on meeldiv lugeda. Nüüd saab raudtee Avinurme valmis nagu 5 jõukama riigi hulka kukkumine.

Mida Keskerakonnal rõõmustada kui sõnaõigust Teil nagunii ei ole Mustvee volikogus, Eesti valitsuses ega mujalgi.

Kuule Max vähemalt pugemises oled suurmeister Sõidan vahel läbi imepuhta Avinurme ja mõtlen et no mis vägi küll sundis seda valda sibulameeste võimu alla minema Et nüüd siis jälle Mustvee rajoon nagu pärast sõda

see keskbande olnud, kes viis rehvide totakused õhinal ellu. Sest avanes kena võimalus rahva raha kantida.

Imepuhtus Avinurmes on vaid väline näitemäng-SEEST SIIRUVIIRULINE PEALT KULLAKARVANE
Mitte keegi ümbritsevatest omavalitsustest ei tahtnud seda Avinurmet oma hõlma alla võtta ise nad pugesid omakasuhuvides jõuga Mustvee alla.

pugenud ise midagi, taheti oma valda säilitada.
Seda kanti on juba 70 aastat solgutatud. Algul oli ta Põhja-Tartumaa koosseisus, siis Mustvee rajoonis, edasi Jõgeva rajoonis ja lõpuks Kohtla-Järve linnapiirkonnas ehk Ida-Virumaal. Kuid lasti ikkagi ise olla. Küll lükati Avinurme alla Ulvi külanõukogu, samuti kohalike vastuseisust hoolimata. Kui Avinurme sokutati kabinetis Kohtla-Järve alla, siis rahvas ise tahtis Rakvere rajooni. Juba keelelisel põhjusel ja liiklus käis samuti Rakverre paremini, Kohtla-Järvele polnud harjutud sõitma, ka oli see kaugemal, puhtalt venekeelne asjaajamine igal pool, haiglates andis eestikeelset arsti või õde otsida. Kuid pandi käima uus bussiliin Kohtla-Järve-Jõhvi-Iisaku-Ranna-Pungerja-Tudulinna-Avinurma-Ulvi-Laekannu. Et siis oleks ka iga kolkaküla elanik saanud sõita venelaste juurde närve väsitama. Jõhvis käisid ainult lihamüüjad, sest sealsel turul sai lihast lahti, kauplustes ju kõike polnud.
Kuid siis oli tiblaaeg, kus rahvalt midagi ei küsitud. Nüüd taas tiblastunud koostöölepinglane keskbande punarehvide sunniviisilisust õhinaga ellu viimas.
Seega Mustvee all juba oldi, nüüd taas. Midagi head sealt loota pole. 50ndatel käis Mustvees veel elu, veeti kaupa isegi Oudovasse. Mäletan ise laadapäeva, rahvast oli murdu. Turg oli siis praeguse bussijaama asemel. Väliselt muidugi inetu, kokkuklopsitud laudadest ja vihmaga oli pori ja lompe paksult. Nüüd on Mustvee üle keskmise küla.

Hinnang "Nüüd on Mustvee üle keskmise küla" tuleks lugeda siiski veidi mahategevaks, pisendavaks. Igatahes üle-eelmise aasta suvel paistis Mustvee silma niisuguste omaduste poolest, et rahumeeli võiks/peaks teda tituleerima üle keskmise väikelinnaks. Andku Jumal tal areneda samasugust rada pidi!

Kahtlematult kujuneks Sondast või kuskilt mujalt lähtuva väikeraudtee taasjõudmine Mustveesse selle piirkonna arengut hoogustavaks ja ilmestavaks jõuks, sest rdt poleks mitte ainult atraktiivne ilming, vaid võiks pakkuda ka majanduslikus suhtes värskeid arengutuuli.

Paraku ollakse Eestis kunagise kitsarööpmelise teedevõrgu suhtes paraja pimedusega löödud ega suudeta mõista, millist arengut see transpordiliik kunagi Eesti ellu tõi. Muidugi on rdt autonduse kõrval nüüdsel ajal omajagu museaalseks kujunemas, kuid Euroopas tegutsevaid väikeraudteid silmas pidades võib temas peituda paljugi huvitavat ja olmestikku värskendavat. Kurb tõsiasi on muidugi see, et rdt nõuab korda ja kõvast korrast hoolsat kinnipidamist, aga oleme igasugust korda hakanud maha tallama ja koguni naeruvääristama.
Igatahes EV 100-aastases ajaloos kuulub raudteele ja raudteelastele väga märkimisväärne koht. Viimase aja maanteeuudised kinnitavad päev-päevalt üha enam, et eestlaste liikluskultuur on üha nürinev ja kogu Eesti elu häbistama hakanud.

