Meie põhiviga on elukutsete liigitamine kastidesse kuigi kutse on ni treial, sepp, õpetaja kuiga lendur. Tegemist on seega sisuliselt KUTSEkoolidega!
Ei saa aru nimetuste eristamisvajadusest õppimisajapõhjal. Ega sis 12 aastat üldariduskooli ja 7 aastat arstiõpinguid anna iseenesest tublit lukkseppa või metsakasvatajat. Kahjuks on meil ere näidä sellisest mõtteviisist riigikogunäol olemas. Sõnnikuunnikult on riisutud 101 tainapääd, õpetatud nad pastaka värvusejärgi äälätama ja pole vaja mingit eriaritust riigi ülesehitusest ega elukorraldusest. Kõrgariduspaberi tühjuse näitäks on Reinsalu Urma katse sätästada konnade suguelu kuukulgurijuhi eeskirjaga.

Kõrgaritud saab olla vaid see kes pole mitte ainult mingi õppekava läbind vaid on vähämalt 3 aastat tegeld teadusega ning ka midagi uut loond. Siia ei kuulu muidugi see kes loeb lõputööks kokku Vilde 'Külmale maale' sõnad ja sätib siis need esinemussagedusejärgi ritta ning mähib selle paarikümneleheküljelisse vahtu (sest rohkem ei viitsi juhendaja seda jama lugeda!), tasuks nn magistrikraad.
Paljudel elualadel on kõrgaritus isegi välistatud, nt mis oleks teaduslik leiutis laevajuhi töös? Juhtisin ise laevu aastaid ning kasutasin erinevaid võtteid, ka senikasutamatuid, ent see pold siiski teadus.

Kui tänaste ... tase erapooletult ümberinnata sis tulemus on muidugi masendav ent selline on meie tegelik pale. Kurb on vaid see et mõõgalöögiga jobukslööduteseas võib esineda ka pääga poisse, neid aga on raske eristada. Elu paneb küll paljugi ise paika ent kannatajaks on ikkagi rahvas.

Oja Enn laevajuhina oskab ehk aidata. Meil on päälinnas olemas selline õppeasutus nagu Mereakadeemia. Kusagilt lugesin välja, et seal pidavad olema kutsesuund ja rakendusliku kõrghariduse suund. Millest siis selline uhke nimi?

Peale TPI lõpetamist sain võistkonnas Soome sõita. Seal nägin üht ehitusalast uuendust ning asusin seda "uurima-propageerima". Ma ei nõustunud seda kunagi nimetama "teaduslikuks uurimiseks". Õige on "tehniline uurimine". Kuid kolme aasta pärast see muutus ühiskonnapoliitiliseks, andes järelduse "Nõukogude süsteemis tehnika arendamine pole võimalik". Jätkasin, kraadi ei antud, pandi kinni. Gorbatshov tuli samale järeldusele 10 aastat hiljem, teda ei pandud kinni.

"Aspirantuur" tõi mulle kaela mitte tulu, vaid häda. Kolleg A tuli naerdes minu juurde ja rääkis et pole enne näinud inimese nägu siniseks muutumas. See oli meie ülemus R. A oli öelnud arutelul et küsime VK käest, ta on aspirantuuris. Kolleegile oli see nali, kuid mina sain omale kõige kurjema vaenlase.

Elutee viis mind USA raketitõrje süsteemi Kanada põhjapiirkonda ehitatavate radaritornide projekteerijate gruppi. Seal oli kiusatus öelda, et jätke järele, Nõukogude süsteemist pole asja, raketid ei lenda. Seda teadmist õppisin tsiviilkaitse õppusel kus aparaadid ei töötanud patareide nõrkuse tõttu. Vene tehastes oli see piiritus mis on nendes vajalik, läinud oma loomulikku teed pidi...

