Kus ja mis erialal on autorihärra insenerihariduse saanud?

Naljakas et KESKERAKOND lubab oma PARTEI AMETLIKUS väljaandes igasugustel lollidel ja soolapuhujatel artikleid kirjutada, neid ei toimetata ja puudub igasugune toimetuse kriitiline mõtlemine.

Jääge ikka oma pädevuse juurde ja ärge avaldage artikleid, kuhu toimetuse teadmised ei ulatu - te lasete end sedasi täis sittuda.

Kaua võtab aega, et selliste investeeringutega kaugele ei jõua. Vaadates hoonete kasutusiga. ja nende tulevikku. Siis maha ja uus asemele. Kõik vaatavad, et ainult perse soojas oleks. Puudusi on kõige kallimates asjades: vee ja küttevõrk+ kanal. ventilatsioon, liftid, tuleohutus, kom, pystakud jne. See, et tuba soe , see on veel väike mure. Esialgne lihtne lahendus oleks ka küttesüsteemi tasakaalustus.
Hoiab ka midagi kokku.

tõsimeelsus, millega ühele juhuslikule lugejakirjale reageeritakse. Need remonteerimissoovitused ei ole midagi enamat kui kurgi- või lapsahapendamise retseptid, mis võivad olla väga vastuolulised.

Kus ja mis erialal meie riigi suured juhid oma ministrihariduse on saanud?

Hea Insener hea et sa oled kaineks saanud ja tunnistad oma suurt ja rämedat viga

Kui kogu tuba 100% vahtplasti täis lüüa, saaks soojuskao NULLIKS. Elama peab siis muidugi õues, maja ees.

Kurgi- ja kapsahapendamine ongi vastuoluline ja sõltub väga paljudest pisiasjadest. Sama nii õlle kääritamise või veini valmistamine. Ja tõesti, erinevates olukordades, st. materjalid, hoone otstarve, kliima (päike, tuul, niiskus) on väga erinevad lähenemised soojustamisele. Praegu soojustatakse kampaaniakorras paneelelamuid ja nende seespoolt soojustamine on raha raiskamine ja võib hoopis hoone soojuspidavust vähendada. Kütteallika (radiaatori) juures võib ehk tõesti piirata seina kütmist.

Kulla autor tule mulle külla ja ma panen sulle jalaga munadesse sellise jutu peale!

Insener ja ajab sellist juttu? Kui soojustad seest poolt, siis tekib 0 punkt välisseina ja soojustuse vahele. seetõttu tekib sinna vesi, talvel külmub läbi, veel on aga külmumisel omadus paisuda, see lõhub aga seina. lisaks tekib sisemise soojustuse ja välisseina vahele hallitus ja elukeskkond on rikutud.

Maja seestpoolt soojustamine toimib kahtlemata paremini...kui maja koosnebki vaid penoplastist. Kui võtta keskmine Mustaka kortermaja ja see seestpoolt ära soojustada, siis sellega tare ekspluatatsiooniiga paraku just ei tõsta. Meie kliimat arvestades peab vana betoon või tellis uutes tingimustes hakkama saama enam kui 60-kraadise temperatuurikõikumisega aastas, niiskuse liikumisest rääkimata.

Mida inimesed peaksid soojustades kindlasti kaaluma, on see, et kas see ka ära tasub. Nimelt kui otsaseinte soojustamine maksab tõesti nii palju nagu siin artiklis kirjas, siis vähem kuluvast küttest saavutatud kokkuhoid ehituskulusid pigem ei kompenseeri.

Uskumatu! Kas loo artikkel oli purjus või jäi koolis ehitusfüüsika täiesti vahele? Rääkida soojusjuhtivusest (ja sellestki algkooli tasemel) ning mitte tuua sisse mõistet difusioon?
Kui nüüd keegi seda üllitist tõe pähe võttis ja selle järgi tegutsema hakkab, võivad tulemus väga kurvad olla.
Mis inseneriga üldse tegu on loo autori puhul? Masinaehituse inseneri? Maamõõdu inseneri? Ehitusinsener ta ei ole kindlasti.

