Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädala juubilar WILHELM KEITEL 130

põhjus  2012-09-29 19:46:37
1939. aasta 1. septembril alustasid Saksamaa ja Slovakkia ennetavat sõjategevust inglaste - prantslaste poolt ässitatud Poola vastu.
Sama aasta märtsist septembrini küüditati Poolas 50 000 sakslast, kellest 15 000 tapeti ja oli vaid aja küsimus, millal Saksamaa sellele reageerib.

  2012-09-29 19:47:58
to 2012-09-29 10:36:44
Ja miks sul on kõrvad tagumiku küljes?

to Nõel  2012-09-29 19:58:38
Ka valitsuserakondade zampoliidid mäletavad Keitlit hästi!
Aga Laari II maailmasõja ajalugu võib Euroopa Ühendriikides prügikasti lennata...
Venevastasusest aga sedagi, et iga viies Pauluse armee võitleja oli rahvuselt venelane. Neid oli seal arvuliselt rohkem kui rumeenlasi, ukrainlasi, horvaate ja itaallasi eraldivõetuna.
https://docs.google.com/document/pub?id=1LVY763qUa3DcvANcfYW9OG7b1xd-_V6oHtPm9AA28z0

TO: 2012-09-29 19:47:58   2012-09-29 20:40:48
Vaata Priidik on vesipea- ise tunnistas seda. Aga mis sul tagumiku küljes kasvavad, parem ei rõvetse- ajad teised oksele veel.

eelmisele  2012-09-29 21:28:20
Ise tunnistasid, et sul on kõrvad tagumiku küljes!

fiasko  2012-09-29 21:47:54
Keitlit toetanud eesti väeosad kas löödi puruks või muudeti võitlusvõimetuteks.

Ants  2012-09-29 23:20:33
Fiaskole -- oled veel tattnina kui räägid mingitest Keitelit "toetanud " eesti väosadest . Kas Sinu arust Stalinit "toetanud eesti väeosad " olid paremad kui oma kodumaad kaitsnud Eesti Rahvuskomitee üleskutsele -Kaitsta kodumaad reageerinud eesti mehed kes võitlesid " Sinimägedes". Eesti rahvas mäletab austusega neid mehi .

endine  2012-09-30 09:34:36
Üleeile öösel laeval Baltic Queen tegi üks purjus noorkeskerakondlane 9 korruse diskobaaris PR kampaaniat. ikka isakese populariseerimiseks. Rootsi noored vaatasid seda komejanti üllatusega, ei saanud aru, meie eesti noored käitusid konkreetselt: käskisid sellel abordijäänusel minema kaduda.
Selle poisikese väljanägemine oli selline- äbarik ja hale, täielik järelkasv Toobalitele ja Laasidele. Huvitav, kuskohast keskerakond leiab selliseid idioote?

endisele  2012-09-30 12:05:52
Aga sina,endine abordijäänus,kirjeldad ju enda välimust ja olemust,sest sellised te ju,refi-irlakutsad olete.Vaevalt ,et seal laeval sellist keissi üldse toimus,küllap sulle anti ülesanne selline jura välja mõelda.Sellega sa tulid toime,kuigi just olemuselt oled sina idioot.Au sulle,ületasid idioodivõimed!

to Ants  2012-09-30 12:19:17
Vabatahtlik mobilisatsioon Saksa sõjaväkke kukkus aastatel 1943 - 44 läbi ja sundmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke kuulutas Saksa sõjaväe korralduse välja Eesti Omavalitsuse juht dr H. Mäe 1944. aasta 1. veebruaril.
7. veebruari raadioesinemises, mis toimus SD loal, toetas seda ka Uluots.
Rahvuskomitee, kus oli mitu rivaalitsevat grupeeringut loodi alles 14. veebruaril.
Seega, Uluotsast ja Rahvuskomiteest ei sõltunud enam midagi.
Hiljem Uluots kahetses, tuues põhjenduseks, et nõuandjad olid kehvad, samuti tervis.

eelmisele  2012-09-30 12:20:48
Kesik mine arene veits. Kas sulle sekti koosolekutel räägitakse et see kes kesksekti ei toeta onh refikas ? Kui nii, siis reform peaks järgmised valmised cha 80% saama.

Keskdebiil, loe veits väem Lenini kirjandust. Neil oli samasugune maailmavaade muide.

klappidega prillid segavad  2012-09-30 12:21:19
to endine
Miks sa valitsuserakondades selliseid äbarikke ei näe?

aastapäev  2012-09-30 15:16:29
http://tayni.info/11611/
Müncheni sobing: 30. september 1938

mrp lisa  2012-09-30 16:23:01
http://topwar.ru/19383-28-sentyabrya-1939-g-sssr-i-germaniya-zaklyuchili-dogovor-o-druzhbe-i-granice.html

28. september 1939: Saksa - Nõukogude sõprus - ja piirileping piki nn lord Curzoni liini.

vaikiv ajastu kogus tuure  2012-09-30 21:09:41
1938. aasta 29. septembril suleti ajaleht "Rahva Sõna", sest see kritiseeris Saksamaad.

sudeet  2012-09-30 21:44:25
1938. aasta 21., 27. ja 30. septembril esitas Poola Tšehhoslovakkiale noodi, nõudes endale Tešini piirkonda.
1. oktoobril, samaaegselt Saksa vägedega tungis Tšehhoslovakkiasse ka Poola.

