rolli,peaasi,et norm inimene,kuigi olen Saksamaal olnud ja seal tõesti natsionalistlikult meelestatud isikuid jätkub.Olen ise ka momendil läänes,mitte Saksamaal.Igatahes minu jaoks on siin elu parem kui Eestis.Mis seadustesse ja ettekirjutustesse puutub,siis neid tuleb lihtsalt ignoreerida.Aga sa oled vist argpüks,kardad ja peidad ennast mingisuguse seaduskuulekuse pseudomaski taha.Sul on kindlast seal Saksamaal parem olla kui Eestis oleks olla,muidu oleksid Eestisse tagasi tulnud või vastasel juhul oled lihtsalt mingi kinnisideega loll.

Kui sa ikka lähed sinna läände "mustalt" tööturgu solkima,siis:1)saad hea keretäie tappa,sest solkimine lööb palgad alla.2)5-aastase keelu siseneda Schengeni maadesse,sest lolli inimest muud moodi ei paranda!

Ülikooli löpetamine pole mingi garantii töökoha leidmiseks, humanitaarteaduste diplom on tavaliselt väärtusetu, sest isegi tehniliste erialade praegune seis on katastroofiline. Kui varem suured firmad vötsid ülikoolide löpetanuid nii öelda öpipoisteks, arvestades aasta-kaks sisseöppimiseks, siis nüüd otsitakse töökogemusega noort. Ülikooli löpetanu ei saa töötuks jäädes mingit töötuabiraha, sest pole sisse maksnud töötukassasse. Suurel osal körgkoolide löpetanutel tuleb leida aga mingi kompromisss, öpitud eriala jääb lihtsalt diplomiks taskusse. Firmade asutamine on siin lihtne, osaühingu algkapitaliks peab olema 25 000 €, üksikisikuna tegutsejal pole üldse vaja midagi peale nn. äriloa (Gewerbeschein, mis maksab nii 30-80€, olenevalt kommuunist), aga oma firmana tegutsemine on väga raske. Kust saada krediiti, sest ilma tagatiseta pole seda vöimalik saada pankadest.Töötul on väike vöimalus saada laenu oma firma avamiseks, aga selle rahaga tavaliselt ei suuda üle paari kuu tegutseda, ja siis ollakse uuesti töötu, lisaks völg kaelas.Suurimaks raskuseks aga kujunevad oma firma loojal haigekassa ja muud maksud. Raha nendeks väljaminekuteks ei tule nii ruttu sisse, kuid aeg jookseb. Siin Saksamaal ei saa ka käsitööettevötet avada, kui pole meistripabereid! Ei aita ka inseneridiplom näiteks elektrotehnikas, kui te tahate avada näiteks kodumasinate paranduse firmat, peate tööle vötma meistri! Esimese aasta jooksul kaks kolmandikku asutatud firmadest läheb pankrotti sissetuleku puudusel. Siin Saksamaal on teenistujad jägatud kahte suurte gruppi, nn. riigiametnikud (Beamter) ja teenistujad. Riigiametnikul on eluaegne töökoht, omab vastavat ametnikukraadi, mis töuseb vastavalt tööstaaziga ja nemad ei maksa pensionikassase ega töötukassasse. Sinna klassi kuuluvad körgemad ametnikud riigiasutustes, kohtunikud, politseinikud, professorid, öpetajad ja prokurörid. Sinna klassi saavad ainult riigitruud! (kontrollitakse pöhjalikult!) kodanikud noorelt kandideerida, tavaliselt kuni 32 eluaastani, nende elu ei saa tavalise kodaniku ja teenistuja tööeluga üldse vörrelda. Seda tavaliselt Eestis ei teata, ja siis usutakse mingi linnavalitsuse ülema juttu, et pole mingit töökoha kaotust karta, vöib olla haige nii palju kui tahad jne., kui sellise persooniga Eestis vesteldakse. Lisan paar söna ka "Lugejale Eestist" - mul pole midagi olnud maha müüa ja reeta, sest Eesti pole minu sünnimaa olnud. Ei saa ka aru, miks ma peaksin Eestisse tagasi tulema ja "parema elamise ostma". Tunnen lihtsalt huvi Eesti käekäigu vastu ja püüan natuke siinse "lääne" elu kohta kirjutada. Kuidas aga minu ahnus sellest jutust selgub, küll ei oska kuidagi järeldada. Ettepanek mulle "Mis seadustesse ja ettekirjutustesse puutub,siis neid tuleb lihtsalt ignoreerida.Aga sa oled vist argpüks,kardad ja peidad ennast mingisuguse seaduskuulekuse pseudomaski taha." on aga kurjategijaks hakkamiseks küll tore! Kui sellise filosoofiaga Eesti ettevötjad tahavad astuda ELiitu, siis on küll jube ette kujutada, mis sellest välja tuleb.