![]() Sõdimine Pronkssõduri ümber tuleb ükskord ometi lõpetada
carl-oberst
2007-02-22 20:31:46
Muide, Joosep Reinaru kallal pole vist mõtet iriseda - mees
on 85-aastane, selles eas oma arusaamu ja seisukohti ei
muudeta.
Otto Tief oli aga oma nimele vaatamata puhas eestlane.
Ainult võhik õiendab nimede kallal (kas Julius Kuperjanov
polnud eestlane?)
ajalugu
2007-02-22 21:47:09
1940 .a. sai Eestist Eesti NSV. Juriidiliselt oli 1944.a.
tegemist Eesti NSV-ga , mis oli saksa okupatsiooni all ja
nõukogude armee pealetungiga vabastati Eesti NSV saksa
vägedest. Seda fakti kinnitasid peale sõda ka NSVL-du
liitlased USA ja Suurbritannia. Mingisugusest
okupatsioonist siis ei olnud juttugi. Okupatsiooni jutt
tuli hiljem kui hakkas külma sõja vastasseis. Poliitikutele
oli vaja millegagi loorbereid lõigata. Nii on ka nn. Otto
Tiefi valitsus üks luulu, mida nüüd teatud poliitikud
püüavad serveerida kui seaduslikku Eesti valitsust.
Rahvusvaheliselt ei olnud see Tiefi valitsus tunnustatud
ega keegi ei teadnud sellest midagi. Sellega tulid alles
nüüd viimastel aastatel välja Laari taolised, kel oli vaja
kirjutada oma ajalugu. On vaja ju põhjendust ja see tuleb
leida, muidu ei ole usutav!
To Ajalugu
2007-02-22 22:12:16
!940 aastal juunis väljusid vene tankid oma baasist
Paldiskis ja okupeerisid Tallinna. Kuidas Sina nimetad seda
kui võõrriigi tankid linna sõidavad ja võimu oma kätte
võtavad ?? See on okupatsioon. Seega mingit Eesti NSV ei
olnud Oli venelaste poolt määratud "nukuvalitsus" nii
nimetati igalpool võõravõimu poolt paikapandud valitsust.
.See oli õigustühine ,mida ei tunnustanud ka teised riigid.
Otto Tief püüdis , peale sakslaste lahkumist taastada Eesti
riiki. Kuid muidugi ei õnnestunud.Ja vene tankid
okupeerisid Eesti uuesti. Ja keegi ei püüa uuesti kirjutada
Eesti ajalugu, vaid välja tuua tõe . Mida 50 aastat on
kommunistlik terrori reziim Eestis võltsinud. Püüdnud
näidata nagu nemad polekski okupandid.
Kuid midagi paremat venelaselt loota polegi. Ütle mulle
miks ükski Vene naaber rahvus venelast ei salli ?
Sest alati püüab ta jõuga vallutada võõraid riike.
Tublidelt Soomlastelt ainult sai vastu nina nii, et nina
verine.
Eesti ajalugu tuleb uuesti välja kirjutada nii nagu oli ,
ilma venelaste väljamõeldistega. Vot Tak tovaariz.
ms
2007-02-22 22:36:32
Teie `ajalugu´ ei kirjuta meie eesti AJALUGU ümber NSVL
põhimõtete järgi. INIMESED mäletavad!!!
Ants
2007-02-22 23:06:20
Eesti ajalugu ei ole vaja ümberkirjutada. Tuleb kirja panda
tõde. Ja veel on elus vanemad inimesed kes teavad täpselt
mis Eestis tegelikult toimus.
Okupatsiooni aeg kirjutatud ajalooraamatud ei saagi olla
tõde. Sest on kirjutatud nii nagu okupandile kasulik.
Antsule
2007-02-23 13:14:59
Loomulikult tuleb ajaloo kohta kirja panna tõde, kuid seda
tuleb osata ja tahta lugeda - paljud siinkirjutajad raiuvad
igavesti üht, mis nende meelest on õige, kuid mis paraku
pole täpselt nii nagu nemad seda teavad. Paljud vanemad
inimesed teavad ajalugu vaid omast vaatevinklist - nii nagu
näiteks Pätsu-ajal käsitleti. Paraku ei vasta kõik mis on
kirjutatud enne okupatsiooni, okupatsiooni ajal ja pärast
okupatsiooni siiski tõsiasjadele.
Luisa
2007-02-23 18:11:47
Lausa uskumatu, et noorte eetlaste hulgas on sellisel
hulgal absoluutseid kaabakaid, surnute mälestuse
rüvetajaid, timukahingi. Kui bolevikud taas võimule
tuleksid, küll oleks neil rohkesti leida eestlastes kaadrit
NKVD-sse ja GPU-sse. Eriti veel siis, kui sellele kaadrile
antakse võimalus omastada ohvrite vara.
sõdurpoiss
2007-02-23 18:47:10
TÄNA ON 23. VEEBRUAR. NÕUKOGUDE ARMEE AASTAPÄEV, VANASTI
NIMETATI SEDA PÄEVA VEEL MEESTEPÄEVAKS! PALJU ÕNNE
KÕIGILE, KA NÕUKOGUDE ARMEE ALAMPOLKOVNIK ANTS LAANEOTSALE!
