takkajäräle võib kokkuvõtta ka seda et ükskõik kuidas oleks jätkatud Eesti vabariiki te vakto oleks ikkagi petetud pooleks jäänd rahvas nagu on ta seda ka täna .
kas täna kuulub võim mejje liiduvabariigis rahvale ? ei, euroklikile !
kas klikk on võimul sääduslikult ? ei, ebasääduslikult !
kas keegi võimuritest on sääd kahtlusealla enda ebasääduslikkuse ? ei, nad peavad ennast täjjästi sääduslikeks 'varasteks' !
kas Pohla Vello on kunagi käsitlend viimast 20a kui ebasääduslikul aluseltoimunut ? ei, Vello augub kõiki teisi, mitte aga 'peremeest' !

Rahvusfundamentalistidele tuli Eesti iseseivumine kui kingitus , et teha riigist äriettevõte.Milliseid aktsiaid see ettevõte nüüd omab ja palju sellest on jaotatud piiri taha- näitab tänase Eesti "heaolu", kus juba üksiku rüütlina tublist Eestist esineb pea üksinda meie Peaminister.

Pohla oli tol ajal üdini "asja sees" siis põhinevad tema väited isiklikule kogemusele. Noor inimene, kes seda arvamuslugu loeb, peaks oma peakese kähku tööle panema, et taibata täna toimuvaid protsesse meie poliitilisel maastikul. See, mis täna toimub, on järg 80-90 aastatel toimunule.

See jutt on nagu rusikas silmaauku õigesse aega sattunud! Just nii algaski Rahvarinde kõrvalesurumine ja fundamentalistide pealetung.
Tõsi, fundamentalistid on nad küll ainult väliselt, seesmiselt on nad vene maffiategelaste teenindajad, nagu me IRLi idarahaskandaalist nägime.

Tänan sind, autor Vello Pohla, et julgesid välja tulla! Paljud enam ei julge...

Kas tuleb tunnistada, et tänu Hännile, Rüütlile, Rumessenile, Lauristinile, Nugisele, Endrele ja Kelamile on Eestimaa rahvast tühjaks jooksmas ning põliseestlastest on tehtud orjarahvas....

Mõnes mõttes mõtetu kirjatükk. Eks asi oli ka siis lihtlabasest võimuvõitlusest. Ikka kes parema koha ja rohkem pappi saab. Täna ju täpselt sama olukord, midagi ei ole muutunut. Pöördelistel aegadel lihtsalt see võitlus omab rohkem kirkaid värve. Ära nuta Pohla, endine kommunistlik nomenklatuur on ju ka praegu võimu juures.

see on see Vello Pohla, kes Eesti iseseisvumise poolt ei hääletanud? Häbi peaks olema, kuid seda on veel väga vähe öeldud. Julgeb veel kirjutada.

http://www.nommevalitsus.org/?p=7559
ENSV ÜN 12.koosseis contra Eesti Kongress

http://si.kongress.ee/vorku-ilmus-mahukas-laehiajaloo-uurimus-2.html Valega ei saa EV-d taastada

1920. aasta 13. jaanuaril lõpetas oma eksisteerimise Nõukogude Läti, mis loodi 1918. aasta 17. detsembril ja mille iseseisvust tunnustas ka Lenini valitsus.

http://www.postimees.ee/702430/eesti-venemaa-pensionilepe-ratifitseeriti-riigiduumas/?t=742#l

Pension ka Punaarmee veteranidele, mis näitab järjekordselt, et Nõukogude okupatsiooni de jure polnud.

to kas
Eesti iseseisvumise poolt ei hääletanud meie suurim rahvuslane Kaido Kama.

Eesti Vabariik oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud NL-ist lahkumiseks vajalikkku kvalifitseeritud häälteenamust kokku nagu NL-i konstitutsioon ette nägi!
Ülo Nugis on kirjutanud, et Moskvas putš käis ja putšistide võidu korral oleks meid saanud väga lihtsalt konstitutsiooni rikkumise eest kohtu alla anda. Oli üks sobiv saadik, kellega peeti korduvalt läbirääkimisi, aga tulutult. Selle saadiku nimi oli Kaido Kama.
Nõukogude Liidu konstitutsiooni järgi oli Eesti Vabariigil vaja 70 Ülemnõukogu liikme häält, et NL-ist välja astuda. Kokku saadi 69. Üks hääl jäigi puudu ja seega on 20. augusti 1991. aasta otsus tegelikult juriidiliselt tühine! Sellele vaatamata pigistas Nõukogude keskvõim silma kinni ja aktsepteeris Eesti Vabariiki 1991. aasta 6. septembril iseseisva riigina.
Mingist okupatsioonist või selle lõpetamisest polnud juttugi, õigus iseseisvuda lähtus NL-i konstitutsioonist.
Veel samal aastal allkirjastas Eesti OSCE järelevalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakti, järgnesid juulilepped. Omandireform näitas seda, et selles valdkonnas on Eesti ise NL-i õigusjärglane…

