ej saa T'oomaga nõusstuda . se Kojdula-Võro-Valga rautte tuleb ooppis ülesvõtta . sest inimesi pole, kauppa pole (1 kaubakas 2' päävagohhta), milleks õhhkuvedada .
samuti tuleks ülevaadata Kojdula-Tarttu lõjgu vajadus . rejsiliikklusena on se samuti suures kahhjumis, vajd mõned rongid p'äävas ojjavad vel ülal . kujd vabalt saakks ka need kaubavood suunata läbi Narva ning ka see lõjkk ülesvõtta .

mejjl elatakkse ülttse minngite l'uulude illmas . kõjkke tahetakkse aga makksta ej taheta . kuhu jääb majanduslik mõte ? kõjkke ej saa tejstegulul sotsjal''isstlikult ülalbidada .
kujutage ette kuj mejl oleks tänane asustis aga poleks tejjd . kujd saakks nõjja vääl tunniga talutavate kuludebiires ned vajalikud teed l'uua . kas tõessti arrvate et mejje t'eedevõrkk oleks samasugune nagu täna ?
pigem poole õredam . kuj sedagi .
aga nii ej suhhtu täna ej jobud Varrgamäl ega küla.jota Kalju .
elulistesse vajadustesse tuleb ikka suhhtuda mõjsstusega .

KUI VÕRUMAA TÄIDAVAD HIINLASED JA TEISED PLANEEDI ÜLERAHVASTATUD PIIRKONDADEST LAIALI VALGUVAD VÄLJARÄNDAJAD - SIIS TAASTUB RONGILIIKLUS KA VÕRUMAAL!
VÕRULASED ÕPPIGU VAHEPEAL HIINA KEELT!

Miks need kommijad ajavad siin iba suust välja,

eks lükka ümmber !

Parts ju selgitas,kui ühistransp paremale tasemele viia,siis suureneb ka maapiirkondade tühjax jooxmine....,kui ikka hommikul läheb üx buss vøi rong ja sa nt sisse magad,siis pidurdab see ka oluliselt välja rännet...,kui lisax veel piletihindasid tøsta ja rahvale veel vähem maxta,siis neil polegi riigist vøimalik pøgeneda....hakake juba praeguse valitsuse poliitikast aru saama.....

Hr. Toomas Paur pole aru saanud, et ma elame kapitalismis ja kõik liigutused peavad kasu teenima. Nii on ka raudteega. Raudtee on ärikatele kiire rikastumise allikas, mis peab kasu teenima. Inimesed saavad sõita vaid siis kui nad kasu toovad firmale. Selleks peavad rongid olema alati puupüsti täis ja osa võib ka maha jääda, sest eks siis jätkub ka järgmisele rongile reisijaid. Muidu on järgmine rong pooltühi ja firma kasumid langevad. Sellepärast pannakse käima Partsi trammid kui rahvast on vähe. Rong pole mitte inimeste jaoks vaid inimene on rongifirma kasuteenimise allikas. Kes aga viriseb, see sõitku isikliku autoga või bussiga.

Väljavaade, et tühjenduv Võrumaa võib kunagi olla asustatud hiinlastega ja Munamägi saab laia maailma jaoks uue nime (hea juhul meenutatakse sulgudes, et oli selline "Munamagi"), polegi kes teab kui võimatu.

Taastada üht hävinud/hävitatud raudteelõiku, mis on tegelikult väga keeruline ja detailikas süsteem ning peab toimima mis tahes olukorras ja alati, on ütlemata keerukas ja ropult kulukas. See pole nii, et lase aga rongid peale. Kogu selle taristu (jaamad, sidesüsteemid, juurdeveo ja ligisõidu võimalused jne) taastamine või uuesti loomine osutub märksa kallimaks, kui see "kokkuhoid", mida mingist "likvidatsioonist" loodetakse. Tegelikult on kogukahju, mida on põhjustanud Eesti raudteeliinide ja nende ümbruskonna hävitamine, ärarääkimata suur.

Eestlased on olnud, kui aga võimalus tekib, usinad raudteehävitajad. Eriti silmapaistva mõnuga tehti hävitustööd kitsarööpmelise raudtee kallal, kuigi selle tagajärjed mõnel pool (nt Rapla-Virtsu ja Türi-Tamsalu liin) on seniulatuvalt kurvad ja kohalikku elu ning ettevõtluse arengut pärssivad või kogunisti suisa tapvad.

