Gleeri, alustuseks õpi arvutama. Ei ole võimalik diskuteerida kui rublaarvutused on valed.

toon rööbiti ennda innad . aluseks olen võtt kesskmised palgad ning nendepõhjal on rubla ja euro suhe 1:4 ehk 1'le Pr'eesnevi rublale vasstab täna 4 Merkkeli eurot (/ojrot) .
1) lejjb - 0.12rbl - 0.48€ . täna on pisut k'allim . pean silmas tavalist vormilejjba sest muud ma ise ej taha . majtset on mälupõhjal rasske võrrelda ent tollal oli lejjb igatahes majttsev .
2) viin - 2.53/3.12/... - ~10/12/... . ise v'iina ejj osta aga sillma on jäänd et täna on tavaline 40% viin sellgelt odavam . asjatunndjad räägivad et ka solgim .
3) pentts - 0.45 - 1.80 . täna on pentts s'eega vel ~20% odavam .

nejsst Kleeripakutud elu alustest saab järäldada et söökk ja jookk oli Pr'eesneviajal odavam aga audide ja lamborg`iinidega eputamine k'allim . nii pole ka ime miks vana a'ega tagaigatsetakse .

Vabandame lugejate ees!
Üks number Gleeri Pauri algtekstis oli vale toimetuse süül! Viienda lõigu algus tuleb lugeda nii:
"ENSV ajal sai 100 rubla eest (vormileib 14 kopikat tükk)..."

Paberkandja puhul saame panna õienduse kahjuks alles 28. novembri Kesknädalasse.
Vabandame veelkord - aga kõik teised numbrid meenutuses olid ja on õiged.
Toimetaja

Oh häda küll, 50-rublase rahatähe asemel tuleb hinnavõrdlusse võtta see hoopis kõige suurem tollane kupüür - sajaline!
Kui meenutada vanu aegu, siis tuleb meelde, et nõukaajal juhtus 50- ja 100-rublase segiminekuga ühtelugu närvilisi vahejuhtumeid - inimene maksis sajalisega, aga talle anti raha tagasi nii nagu oleks ta andnud 50. Ohtude vältimiseks tavatseti sajalise numbrit üles kirjutada, et vajadusel oma õigust nõuda, või kuulutati kaupmehele raha andes kõva häälega: "See on sajarublane!" Siis sai kaupmees või kassapidaja aru, et tegemist pole lihtsameelse ostjaga, keda petta võiks.

Nii et - siia sattus väike eksimus, ilma kurja kavatsuseta. Nüüd on see veebis ära parandatud. Eks rahanumbri segiajajad sea asjad viisipäraselt õigeks.

Toimetus palub vabandust - tõeliselt, siiralt, südamest.
Mitte nii, kuidas mõni tähtis asjamees, kes nüüd oma mokaotsast vabandamisega hädas...

Kui siin võrreldaks bensiini hinda vene ajal ja nüüd, siis ehk võrdleks autode hinda ka - sest kuhu mujale seda bensiini siis ikka vanasti valati, bensiinimootoriga muruniidukeid, saage jms polnud ju meie mail naljalt kellelgi. Erinevalt pahast-kurjast-vaesest tänapäeva Eestist, kus kohati juba kakeldakse naabritega, kes liiga usinasti niidukeid põristama kipuvad.
Aga jah, autodest - mida sai osta ametiühingu loaga või sõjaveterani tõendiga vms, ja siis tuli ka aastaid järjekorras seista. Mäletan, et Lada 2101 maksis 1978.a. 6600 rubla, 2103, 2105 jne oluliselt rohkem. Noore Inseneri palk oli 110 rubla, õpetajal-arstil natuke rohkem, koristajal 50 ringis - nii et suhe missugune! Kellel ametiühingu kaudu lootust polnud, ostis auto "mustalt turult" ja siis tuli äraaetud masina eest maksta vaata et poehinnast rohkemgi. Tänapäeval võib (kahjuks!) iga poisinokk endale auto soetada, isegi kui tal rohkem selle eest välja käia pole kui ehk mõnisada eurot. Ja alati pole need "liikuvad peldikud" halvemad sugugi kui omaaegsed klaasriidega paigatud, siledate protikummidega ja jõledat tossu välja ajavad teise või kolmanda ringi Zigulid ja Mossed.
Oh seda inimeste valik-mälu küll!

mull on meeles et Sigul''ii/Laada makksis ükksvahe 5500 ruttsi . ja see oli käjjbäpill . korrutan selle 4'ga, saan 22000€ . selle'eesst peakks täna s'aama küllaltki kena käula, vahest üle kesskmisegi .
sapakas oli vist 2300 võj 3500 (kusskilt on ned innad m'eeldejäänd), täna oleks se vasstavalt 9200€ ja 14000€ .
ooppis tejnelugu on s'issesõjdetud autodega . siis olid need vajd natike odavamad (visst oli kehtestatud ka minngi vähiminnd et ej saakks makksevältti), nüüd saab mõne 500-1000' euroga .

aga nende sõjduomadusi pole mõtet võrrelda sest nad onn oma'aja lapsed .

Linnainimestel oli Žiguli- ja Mosku-ajastul hulga vähem raha kui maainimestel - täpsemalt, neil, kel oli võimalik elusloomi müüa. Korraliku nuumveise eest sai päris korralikku raha, millest jätkus säästlikel isegi auto soetamiseks. Iseasi oli see, et töökal maamehel, eriti veel kui ta tegeles loomapidamisega, jäi väga vähe vaba aega, et nautida autoomanikupõlve. Pealegi oli Eestimaa tihedalt kaetud bussiliinide võrguga ja rongiliiklus oli üsna kobe - auto polnud maal nii hädatarvilik kui praegu, mil maaelu muutub "omade rataste" puudumisel lausa elamiskõlbmatuks.

