Sundüürnikele välja maksta kompensatsioon äravõetud kodu eest ja siis vabanevad need munitsipaalkorterid kus elasid sundüürnikud.Siis saab paigutada neisse noori peresid.Ei ole vaja nii palju uusi ehitada.

to mormena;
Munitsipaalkorteri elanik EI OLE sundüürnik. Sundüürnik on see, kes elab ERAomaniku pinnal ja on üürnik seetõttu, et tal pole olnud võimalik erastada riiklikku elamispinda vastavalt ENSVs töötatud aastatele (üks ruutmeeter/ühe tööaasta kohta).
Üks ruutmeeter/ühe tööaasta kohta = EVP (erastamisväärtpaber). EVPd said kõik need, kes olid ENSVs töötanud.

Miks ei võiks riik ära osta müügilolevad korterid,selle asemel et uusi ehitada.Tuleb see tõesti odavam.Praegu ju hinnads madalaks muditud,ega`s nad nii jää ju.
Ma küll,andku Issand mulle andeks,kahtlen,kas need uued majad iga kord ikka oma kiidetud kvaliteedile vastavad.Aga nõukaaegsed korterid kui nad nii kangesti PAHAD on,nagu kogu aeg räägitakse,miks siis hakatakse pool(?) sunniviisil nõudma igasugu soojustusi ja otsaseinu ja akendusi, (seadusedki nihverdatud nii et müüa ei saa muidu kui soojapidavusnäitaja kinnitatud-no kust see müüja,müüb aga tavaliselt see kel raha napib,need soojustused siis ikka teeb?)on ju teada,et enamusel pole selleks raha -ikka ainult tehke pangavõlgu.Pensionärid ja invaliidid ja väikesepalgalised-ikka võlgu.Samas jutlustatakse,et ärge tehke-omavastutus.Küttekokkuhoid.Aga küte ja elekter tõusevad nagunii.Miks peavad inimesed nii suurt koormust kandma???Parem riik doteerigu soojuspumbandust.Rootsis olevat nii tehtud ja osa pumpasid saadud muidu-ainus tingimus,et kasutad seda 10 a.Meil aga sots.dem.soovitavad ja suruvad majade remondilaene jne.-firmadele ja pankadele teevad silma või?Kokkuhoid olgu ikka nende jaoks kes seni head elu elasid,mitte nende jaoks kes seda sugugi nautida pole saanud.

Sundüürnik on see kes ei saanud pinda erastada,nii see on.Munitsipaalpinda ka ei saa erastada.

Oh seda lihtsameelsust küll! Kui riik hakkab doteerima soojuspumbandust - nagu sa ütled, siis pannakse ju üüri hinnale see osa raha, mille majavalitsus/ühistu/ühisus peab kinni maksma, juurde. Kas sa tahad siis kõrgemaid üürihindu? Nii nagu bensiini hind tõstab toidukaupade hindu, nii tõstab ka osaline soojuspumanduse doteerimine riigi poolt üürihindu.

No mis eriline vahe on sundüürnikul ja sellel, kes elab munitsipaalpinnal? Vahetada munits.pinda ei saa, erastada ega müüa ega ka pärandada mitte. Sama ju mis sundüürniku elu. Või ei ole?

No kuidas ei ole munitsipaalpinnal elajal ja sundüürnikul vahet. Sundüürnik on inimene, kes elab omaniku majas, nt. inimesele on müüdud sõjaajal Vene valitsuse poolt korter, aga selle maja omanik, milles olev korter asub, elab kuskil välismaal, tuleb nüüd kus sõda läbi, tuleb nüüd, kus sõda läbi, kodumaale tagasi, otsib oma maja ülesse ja tõestab ära, et tema on maja omanik ja siis on korteri elanikul 2 varianti. 1 osta omale uus korter või 2 jääda elama omaniku korterisse just sellise hinnaga mida omanik üüri eest küsib. Ja see muudab üürniku kohe sundüürnikuks. Aga munitsipaalpinnal elanik on elanik, kellel ei ole raha osta korterit, aga munitsipaalpinna korterit ta suudab üürida. Munitsipaalpinnal sõlmitakse üürileping 3 aastaks.

Ka munitsipaalpinnal elab sundüürnik,kes ei saanud korterit erastada.Munitsipaalpinnal sõlmitakse leping 5 aasta peale mitte 3 aastaks.

No ja kui 5 aastat saab mööda, leping pikendatakse ja kui ma näiteks vahepeal abiellun ja saan lapsed, kas siis nemad kirjutatakse selle munitsipaalpinnale? Ja kui ma siis ära suren, kas nendel on õigus sellele korterile või ei?

Ära aja jama. "Kui 5 aastat saab mööda ja kui ma näiteks vahepeal abiellun ja saan lapsed, kas siis nemad kirjutatakse selle munitsipaalpinnale? Ja kui ma siis ära suren, kas nendel on õigus sellele korterile või ei?" Kui sa omad juba nii palju raha, et jõuad abielluda ja lapsi saada, siis järelikult on sul nii palju raha, et jõuad oma naisele/mehele ka korteri osta. Või on juba sinu naisel/mehel korter või oma maja olemas, siis tõenäoliselt ei ole sul abielludes enam munitsipaalpinda vaja. See on minu isiklik arvamus.

Kõik toimub vastavalt seadustele.

§ 2. Omandireformi eesmärk
2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

§ 12.1. Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus
(5)Üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) sätestatud võimalusi.

Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks. 1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate, Isamaaliidu ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.

Kuhu kadusid Punaarmeest maha jäänud korterid?

Kuhu kadus Hüvitusfondi raha, mis oli mõeldud sundüürnike abistamiseks?

Kõik toimub vastavalt seadustele.

§ 2. Omandireformi eesmärk
2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

§ 12.1. Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus
(5)Üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) sätestatud võimalusi.

Millal kavatseb Tallinna linn remontida oma räämas ja elamiskõlbmatu munitsipaalmaja Akadeemia tee 48?

Kulla küsija, esita palun oma küsimus kohalikule omavalitsusele ja kui sa sealt oma küsimusele vastust ei saa, esita oma küsimus Linnavalitsusse sinu kodukoha piirkonnaga tegelevale komisjonile.