Valga-Mõniste-Ape-Aluksne liini hävitamisel oldi isegi nii usinad, et kasutati nn raudteeatra - veduri järel (sõja-ajal!) veetavat seadet, mis puitliiprid pooleks murdis ja pinnasest välja kiskus -, kuigi lätlased suutsid Aluksne-Gulbene lõigu alles jätta ja käigus hoida. (Huvitav, kas sealkandis kitsarööpmeline veel liigub?). Igatahes olid lätlased Riias Balti Raudtee valitsuses asju ajanud nii, et kõrgemal pool otsustati kitsarööpmeline juba Valgast alates alles jätta. Kuid usinad eestlased sellest kuulsid, lõid nad viivitamata "adra maasse" - ning enam polnud midagi parata. Ajalukku läks "ülesküntud raudtee"!
Suursaavutus Eesti veonduse ajaloos!

Kas Haapsalu mehed suudavad taastada raudteeühenduse Haapsaluga või peavad leppima üksnes raudteemuuseumiga?

lätakatel se vana rautte tojmib . käjsin iljuti sel lehel .

mis puuttub kunagistesse kittsarööppmelistesse juppid'esse sis olid nad allgusest p'äälä lisa jupid ning ajnult sihht ottstarrbelised (pujtt, varustis, kivid) . kuj se vajadus äralannges sis muuttusid nõttetuks ka ajnult lõbubärast ülalbeettavad rautted . enamassti surus rautted vällja just autod .
nägin ise kujdas Sonnda-Musstve rautteääräs külad 'ääbusid juba rautte olemasolu'aegu 60'ndatel . kuj 50'ndate lõpul kogunes kogu küla (kari lappsi) rongi s'aabumiseajaks j'aama (mis sageli oli vajd 1 pu.tka) sis 60'ndatel ned karjad kadusid, majad jäätti maha . mettsa rajati rauttejuppideasemel metsadeed ja mettsa akati vedama ooppis autodega .
kadusid osstlad, koolid .
mälätan kuj sõjttis 2 rejsironngi p'äävas, kaubaronngidel oli mitugümmend vagunit, eraldi liivaronng käjjs Avinurrme . ja rejsirongil oli 2 vagunit ja 1 postivagun .
60'ndatel logistas ajnult 1 ronng, mõni vagun pujduga, rahvast oli 1...2 inimest .

allgul võetti üles Avinurme-Musstve lõjkk, s'eejäräl ülejäänd 46 kiltti koos arud'eedega .

majanduslikult sunnitud otsus . sest polld ju mõtet rahhva rahaeesst käjgusojjda tühhja ronngi kuss vajd 2 vedurijuhhti . lisaka aga kari rautted'öölisi kes pidid oolitsema rautte'eesst . milleks ?
inimesed sõjttsid autode ja p'ussidega Avinurrmest Musstve kass läbi P'iilsi võj Ulvi .
ja eks sama olld ka mujal .

ja kuj k'aeda lajjarööppmelist lõjkku Kojdula-Valga sis kess seda vahet täna sõjdab ? kauba ronngegi liigub 1 2' päävagohhta . Võrost sõjdetakkse Tarttu pussiga, Kojdulaga.ntt onn ülttse välljasurrd . Valgat uvitab samuti rohhkem Riiga, Valka ja Tarttu kuj Võro .
pean arukaks kuj ka see lõjkk ülesvõettaks . pole vaja sellist rauag'oormat k'aela mida me ej jõua k'innimakksta .

Inimeste jaoks pole siin midagi.
Ülikute jaoks on.
Lubati kunagi raudteebussid käima paanna,et väiksemad inimhulgad saaaksid tihedamini sõita.Kus need on???