To -Luisa
2007-02-23 18:56:38
Sul on tuline õigus , ka mina mõtlen kus tulevad välja
sellised Eesti ajalugu mitte tundvad tegelased. Kui need ei
ole viimati Eesti keele äraõppinud venelased ?Kui näiteks
bolsevikud tõesti peaks veel võimule tulema, siis ei ole
tapmistel ja küüditamistel lõppu.Oled õieti aru saanud
Luisa, ja ka mina ühinen Sinu arvamusega--selle pronks
okupandi koht ei ole Tõnismäel.Pronkssõdur on muutunud vene
sovinistide ,sõjaslangenute mälestuse rüvetajate
kogunemiskohaks.
arno
2007-02-24 02:35:41
Apsoluutselt õige poisid. See plekkpuuslik sealt Tõnismäelt
tuleb koos koos siinkirjutavate kommunistidest ilkujatega
saata okupatsiooni muuseumi, kus on nende kõigi kõige õigem
paik. Selliste venemaa tallalakkujate ümberveenmine on
apsoluutselt mõtetu, seega jääb üle vaid kolikamber.
Hallitagu seal kõigile tulevastele põlvedele süngeks
hoiatuseks milleni viib inimlik nõmedus.
Teine Eestlane
2007-02-24 10:35:59
Tõnismäe Pronkssõdur tuleb rahule jätta - ka siis, kui ta
meile miskipärast ei meeldi. See lihtsalt on ajalooline
paratamatus, mille tekitamisele mõned meie riigitegelased,
kes end eriti "rahvuslikeks" peavad, on oma
võimuambitsioonide nimel põhjust andnud. Mis aga puutub
muresse bolevike taas võimule tuleku ja tapmiste ja
küüditamise võimalikkuse pärast, siis pidage silmas:
võimupöörajate ja kondipurustajate esireas kohtame tervet
rida Pronkssõduri vastu võitlejaid. Just neid peab kartma!
Aga üldiselt: matsid jäävad matsideks ning ilma
reliikviateta ei tule nad toime. (Seda näitas kasvõi Pätsu
kontide kätteleidmise nimel terve kalmistu üleskaevamine;
siis polnud hauarahust juttugi!)
Ants
2007-02-24 14:22:08
Õigus "TEINE EESTLANE " Matsid jäävad matsideks- ilma
reliikviata nad toime ei tule. Pronkssõdur on nende
reliikvia, mille ümber tantsitakse ja räusatakse. Ka viina
on seal hea visata. Mis hauarahust siin juttu saab olla.
Lausa röve on, kui seal tõesti keegi maetud, see haudadel
tallamine ja röökimine.
Seepärast tulebki see "viimne reliikvia" koristada
Tõnismäelt
vene
2007-02-24 23:26:35
http://rus.delfi.ee/daily/estonia/article.php?id=15167486&co
m=1
Antsule
2007-02-26 11:18:03
Praeguses, usuhullusele lähedases olukorras aga on targem
mitte minna käppima "viimset reliikviat", mis on
usuhullud pööraseks ajanud. Tuld ei kustutata sellesse õli
kallamisega. Või ei kehti Eestis sellised ürgsed
seaduspärasused?
Ants
2007-02-26 18:26:21
Eel kommenteeriale. Sul on õigus,ei ole mõttet usuhulludega
vaielda. KUID MIS NAD SIIS TULEVAD VÕÕRALE ÕUELE KAKLEMA
NB! Väga oluline artikkel
2007-02-28 01:20:04
ilmus 27. veebruaril Eesti Päevalehes, autoriks isepäine
lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo. Pealkirja all
"Lilled pronksist sõdurile" ilmunuga peaksid tutvuma
kõik, kes Pronkssõduri suhtes nii vaenulikkust kui ka
mõistvust tunnevad.