On hea, kui meil säilib valikmälu ja me ei pea kogu tolleaegset elu valikuta halvaks, vaeseks, kehvaks, raudeesriideliseks jne.
Tõsi, teksasid polnud ja banaane võis Soome telekast (esialgu vaid mustvalgena) näha, kuid elul oli sisu praegusest sageli sootuks enam. Vahel toob valikmälu minevikust lagedale isegi seda, et elu oli inimmõõtmelisem, et inimesed olid inimesemad.

oleks arutelu sellel teemal, millele vihjab ka autor, et alkohol on liiga odav ja selle tulemusena kaotab palju inimesi tervise ja sandistub.

Raske on öelda, kunas viin oli/on kättesaadavam. Keskmise sissetuleku ja viina hinna võrdlus ei ole ainumäärav. Kui veneaegne joodik oma taara ära viis, sai ta selle raha eest oma eluasemekulud kinni maksta aga nüüd?? Joodi ka siis igasugust solki ja juuakse ka nüüd. Tõsta viina hinda, vaevalt see aitab. Siis suureneb jälle salaalkoholi ja aseainete tarvitamine.

Sina põssa ei tunne veel noote .Nii,et ära üritagi laulda.
Täna just ongi elu selles suunas liikumas ,et juuakse selget si..a ja pannakse narkot peale.
Samas kui leiba ja autokütust enam niikui nii osta ei suudeta.
Kodutus on muutunud normiks ja prügikastud igapäevaseks eluasemeks.

Kuule, emis, kui autokütust osta ei suudeta, nagu siin kirjutad, siis miks räägivad Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja teised tublid nopasaraanid, et tasuta ühistransporti ja bussiradasid on vaja sellepärast, et (tsiteerin Aasa) "autode arv on viimasel ajal HÜPPELISELT kasvanud". Kas need hüppeliselt väljailmunud autoostjad kasutavad oma masinates kraani- või merevett?
Tundub, et neid kesikute õhtuülikoole ja muid poliitõppusi on ikka veel vähe, et ei suudeta ühtemoodi halamises ja vingumises kokku leppida. Ja muide, abilinnapea Martinsoni jutu järgi piirdub Tallinna kodutute arv mõnesajaga ja neile kõigile olevat linna öömajades koht olemas, nii et huvitav, kelle igapäevased eluasemed need prügikastid siis on?

Emisele, kas sul on umbkaudugi aimu palju aeti vene ajal puskarit? Joodi isegi lahusteid. Kui palju joodi "peeti"? Talinna Kaubamaja parfüreeria osakonna kõrval on WC, see oli paksult täis igasorti lõhnavee pudeleid. Joodi siis ja juuaks nüüd.
Väidan, et riigiviina hind ja kättesaadavus ei mõjuta joodikute arvu. Suur erinevus on ainult selles, et siis ei viinud alkoholism kohe prükkaristaatuseni.

Gleeri mälu on tõesti valikuline. Mitte kuidagi ei tule talle meelde, et vanasti joodi ohtralt troinoid, kasevett ja muid odekolonne, aknooli segati millegi sisse jne. Tänapäeval on igatahes vähem sellist taarat vedelemas näha....
Muide, kes on need pensionärid, kes saavad pinssi alla 300 euro? Mida nad oma elu jooksul tegid?

kriibuke, mina olen ükks selline . parandasin maad, tööttlesin mettsa, vallvasin, trejjsin, kütin katelt, püüttsin Attlandil kala, vedasin l'aevadel rejjsiajd ja kauppu, õpetin lappsi - tulemuseks 253€ kuus . tõsi on s'eejuures see et ma pole kellegiees pugend ega kellegip'äälä koputand, äki jääb just s'inna ülejäänd 47€ ?

meie täna ei saa aru, mis ühiskonnas toimub seoses alkoholiga siis on sügavalt midagi viltu. Esiteks on alkohol odav, teiseks alkoholi reklaam avalikus ruumis ja kolmandaks juba varasest east harjutakse noori inimesi alkoholi tarbima igasuguste maitsestatud siidritega.

Kus on VAAGIJA ?? Sina väidad, et Edgar meile vabaduse tõi, nooruses juba pidas plaane, kuidas me vabaduse saaks jne. Miks sinu Batja kõik meie ilusa elu ära rikkus, siis kui oli meie õnnis rubla aega ?? Vaagija vasta nüüd miks Edgar meie õnne ära rikkus ??

on, et inimesed mäletaks enda ümber toimunut ja toimuvat , et valimistel teha endajaoks selgeid otsuseid, mis lähtuvad tema enda huvist.

justnimelt- sellepärast keegi kesksekti enam ei valigi ! Vot nii seltsimees !

on neid inimesi, kes valivad nii ühte kui teist erakonda. Parempoolseid Reform, IRL valivad need, kes tunnevad ja leiavad, et valijate huvide eest seismine ning valimiseelsete lubaduste täitmine ei ole oluline. Sotse valivad, need, kes usuvad imetesse. Keskerakonda valivad need, kes teavad, et see erakond täidab alati oma lubadused kui ta on valituses. Keskerakond on ainuke erakond, kes hoolib oma rahvast ja riigist.

mees, ära aja inimesi naerma ! Ausõna no sellist iba võib ainult keskerakondlane kirjutada.