"Meil on vaja uut poliitilist keelt, retoorilise uusi piire, . . . " Tõesti on. Poliitiline retoorika vajab korrastamist. Härra Raavegi ei saa üle ega ümber "retoorilisest" süüdistusest Venemaa ja venelaste aadressil. "Kartaago tuleb hävitada". Venemaa oli Nõukogude Liidu üks osa, kommunistlikku režiimi ei kehtestanud venelased ega ka mitte Vene riik. Kommunistid-internatsionalistid kehtestasid oma režiimi niihästi venelaste, eestlaste, kõigi "Nõukogude rahvaste" üle. Et vene keel ja vene Liiduvabariik muudeti baasiks oma iddede elluviimisel, selles pole süüdi venelased vaid üksiti Venemaa suurus Keisririigi jäänukina ja samuti vene keele kasutusulatus. Tuleb vabaneda ekslikust stampmõtlemisest.
Ja veel: Nõukogude Liidus ei kehtinud Nõukogude võim. Kommunistlik partei usurpeeris võimu juba selle riigi algusaastatel. On väga õige tähelepanek, et kolhoosi esimehel oli palju suurem "võim" käes kui iganes millisel Külanõukogu esimehel. Tõesti, olid ikka ajad küll...

See kõlab lausa prohvetlikult

Hr. Mardus
Kus raave neid venelasi süüdistab?

Kas Sa ei tea, või oled unustanud, et kolhoos oli algselt kooperatiiv? Teiste sõnadega omamoodi aktsiaselts, mille liikmeil olid toimivad osakud?
Mis on siis imelikku selles, kui tegelik majanduslik võim ja ka sotsiaalne sfäär läks inimestele hoopis rohkem korda, kui riigivõimu käepikendus-külanõukogu.
Kui majandi esimees oli veel kõva majandusmees, hea olupoliitik ja oma rahvast hooliv inimene, siis austati teda siiralt ning tänulikult. Sõimata neid mehi tagantjärele punaparuniteks võib vaid mäluta ja südametunnistuseta lontrus.
P.S. Ma ei ole endine esimees.

ejle karrgasin sellelt Rajvolooltt ruttu ära sest Rajvo armastab eputada so.lkksõnadega . nüüd oli rohhkem 'aega ja teen mõne märkkuse .
põhimärkkus on see et kuj minngit solkki kasutada sis võjmalikult ehedalt . kaa peakks Rajvo ellenik''eed ennda kallutatusetõttu n'iipalju osskama et tähhtitunnda . se 'polìitiline olend' on tähätsi 'zòo-on politikòn' ja 'riigisahkerdus' 'poliitèia' [poliitèjja] . edaspidi peakks Rajvo ausstama s'eega äälikute kesstusi .
mejjl onn mujdugi kallduvus võõrast soga ühhte pattasokutada ning nii sulab ka mitu silppi ühhte ja rõhutusekorral kipub ka pikk täjjsäälik löhenema . nii on ka algupärase 'zoo-oloogia'ga miss löhenes kirjas 'zooloogia'ks ja kõnes 'sol''oogia'ks . ma.tts ju seda sisisevat seed ejj 'äälda .
'a la' asemel aga oleks pidand olema 'à la' ent see võjjs 'olla ka Urmi keeletojmetajate viga võj virutas k'eegi trükikojas kriipsukese ära .

küll onn aga asjakohased Rajvo märkkused 'vr'iidom'i ja 'liböti'kohhta . samuti elasliku 'armastuse' vastetekohhta . mälätan et isegi tõjjn vist 4 erinevat vastet vällja ning püüttsin nende tähänduste erinevusiselgitada .

kinndlasti ej saa nõusstuda aga Rajvo keelerakendamisega sõnniku vankkriette . jäägu ikka asjad selleks milleks nad oma olemuselt on ajajooksul vällja kujunend .