Karusool on muu seas öeldud: Praeguste eestimaalaste
rännuteed Eestisse algasid Gulagi arhipelaagist. Kas
vaarvanemad olid poliitilised või kriminaalid, vangid või
vangivalvurid, polegi nii tähtis. Vanavanemad olid igatahes
juba Suure Isamaasõja kangelased. Nendest alandatute ja
solvatute poegadest said Suure Isamaasõja kangelased. Suure
Isamaasõja sangarid olid NL-i pantvangid. Pantvangi
sündroomi aga iseloomustab see, et ohvrid lähevad üle
terroristide poolele; vägistatu hakkab vägistajale
õigustusi otsima. Meie rahva hulgas on mitmeid, kes võiksid
selle kohta tunnistust anda: küüditatud lapsed, kes pidid
alguses kohanema näiteks Siberi või Kasahstani võõras
keele- ja kultuurikeskkonnas; siis aga siin, Eestimaale
tagasi jõudnuna või tooduna. Me oleme vähe rääkinud neist,
kelle jaoks tagasitee oli traagiline lahtirebimine sellest,
mida oldi juba harjutud pidama koduks. Paljud keeldusid
tulemast, paljud põgenesid arhipelaagi tagasi, paljudest
said NL-i ohvitserid ja nad suunati elama teistesse
liiduvabariikidesse. Nüüdseks on neist saanud venelased.
Paljud vajasid ja mõned vajavad praegugi psühhiaatrite abi.
Just niisuguse saatusega oli suur hulk Suure Isamaasõja
sõdureid. Milline motivatsioon võiski olla meestel, kelle
ukrainlastest, soomlastest, sakslastest vanemad küüditati
näiteks Ukrainast, Ingerimaalt, Volgamaalt Siberisse ja
kelle perelt olid ära võetud kõik maad ja majad? See on
Suure Isamaasõja kangelaste lugu. Ja pole vaja kahelda, et
nad olid kangelased. Jah, nad tapsid tsiviilelanikke,
röövisid, purustasid, vägistasid mehi, naisi, lapsi ja
loomi, aga see oli sõda ja sõda ongi niisugune. Sõjas on
ainult omad ja võõrad, ja võõraste suhtes ei ole kunagi
kehtinud mingidki reeglid, ükskõik mis konventsioone me
selle kohta rahuajal sõlmime. Kes tahab sõduri üle kohut
mõista, peab enne sõtta saadetama. Sõjas pead sa tulistama
esimesena. Sõda liidab mehi rohkem kui miski muu ja miski
muu ei saa enam kunagi nii oluliseks kui see liit. Sest
sinu elu on su kaaslase kätes. Ja meest, kelle kätes on su
elu, ei kritiseerita. Kes korrakski milleski kahtles, jäi
sinnasamasse maad väetama, kus see kahtlus tekkis. Sõjast
enesest sai selle rändrahva identiteet. Selle valgusel
peaks olema arusaadav, miks Vene Föderatsiooni
noorteorganisatsiooni "Naði" liikmed identifitseerivad
end Suure Isamaasõja komissaridega. Muud enesemääratlust
nii suurel ja segipekstud ühiskonnal olla ei saagi. Kõiges
muus on nad liiga erinevad ja neid on liiga palju.
Identiteet ei ole midagi sellist, mida võib valutult võtta
või jätta. Me vajame juuri, et püsida, et mitte tühjusse
variseda, et mitte meelemõistust kaotada. Kuidas noortele
venelastele selgeks teha, et Eesti pole nende kodumaa? Siin
on nad sündinud, muud kodu pole neil olnud, seda maad nad
armastavad, selle maa eest on nad valmis sada surma
surema. Ärge selles viimases kahelge nad on kaugelt
patriootlikumad kui meie (s.t. eestlased) ise. Vanaisad
sunniti sõdima, pojad õppisid õigustama, lapselapsed on
skisofreenilises olukorras, sest nemad on meie pantvangid.
Nad kardavad, et me võtame neilt nende ainsad pidemed: vene
keele, tundmatu sõduri ja Eestimaa. Nad löövad käega ja
vajuvad põhja, tõmmates meid kaasa, või lahkuvad lääne
poole, et pääseda meist ja meie probleemidest. Vene
Föderatsiooni nad tagasi ei taha. Kui meie maal peaks
puhkema kodusõda, siis on see Eesti venelaste (kes
väljaspool Eestit nimetavad end muide eestlasteks) sõda
meie, põliseestlaste vastu. Eestimaa nimel! Mitte Vene
Föderatsiooni nimel... Niimoodi näen olukorda mina,
keskmine eestlane, kelle lähisugulaste hulgas on olnud Vene
väkke mobiliseerituid, venelaste vastu võidelnuid, ka
Velikije Luki all sakslaste poole üle põgenenuid; on
metsavendi, on küüditatuid, on meelsusvange, on üle mere
läinuid; ja kõigisse neisse surmadesse surnuid, mida tõi
kaasa Molotovi-Ribbentropi pakt. Kui minu isa oleks
hukkunud Suures Isamaasõjas, mis sest, et sõtta sunnituna,
ja olgu või oma venna käe läbi, süütaksin minagi küünla
leinava sõduri jalge ette. Iseasi, kas ma teeksin seda 9.
mail. Ja kui te minult selle võimaluse ära võtaksite,
tunneksin ma ennast väljatõugatuna. Paariana. Ma tunneksin
ennast SÜÜDI, mõistmata, milles seisneb süü.
|