Ega inseneride rohkus veel taga tarkuseküllust, nagu ka praeguste teadusdoktorite hoogne juurdekasv ei näita teadmiste rohkenemist. Igasuguseid õpetusi tuleb alati võtta kriitiliselt. Ka üleskiidetud ja kõrgesse ametisse seatud ehitusinseride möödalaskmisi teame rohkesti.

Kesknädala kaudu soovitusi jagav insener (või "insener") esindada siin neid jõude, kes on otseselt huvitatud Mustamäe majade lammustamisjärku jõudmisest? Sest siis avaneks tohutusuur ehitustander, kus ehitusfirmadel võimalusi nii korruptiivselt kui ka auusasti tegutsemiseks. Selleni aitakski viia kunagi 20 aastaks mõeldud, kuid ikka veel vastu pidavate majade vastupidamise mis tahes moel kihvakeeramine. Eriti veel kui ka kihvakeeramise pealt saab neis majades elavat rahvast tõhusalt koorida.

Asjalikumad elamuühistud (ka Mustamäel) näivad tegelevat üsna hoolega välisseinte paneelide-plokkide vahede tihendamisega. Ka keldriaknaid vahetatakse välja. Sellest peaks majade soojapidavuse suurendamisel küll abi olema?

Otsaseinte ja katuse soojustamine oleks ehk kõige efektiivsemad küttekulude kokkuhoiu kohad aga lisaks soojustamisele ja viilkatuse ehitamise kuludele tuleb ka vähemal või suurmal määral ümber ehitada ka küttesüsteem. Seda põhjusel, et aastakümneid tagasi ehitatud süsteem ei võimalda soojusjaotust ümber häälestada ja ilma selleta pole soojustusel sügavat mõtet.Tegelikult on ka sovjetiaegsetel elamutel otsaseinad ja katus soojuspidavam kui sisepiirded aga tolleaegsete kütusehindade juures suurem soojustus tähendas raha, ehk ehitus/soojustusmaterjalide raiskamist. Kuna soojusenergia hind aina tõuseb ja tõuseb, siis vähegi vastupidavama maja soojustamisel on mõtet. Ise asi, kui palju ja mis hinnaga. Vähe sellest, et ühistutel oskusteave puudub, ka elanike maksevõime ja tulevikuplaanid erinevad. Ei tahaks küll korteriühistu esimehe nahas olla. Egas minagi olen sellel teemal võhik aga kui tuleb siis kõrgeltaaritud insener (artikli autor) ja teeb selgeks, et hoopis valelt poolt soojustanud. Keda peaks üks keskmine elanik uskuma. Mis sellest insenerist, kunagi, vist pea 20 aastat tagasi, Tartu Ülikooli füüsikadoktor (igatahes kõrge õppejõud) kukkus ajalehes selgitama, et kui hoonetes tarbimist pole või väike, siis ei ole ka kadusid soojustrassidel.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=127665
vaadake alates 17.00.

Päris jabur jutt siin selle nn inseneri poolt. Mis sorti insener on, oleks tõesti huvitav teada. Täiesti kuritegelik ja rumal jutt. Me ei ela kiviajas, kulla "insener". Inimene peab ikka mõtlema, mida suust välja ajab.

Härra Insener! ma väga tänan Teid. Tõite mu päeva palju positiivset. Nii head humoreski pole ammu lugenud! Jään Teie uusi üllitisi ootama! Ja veelkord - AITÄH!

guugeldasin. tuleb välja, et autor on tunnustatud astroloog, samuti 1974. aastal TPI-s automaatikainstituudis kaitsnud lõputöö teemal "Silikaatsegu niiskuse automaatreguleerimise süsteem". ikkagi insener. ehk siis teeb sama välja, kui käitusmiterapeut avaldab teadusartikli uusimate ajukirurgiaalaste saavutuste kohta.