ja otsinguregistrist järele vaadata, mida see juubilar Ants Kull on Kesknädala kirjadeküljele kokku kirjutanud, siis ikka rabab küll. Kokku on kirjas 69 kaastööd.

Neist 15 viimast on sellistena põlistatud:

1. Elu olgu priima! (05.02.2014)
  Naabriga põlluserval viljade kasvu vaadates ütlesid talumehed: „Meie kohustus on sõjavägi ja rahvas ära toita, selleks peab ...

2. Tülisammas tulekul (08.02.2012)
  Kas see sammas ükskord tuleb või ei, pole kindel, kuid raudselt kindel on see, et tülitsemist selle ümber saab olema küll ja veel. ...

3. Kisma kiriku ümber (16.11.2011)
  Nüüd kerkib paljukannatanud rahva ette jälle küsimus: miks mõned valitsusmehed püüavad Nigulistet vägisi kinkida luterlikule ...

4. Prügirindel muutuseta (26.10.2011)
  Eestis võetakse prügiasjandust kui ülitähtsat riiklikku ülesannet, mis peab hõlmama kõiki ja kõike. Keskkonnaministeeriumist ...

5. No kuidas sa seda kiidad?! (28.09.2011)
  Eestlastel on sekspuhul, kui lood kehvad, ikka olnud kombeks öelda: "Kala hakkab mädanema peast." Ei tea, kas just seepärast olidki ...

6. Uskumisest ja koorimisest (27.07.2011)
  Eestisse usume küll, aga kas ka pensioni saamise ajaks on neid toredaid panku oma lahkete pensionifondidega enam olemas - see on juba ...

7. Päevaalgus kallineb (22.06.2011)
  Saksa suhkrust olevat Eestis müüdav peaaegu kaks korda „väärtuslikum". Siinsed müügikorraldajad seletavad: eks seepärast, et ...

8. Sõjapõgenikud ja rahupõgenikud (18.05.2011)
  Kui Saksamaa aga haledasti kaotajaks jäi, ütlesid veel elus olnud sõdu näinud vanamehed: „Kolmandat korda sakslane sõda ei alusta ...

9. Halvale algusele ei järgne alati head lõppu (20.04.2011)
  1940. aastal EW ühendati NSVL-i 15. liiduvabariigina, mis röövis väga paljude eestlaste elu. Sellisele algusele aitasid kaasa ummisajudega ...

10. Jahitakse pensionäride raha (27.10.2010)
  Nüüd, kui valimised tulekul, eurole üleminek paistmas ja riik on lubanud alates 1. jaanuarist 2011 oma kõhnukesest rahakotist taastada ...

11. Rõõmustume vastavalt olukorrale (16.06.2010)
  Aga mitte kauaks - kohe hakati propageerima Euroopa Liitu astumist. Mõned küll laitsid: ühest Liidust saime vabaks,  nüüd kohe ...

12. Pensionärid tule all (12.05.2010)
  Endaealiste pensioni pärast ei peaks ma muretsema, kuigi meile öeldakse: „Teie pole Eesti Vabariigi ajal töötanudki, mis teie veel ...

13. Olukord vabariigis käerauane (24.03.2010)
  Stagnaajalgi juhtus joomakohtades lööminguid, kuid nende tegelaskonnaga sai uksehoidja (šveitser) seniks üksinda hakkama, kuni miilits ...

14. Mõistus, tule koju! (09.12.2009)
  Mõistus, tule koju! Kui me kõik oleksime okupatsiooniajal töötegemist boikoteerinud, oleksime vist nälga surnud. Sest tollal oli, ...

15. Afganistan ja meie (02.12.2009)
  Üks vaataja, kes helistas saatesse, ütles, et tema võib aru saada vaid Afganistanis sõjaliselt osalenud sõjaväelase [brigaadikindral ...

Mõni küsinud: miks küll on toimetus pannud harjumaalase õnnitlemist kaunistama Põltsamaaga seotud sildi? Eks vast seepärast, et juubeliarv langes ühte. Aga võib-olla et ka veel (aga ehk just eelkõige?) seepärast, et Põltsamaa veinitootmise juubeli plakatil on peenekirjaline tore määratlus "Juurtega minevikus, vaatega tulevikku", mis ülihästi sobib Ants Kulli iseloomustama.

Põltsamaa kuulus nimi kaunistab... Näiteks seoses veinindusega eelkõige, kui hakata käsitlema madalat materiaalsust - söödavat-joodavat. Juba 2004. aastal võis Eestis lugeda, et prantslased nõuavad Põltsamaa veini Pariisi kohvikutesse.

Samas, lugedes Pealinnast ühistupanga asutamise mõttest, meenub, et Põltsamaa veinitehaski sündis ühistulise tegutsemise viljana, oli ETK omand. Ja et üldse kuulus ETK-le (hiljem sai sellest ETKVL) väga oluline ja soliidne roll Eesti majanduse edendamisel.

Ja huulile tuleb kurb küsimus: Mis on saanud vabas Eestis meie ühistegevusest? Kas kõik on "erastatud" (mõnikord see tähendab: ärastatud, ärapätsatud jne.)?

Ants Kull on Kesknädala lugejate jaoks kirjutanud. Väga põnev lugemisvara! Oleks vaid rohkem aega ja närvi seda kõike taluda, millest kirjutatud on!

Võtsin ette kõige vanema loo, mis siin kättesaadav oli. See kannab pealkirja "Hea ja halb" ning ilmus 8. augustil 2001. Igatahes on käsitlusel Eesti "eduloo" üks igavesi teemasid:


"Nüüd, presidendivalimiste kampaania aegu väideldakse, kes oli hea ja kes halb kommunist.
See on nüüd selge, kes okupatsioonivõimudele aktiivselt kaasa aitasid ning ENSV põllumajanduse Nõukogude Liidus 1980 aastate lõpuks esirinda viisid. Seisavad eite-taati - ühel Murtud rukkilill rinnas (vanasti öeldi, et mats linnas roos rinnas) teisel ei ole - kohe selge, kes oli aktiivne kommunismi ehitaja. Ka Siberisse "silmaringi laiendama" saadetutele jagati seal kommunistliku töö eesrindlase medaleid ja aukirju. Kas rukkilill on selle järjepidevuse alalhoid?
1949. aastal viisid okupatsioonivõimud Eesti põllumajanduse kolhooside rajamisega nullseisu. Hallparunitelt võeti ära nende varandused (hallparuniks kutsuti siis matsi, põllumeest). Nimetame siis endised kolhoosid-sovhoosid punamõisateks ilma pärnade alleeta, sest nende esimehed ja direktorid omavad juba punaparuni "aunime".
Nende lammutamisel oli marurahvuslastel eeskuju olemas, nimetame neid kuidas tahes, kasvõi isamaalasteks. Mis edasi saab, ei osanud nad ette näha ega midagi olukorra normaliseerimiseks ette võtta, kui ainult seda, et riik on halb peremees. Õigem on siiski öelda, et riigi juhid momendi olukorras. Praegu on maal palju suurem kaos, kui oli seda 1949.a. peale kolhooside moodustamist."