Enn Oja  2012-09-30 22:13:45
Priidult igatahes väga tänuv'äärnä meenutis . samalaattse mõtteviisi ja ühiste 'eesmärkkidega selsimeeste meenutamine m'aaillma erapooletujmas ning sõlttumatujmas lehes väärib väärilist toettamist . arrvan et saan ka ise Priidukest tagantogides toettada .
ej saa ju leppi ajnult selsimes Kajttli ella ning õjjglase südame valgustamisega 6'le miljardile (pahatahhtlikuna jätan omavoliliselt tited vällja) võimalikule lugejale . samas tuleb tuhandete tema mõttek'aaslasteulgast teha minngi valik sest ajaloosst on ju t'eada s'eegi tõjkk et l'iiga palju leeninejd rinnas kipuvad öhele pudelile samagonnile väärttuselt 'allaj'ääma . keda sis Priidu võjkks(/peakks) meeles pidama ? toon (täjjästi tasuta !) tillukese valiku .

04.10. on sünndind paljudele tunttud mornivõjttu selsimes Ernsst Kaltenbrunna . ajnus iluviga on temajuures ajnult see et täjttub mitte eriti ümmargune 109. aasstapääv . s'eega suurema jooma teeb Priidu jõugurahadega vällja alles aasstapärast .
07.10. Ajjnrihh Imla (vigases kirjas mujdugi Himmler) on kahh valel ajal sünndind, ajnult 112a täjttupki .
edasi tuleb juba rühhm selsimehi kess omale sünniaassta osavamalt valind .
29.10. saab 115 Ettkari kõneosskuse suur õpetaja Joosep Kööbels .
28.11. täjttub 125a vara lahhkumasunnitud Ernsst Rööm . tema onn aga ojjatav eesskuju et kujj esinummbrist kõvemini kaagutama'akkad sis - nupp maha !
04.12. - 120 tagasi lasi esimese joa v'oodisse eesspolnimetatute vajjmne ajusõber Vranss`isko Vranko . tema suuttis "võjttjate" kiuste enndale vallged sokid ise jallgap'anna .
12.01.2013. peab kanngemat varuksmuretsema juba topeötkoguses . seda nõuavad 120'sekssaavad Errman Köörink ja Alhhvred Roosenberkk . eriti tuleks tähistada jusst viimase tähhtp'ääva sest onn ta ju sünndind Ettkari juhhtimisel kesskjõugule'alluvas Tallinas ehk Revalis . n'iiet täjtsa 'oma pojss' !
30.04.2013. saab samavanaks mejjl sageli tõrvagamääritav Ripendropi Jeekkim . pole ta mejje lemmik küll selletõttu et ta mejjd va.nkadele mahaparseldas aga osalt jusst tänu temale lannges mejjle osaks õ.nn terrvelt pool sajandit tarrbi osa suure liidu l'oodusrikkustest mida teattud osa mejsst täna üsna kõvasti tagaulub .
29.07.2013. saab 130 tejne Kajttli Vilhelmi suur sõber il tuutse ehk Pen`iito Mussol`iini isiklikult .

Enn Oja 2  2012-09-30 22:14:18
mujdugi on ka nejsst tunttumajd isikujd aga kahjuks peab nende j'uubelejd kauem oottama . saab ju Itla Aadu 20.04. alles 124 ja Porrmani Marttin 17.06. 113 . kuj paljud mejsst ehk nende j'uubliteni vällja ej v'eagi sis Priidu 99% ikka .
kassvõjj 'eelnimetatutepõhjal võjkks juba akata mõttlema Priidu kuj kesskjõugu silmaringiavardaja ja lajjendaja erilisele 'autasustamisele ning ehk ka sikutamisele kõrrgemale pulgale valimisredelil . kahjuks aga on Priidu mahamagand 2 m'aaillma tänasele kujunemisele väga olulist tähhtp'ääva ning see ej jäta külmaks ka mejjlesokutatud s'oovolinikku . inimkonna ajaloosst on ju t'eada et sõdade allikaks onn ikka olld najsed . tahi ju Aadugi oma Eevale näjdata Maskv''aa parkke ja sääl rasskest so.ttsvõjsstlusest väsind põõsasteall p'õõnavajd sabut`õlnikujd . nüüd t'eame et see napoleòonilik unistus läks luhhta . aga Eevat oleks tulld meenutada juba 'eelmisel talvel . sajj ju Eeva ümmarguselt 100 06.02. ja tejne v'oodisoojendaja Klaara Pet''attsi 22 p'ääva iljem . ometi oli jusst tänu nejjle ni Aadus kujga Pen`iitos terrves kehas terve vajjm .
igatahes paneb selline "unustamine" täjjästi põhjendatult arrvama et Priidu kõllbab ehk tensikuks aga mitte Ettkarijäräl nummbriks 2 .

õjje.nd  2012-09-30 22:21:03
Ernsst Rööm - Ernsst Röömil
topeötkoguses - topeltkoguses

olukord muutus  2012-10-02 23:29:10
1938. aasta oktoobri alguses kritiseerisid EW ajalehed Inglismaad ja Prantsusmaad Müncheni sobingu pärast, ja leidsid, et väikeriigid ei saa enam neile loota.

Eelmine | 1 | 2 | 3 | Järgmine

Nimi 
E-mail