Ära palun kirjuta lollusi Eesti Wabariik OKUPEERITI Nõukogu Liidu poolt 1940 aastal, see on selline fakt mida võimatu "väänata või pöörata". Paberil võib muidugi ka idiootsust kirjutada kuid ajalooline fakt mida mäletab kogu eesti rahvas jääb . Ja okupeeritud riik ei saa olla mingi NSV Liidu õiglusjärglane . Ainult idioot võib sellist möla suust välja ajada .

mementole
Tahtmatult jääb mulje, et Kaido Kama tegi putšistidega koostööd - kuidas küll vist tänane talumees kusagilt Võrumaalt oma toonast käitumist eesti rahvale põhjendab ja miks ta Eesti iseseisvumise vastu oli? Boriss Jeltsin oli temast tublim ja väärib tema mälestuse jäädvustamist meil - isegi Mart Laar arvab nii.

to mac (2012-01-12 11:49:22)

See pole siin mitte sugugi "mõttetu kirjatükk"! Muidugi tuleb nii pika loo juures veidi vaeva näha - meie moodsa aja kirjatargad on aga muutunud üha laisemaks.

Tõsi on aga see, et Eesti nn taasiseseisvumine alandati mõnede kodu- ja välismaa "vabadusvõitlejate" poolt lihtlabaseks varade ahnitsemiseks. Ühed tulid jahtima või "ärmatsema" n-ö esivanemate poolt maha jäetud varasid, mida rumal Kodu-Eesti rahvas oli aastakümneid mitte ainult alal hoidnud, vaid koguni rohkendanud, teised panid käpa peale ENSV-s rahva kulul loodud tootmisvõimsustele, et neid välismaa "investorite" meeleheaks ära nullida (kuhu on jäänud Eesti tööstus ja laevandus?) ja tasuks priskeid vaherahasid taskusse või Šveitsi pankadesse panna.

Kurb tõsiasi on aga see, et endine kommunistlik nomenklatuur, mille juured ulatuvad isegi Eestimaa Töörahva Kommuunini, üritab laiu rahvahulki pettes ja neile pähe sülitades enda jaoks üles ehitada mingit "kapitalistlikku kommunismi".

Konstantin Päts loovutas 21. juulil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
President Päts lahkus Eestist erivagunis ja Leninigradis korraldas kohalik parteiaktiiv talle vastuvõtubanketi..
Pätsi ei arreteeritud ega pandud vangilaagrisse. Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel.
Aastal 1953 saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile Moskvast kiri:
"Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri seltsimees Konstantin Pätsi pidamisele Eestis."
Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille eest seltsimees Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud.
Ja sai teada, et personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest - mida ta tegelikult ka tegi.
Kui poleks puhkenud sõda, oleks K. Pätsi autasustatud Lenini ordeniga. V. Molotovi poolt olid vajalikud ettevalmistused juba tehtud.
Päts ja Stalin olid samaaegselt aastal 1910 Peterburi Krestõ vanglas.
Päts oli ajalehe "Teataja" vastutava toimetajana avaldanud aastal 1905 sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja oli sunnitud välismaale põgenema nagu paljud bolševike juhidki.
Stalin oli vahistatud kui Peterburi bolševike ajalehe "Pravda" toimetaja.
1940. aastal allkirjastas president Päts kõik nõukogudele vajalikud dokumendid ja koostöö eest polnud nõukogude võimul (Stalinil) põhjust presidenti otseselt represseerida.
President Päts ja kindral Laidoner elasid kauem kui Stalin ise.
Vt. ka: http://vapsid.weebly.com/paumltsi-diktatuur.html

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/kranaat/kranaat-tee-ise-vabadusvoitleja.d?id=63767140

Kaitseminister Mart Laar on käivitanud põneva arutelu, kelle vanaisa võitles 70 aastat tagasi õigel poolel.
Kranaat tuleb appi — võta käärid ja valmista oma tõekspidamistega sobiv vabadusvõitleja: korpusepoiss, SS-leegionär või metsavend.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-raid-kuidas-1991-aasta-jaanuaris-eesti-poliitikud-koikusid-aga-allusid-siiski-rahva-tahtele.d?id=63777466