Raudtee oli tõesti inimeste jaoks, aga nüüd mida tahetakse teha? Tahtmatult jääb mulje, et oleme veel vaid odava lõpumüügi Eesti - kõik kinni, kõik seisma, alles täna pandi taas kolm apteeki maal kinni...
Mäletan veel seda aega, kui Tartust sõitsin kenasti rongiga Võrru, küll läbi Valga, aga ikkagi. Tänaseks on perspektiivi säilinud, kui me veel päris kilplasteks ei ole muutunud, taastada korralik reisijaliiklus juba olemasoleval raudteel Tallinn-Tartu-Valga-Riia - see tähendaks ka oma rahva ainuvõimalikku teenindamist ja ilma Eestimaad lõhki kaevamata, aga see Rail-Baltica otse ühe(!) peatusega terve riigi kohta Pärnus, on nonsenss!!!
Kui leedukad õigustatult nõuavad raudteed väikese kaarega läbi Vilniuse, sest see on majanduslikult põhjendatud, siis samuti on ka meil õigus taotleda Tartu kaudu väikese kaarega, aga majanduslikult õigustatud, jõuda Valga kaudu Riiga. Siis õigustaks ennast ka väikese ühevagunilise raudteebussiga reisiliikluse taastamine Võru-Valga vahel ja oleks lihtne Riia või Tallinna poole Valgas ümber istuda. Raudtee peab olema ikkagi oma riigi rahva teenendamiseks ja mitte vastupidi.

selsimes v'aagia paneb pada nagu tavaliselt . kujj allmarautte vällja'arvata sis rautte 'eesmärkk pole vedada inimesi, ikka kauppa . inimesed ej suuda rautted ülalbidada sest ennastasuvat piletit k'eegi osstma ejj akka sest pussiga saab 5...10 korrda odavamalt . kõjkk elavad kaubaveo arrvel .
õjgustavad vajd need liinid miss on pilgeni täjjs ning rejjse mitugümmend p'äävas . näjttäks Maskv''aa ja tejste s'uurl'innade ümmbruses .
pole täppsäjd arvestisi Tallinagohhta ent oletan et ned mõned liinid ennast samuti ära ej tasu . sest pilet on l'iiga odav . k'allimaks ej saa aga seda k'aadeha sest pu.ss onn odavam ehhki ka sellele makkstakse sotsjal''isstlikust ühiskassast p'äälä .

ja kuj k'aeda isedasuvuse sejsugohalt sis peakks kahhjumlikud olema ka liinid Tallin-Pärnu, Lelle-Viljandi sest kaubavedu on säl tühine .

n'iiet selsimes v'aagia jääb oma Märjama päättusest ikkagi ilma .

ja Riisibere-Aappsalu otts onn ajjgeinimese unenägu .

Ahsoooo, nii et siis seltsimees Oja meelest on Tallinn-Pärnu-Berliin ulmeraudtee projekteeritud kaupa vedama kiirusega 260 km/h - kuskohast see kaup sinna tuleb, kusjuures juba olemasolevatel raudteedel ei kõlba kaupa vedada, näiteks Koidula-Valga-Riia liinil?!? Kes meist ikkagi pada ajab?

Kas saa vaagia kunagi maakaarti oled Vaadanud? Vist ei sest vastasel juhul sa Venemaalt Riiga veetavale kaubale Valga ringi ei soovitaks.

selsimes v'aagia ej tea m'aag'aardist sittagi . ja mälu on tal kaa lühike sest ma pakkusin tal lugeda oma ülevaadet selle Rejjlbooltiku mõttetusest .
kuj nüüd ned sitabäd selle rautte ehitavatki sis pärast nejjd s'aadakse aru et see on kahjulik (vähänev rahvastik ej suuda üha kassvavat kulu üvitada) ning mõne aasstabärast võettakse se taas üles . aga mejje tänased petised pesitsevad siis Espànja päjkksärannikul ning paksu pinsinajal vajd irvitavad s'iiajäänuteüle .

Lausa ime, kuidas olen Teiega ühel nõul olemasoleva/-olnud raudteede ärakasutamise ja uutmise seisukohalt. Maha albikäraantslus, mis meie targaks peetud rahva hulgas lokendab!

to nimetu
Jah olen maakaarti vaadanud ja ometi, kuigi vähemal määral, paar kaubarongi päevas, vaatamata Soomelahe äärsetele uutele sadamatele, sõidavad ka täna seal. Alles mõni aasta tagasi oli juhus seista Valgas tõkkepuu taga ja mööda sõitis kilomeetrine naftarong Riia poole. Kui otsetee Venemaalt Riiga on kaubarongidest nii ülekoormatud, siis vahel harva võivad nad ju Koidula-Valga tühjalt seisvat teed abiventiilina kasutada, ega see veel transiidi kinkimise eest tänutäheks Ansipile Klaipedasse püstitatavat ausammast kahjustama ei hakka.