Just sellises kriisis me tahamegi elada!

Vene riigi lasid põhja just need targad inimesed (kom.partei juhid jne). Nüüd samad inimesed juhivad meie riiki oma põhjalaskmiste kogemustega. Nüüd ka meie riik põhjas.

Kui praeguses, taaskehtestatud vabadusega Eestis hakatakse taaskehtestama glavlitlikku tsensuuri- ja pealekaebamissüsteemi, pole kaadrimuret karta - nagu kõigil aegadel on olnud, leidub tublide eestlaste hulgas ikka neid, kes tunnevad rõõmu teiste peale näpuga näitamisest ja naudivad kaasinimeste ahistamist. Üks näide - vt glavlit 2011-06-10 17:21:29

Sul on õigus. Lugedes osutatud kirjutisele tuli kohe meelde vene ajal kom.partei Oktoobrirajooni ideoloogia juht, keskomitee liikme, Ahto Vellamaa sõnavõtt. Kirjutatud sõnad nagu Vellamaa suust tulud. Vellamaa sulest on ilmunud ka raamatud (õpikuid) kuidas kasvatada noori kom. partei ustavateks teenriteks.

Suur tänu, et mind Vellamaa -tüüpi klassikutega võrdlema hakatakse. Sellele tasemele ma siiski ei küündi.
Aga lugege läbi mida sm Ese arvab. Rõhutatult ikka seda, et valija on loll nagu labidas ning ei saa aru mida ta teeb. Seega kõrgema võimu kandja pole oma ülesannete kõrgusel? Siit on juba väga väike samm selleni, et demokraatiat pole vajagi. Õigem oleks siis sm Esemete subjektiivse hinnangu alusel püsti pandud diktatuur! Aga Eesti demokraatia tugevust näitab see, et Esemed võivad vabalt ning avalikult oma põhiseadusevastaseid mõtteid heietada. KAPOl pole siin tõesti midagi teha, sest sellised prügikalad selekteerib ühiskond ise välja ning pole käeraudu riigipöörajatele vajagi.
Aga Esemega olen selles suhtes nõus, et valimissüsteemi võiks vähe lihtsamaks muuta - äkki saavad siis temasugused ka aru kuidas hääli loetakse. Ei ole siiamaani aru saanud - ei hakka ka tulevikus aru saama. Seetõttu oleks lihtsam valimissüsteem omal kohal. Kui võimu teostatakse läbi parlamendivalimiste, siis võiks süsteem olla kõigile ka arusaadav!

Mingitest tegevuskavadest lähtub valimisel ainult pisike osa äälätajatest. Valdavalt on äälätajatel alateadvuses juurdund omad lemmikud ning vaatamata isegi nende lemmikute vigadele ja lollustele tehakse otsus ikkagi nende kasuks 'pigem tema kui veel ullem'. Vahetatakse vaid tegelasi sama erakonna sees.
Loomulikult on olemas ka 'soo' kes valimiselt valimisele oma ääläga kõigub, just nendepärast käib võitlus. Juba pikka aega on ette teada et Ke saab veerandi Euroeestis, poole Tallinas ja üle poole jopptvaju maakonnas. Tehku Ke klikk seejuures mis tahes vigu.
Äälätaja pole lihtsalt aritud ei poliitiliselt, majanduslikult ega sõjanduslikult et millegiüle pädävalt otsustada. Püjja tänaval keegi juhuslik kinni ja küsi mõne päävaküsimusekohta, vastatakse tunnete, mitte teadmistepõhjal. Vahest 1 inime 100-st oskab ka midagi loogiliselt põhjendada. Sama suhet võib paljuski leida siinsetest kommidest kus aur kulub tundelistele lahmimistele. Ka Ülo ise surub teistele päälä mingi 'õiglasema' innangu ehhki peaks juba alusindamiseks teadma et 'õiglane' on inimlik innang ning loogiliselt on võimatu tuua välja ainuvõimalikku 'kõige õiglasemat'. See on võimalik vaid selgelt mõõdetavates valdkondades. Nii otsustabki etendus kus pääosi mängivad vanad tuntud näod ja vahelduseks mõni uus noorem tõusik.
Pilt tulemusest oleks veelgi öheülbalisem kui poleks rikutud põhisäädust lubamatu 5%-lise künnisega, siis oleks ikka veel pildil old mõni roheline ja isegi rahvaliitlastest Treiali Mai.