Lihtsalt/lihtsustatult ning arusaadavalt: kutsesuund on endise kutsekooli (nr 1 ehk Karu kooli) jätkamine ja rakendusliku kõrgariduse suund endiste keskerihariduslike merekoolide (Tallina merekool ja Tallina kalatööstuslik merekool) jätkamine. Et nt laevajuhid/tüürimehed ja mehaanikud ei jää istuma kuskile kabinettidesse vaid peavad ise laevajuhtima või käpad õlisekstegema sis ongi lisatud täiänd 'rakenduslik', st lõpetanu rakendatakse ka tööle, mitte suuga suuri linnuehitama.
Et käia ajaga kaasas ning lõigata kasu ka edvistavast KÕRGaritusest sis vormistati endisest merekoolist ja kalatööstuslikust merekoolist öhendatud mereariduskeskus uhke nimega mereAKADEEMIAKS. Eeskuju oli olemas NSVL ajast kui Tallina merekool oli keskeriariduskool ehk tehnikum aga Leningradis oli kõrgariduslik kõrgem merekool. Viimaseid oli vaid mõni (Leningradis, Odessas, Vladivostokis ja kaluritele Kaliningradis, kui kõik just meeldetulid), keskerimerekoole aga iga merepiirkonnajaoks mitu.
Kõrgemas merekoolis õpiti 1a kauem, sääl olid paremad vahendid ja vist õpetati ka kõrgemat matti. Leningradi kõrgem merekool oli üle ilma ääs kirjas ning selle lõpetanuid vaadati kui nt Jejli või Oksvödi lõpetanuid tavaülikoolides.
Elus tähändas se et kapteniteks said eelistatult kõrgema merekooli lõpetand, keskerimerekooli lõpetanutel kas soovitati lisaks lõpetada ka kõrgem merekool või rahulduda mõne tagasioidlikuma laeva kaptenikohaga.

1960ndate lõpul tegutses ENSV-s 5 merekooli:
1) Tallinna merekool - Estonia pst, täna on sääl Inglise kollets; allus NSVL MLM-ile, valmistas ette tüürimehi ja mehhaanikuid kaubalaevadele, osaline merevääline ettevalmistus
2) Tallinna kalatööstuslik merekool - Luise tn, valmistas ette tüürimehi, külmutusmehaanikuid, kalatehnolooge ja radiste valdavalt suurematele kalalaevadele, põhiliselt TK Ookeani kalapüügi-, tootmis- ja veolaevadele
3) Linnakutsekool nr 1 - Karu tn, valmistas ette tüürimehi, mehaanikuid ja radiste väiksämatele kalalaevadele, põhiliselt kalurikolooside püügilaevadele
4) TK Ookean merekool - VanaPosti tn, kohe kino Sõpruse kõrval; valmistas ette reakoosseisu TK Ookeanile
5) Pärnu merekool - valmistas ette reakoosseisu kaubalaevadele)

Mõneti võib seda kutsesuuna ja kõrgkutsesuuna eristatust mõista sest laevu liigitatakse astmeti suuruse ja jõuajami võimsusejärgi. Vastavalt ka meresõiduload. Nt minul on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe tiplom. Sellest kõrgem on vaid vastava mahutavusega laeva kapteni tiplom. Muidugi tulevad lisaks igasugused erikursused nt laevaliigiti (õlilaevad jmt). Lähisõidulaevadel saab sõita ka aste madalama paberiga. Kutsesuuna põhimõte on seega löhema aja ja väiksäma kuluga ettevalmistada meremehi väiksämatele laevadele. Kui juba kogemusi omandanu mõtleb edasipürgi sis võib ta edasiõppi mereakadeemias, osa õpitust võetakse seejuures arvesse.

Minusilis on siiski mõlemad kutsekoolid, nimetatagu neid kuidas tahes. Aste kõrgema liigijaoks aga tuleb ikkagi juurdeõppi, selle vormistab lõpuks Veeteede amet. St et palja tiplomiga merele ei pääsä, peab olema nn tööluba mis tõendab et laevajuht või mehaanik on läbind ka kõik vajalikud lisakursused (need korduvad valdavalt iga 5a möödumisel, arstitõend kas 1a või 2a möödumisel). On üks kursus uuendamata, tööluba ei saa.