Raivo Raave ütleb:
"Ei saa salata, et eduka põllumajanduse hävitamine, toimiva tööstuse likvideerimine ja suure osa rahvast võlaorjusse saatmine nii lühikese ajaga on tõepoolest parempoolse valitsuse tehtud Eesti ime.
Liberaalse kapitalismi eetika saab olla vaid kokkuleplus, aga mitte kõrgemal käsuseadusel rajanev kõlblus või saati siis hoidmise vägi ehk, teisisõnu, armastus. Liberalismi esinduskuub pole midagi muud kui parempoolne populism, milles kiskjavaim sees.
Me võiksime täna juba selgelt rääkida parempoolsuse julmusest. Eestlast on siiani võrgutanud see „ilusate ja rikaste“ miraaž, mida ilma imperialismita saab enamuse jaoks tagada vaid sotsiaalne turumajandus."

See on tõesti kibe ja julm tõde Eestist... ja Raave jätkab:

"Eestlaste eeliseks on see, et rahva enamik on rahva paremik. Hoidugem flirtimast parempoolse populismi ja liberaalse julmusega ning võtkem tõsiselt hoolimise väge! Siis täituvad ka meie hümni sõnad ning Jumal võtab meid kaitsta ja hoida."

Vaagija- kes kolhoosid Lätis, Ledus ja teistesnõuka vabariikides suretas ? Ka meie mees või ?

Kuidas sa saad nii lolli juttu ajada ? Märjamaa poe ees peksa pole veel saanud, sa ju teed nende inimeste margi täiega täis.

Edgar Savisaar oleks kolhoosid ja kommunistliku korra sälitanud. Elaksime nagu Valgevenes praegu ja kõik oleksid megaõnnelikud. Vaagija saaks punalipiga paraadidel käija ja puha.

Kas Vaagija- oled valgene külas käinud. Kui mitte, siis saladuskatte all ütlen, et noored pagevad linna elama, majad lagunenud, keegi tööd eriti ei viitsi teha (juuakse looma moodi)- Vaagija, sa oleks tahtnud sellist roosat reaalsust meile ?

"Oleks" ja "oleks"! Aga kui poleks? Kui Savisaar oleks saanud tegutseda nii nagu vaja - ta ju suruti kõrvale, sest oli vaja plats puhastada nendele, kes rahva vara huugama panid. Mida me muudkui oletame - vaadakem seda, mis Eestis tegelikult on toime pandud, kuhu oleme oma tööstuse ja põllumajandusega jõudnud! Õudne mõeldagi, et mõnede tolade meelest peab selline allakäik üha jätkuma. Sest mõnedele on see rohket kasu toov ja mõni lollusesangar lepib isegi vaid kiitva õlalepatsutusega. Mis puutub Valgevenesse, siis mahategemist ilma asjade tegelikku olukorda teadmata oleme ajaloo jooksul palju pidanud kuulma ja nägema. Aga see, mis Eestis on juhtunud, on meile üsna selgesti näha.

aga miks sa vingud ? Kas Lätis või Leedus on parem elu ? Miks sa nendega meie elu võrrelda ei taha ?

juku, mis see Läti ja Leedu siia puutub - ah et läksid üle stiilile - teised teevad kaaaaaaaaaa - kas keegi on rääkinud, et meil pidanuks kolhoosid alles jääma?!? Jutt on ikka selles, et koos pesuveega lendas ka laps (kolhoosnik) üle aia.

Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 1929–1933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Küüditamise tagajärjel otsustasid paljud kolhoosi astuda. Kes küüditamistele ja repressionidele vaatamata kolhoosidega ei ühinenud, ootasid ees repressioonid.
Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. aastal. Pärast sõda ja saksa okupatsiooni kolhoose kohe ei taastatud. Esimene kolhoos asutati 1947. aastal Saaremaal. Massiline kollektiviseerimine toimus pärast märtsiküüditamist aastatel 1949–1952.
----
Millised olid kolhoosniku õigused möödunud sajandi 80 nendatel?
1. Õigus poe taga õlut juua.
2. Varastada jõusööta või mida iganes pihta panna oli.
3. Õigus saata põllumajandussaadused venemaale.

Selleks ajaks oli maarahvas lõplikult rikutud ja väärtushinnangud koos oskustega kadunud.
Tänaseks alles hakkavad talud taas muutuma taludeks kuid see ei ole ei keskerakonna, valitsuse ega pankade teene. See on tänu raskele tööle saavutatud edasiminek.
PS: Talud kes tänaseks on kuskile jõudnud on 99% vabad igasugustest võimusektidest.