pole vist kursis nend ekitsarööpmeliste raudteede ajalooga, kuhu ja milleks nad 20ndatel-30ndatel rajati.
Sonda-Mustvee raudtee rajati metsaveoks, tollal polnud veel nii palju ja võimsaid autosid, samuti teid. Kogu rõhk oli kohalikul metsatöötlemisel ja toodangu väljaveol Sondasse, kus see laiarööpmelise vagunitele ümber laaditi ja nii itta kui ka läände läbi sadamate välismaale välisraha saamiseks suunati.
Põhipunktid rajati Avinurme ja Tudusse, vahele ka Aadumäele-Peressaarde ja midagi oli ka Tudust Sonda poole. Haruraudteid oli mitmes muuski jaamas. Pealegi veeti Avinurmest liiva. Kunagi oli seal ka pöördekolmnurk, kus vedur sai ümber pöörata. Nagu Mustvees.
seltsimees Päts asustas Peressaarde palju uuselamuid, varemed tänagi näha.
Igatahes elu käis ja metsavedu õitses. Reisivagunid sõitsid isegi 2 korda päevas, metsaveovagunid samuti, lisaks üksvahe isegi eraldi hilisõhtune metsarong. Ise mõõtsin ükskord reisirongi suurimaks kiiruseks 56km/t. Kord oli ka 70 välja võetud, kuid siis rööbastelt maha sõitnud ja vist keegi ka surma saanud.
Mäletan 50ndatest, kuidas terve küla tuli rongi vastu, mõni tuli peale, mõni läks maha. Rahvast oli palju, toimisid kohalikud algkoolid.
Ent aeg läks ja tulid autod ja korralikud teed. Raudtee enam ennast ära ei tasunud, ka mujal (Rapla-Virtsu, Tamsalu-Türi, Valga-Aluksne). Pärnust ehitati kitsarööpmeline Mõisakülla küll ümber laiarööpmeliseks, kuid kabinetist tulnud loll käsk maksis ruttu kätte - seda raudteelõiku polnud uutes tingimustes lihtsalt vaja.
Kui nüüd taastaks Mustvee-Sonda lõigu, siis kas tõesti mindaks Lippojale, Lümatusse, Hirmusele, Aadumäele, Sirtsi ja mujale uuesti "elama" ja kiviaja kombel metsa varuma ja töötlema? Rahaliselt on see küll kena kava miljoneid kantida, osa ka omadele, kuid MÕTET kui sellist kasumi mõttes POLE. 60ndate lõpus oli käigus vaid 1 vagun, sealgi 2-3 reisijat. Ja metsa veeti vist kümnetes kordades vähem, vaid mõni vagun päevas. Kõik muu oli autode päralt. Avinurmes saekaater kadus, samuti mujal, vist Tudus mõne aasta eest veel metsa töödeldi, tänast seisu ei tea, pole aastat 10 sead rada läbi sõitnud.

vanadest raudteedest, millega tagati laiapõhjaline tootmistegevus, ja kitsarööpmeliste ümberehitamisest laiarööpmelisteks.

Sonda-Mustvee raudtee suleti kahes järgus.Avinurme-Mustvee jaamavahe 15.mail 1968.a. ja Sonda-Avinurme 30.aprillil 1972.a.1.maist 1972.a. oli kogu liin täies ulatuse suletud.Raudtee võeti üles 1972.a. viimasel kuul.

63 kilomeetri pikkune Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee oli oma olemuselt rajatud eksportpuidu väljaveoks.Selle rajamist toetasid nii tolleaegsed metsatööösturid kui ka Vabariigi Valitsus.
Sonda-Mustvee raudtee oli oma olemuselt sumbraudteeliin- see tähendab,ei olnud ühenduses ühegi peamagistraaliga.Sonda jaamast rajati küll 1935.a. 5 kilomeetri pikkune täiendraudtee Uljaste karjääri,et liinile kruusa vedada,kuid see Rakvere-suunaline teeharu eksisteeris ja oli käigus vaid kruusaveo hooaegadel,mitte enam.Seda põhjusel,et Hirmuse karjääris kippus liiv ammenduma ja Avinurme oma oli liiga kaugel.
Sonda-Mustvee raudtee üks suuri kulukohti oli ümberlaadimine Sonda jaamas.See nõudis suurt lisakulu ja tööjõuressurssi.
Ka oli eelmisel Eesti Vabariigi perioodil käigus veerem,mis polnud just kõige töökindlam:auruvedurite veovõime oli keskmine või isegi kasin,sageli tuli ette tehnilisi rikkeid.
Rongidest.Reisirongid koosnesid sellel raudteel segarongidest: reisivagunitele oli juurde laaditud ka kaubavaguneid.Nende juurde- ja mahahaakimine vahejaamades kujunes aja ja ressursimahukaks,mistõttu rongisõit sellel raudteel kujunes kauakestvaks.Sageli jäid rongid seetõttu näiteks Sondasse saabumisel hiljaks ja reisijad laiarööpmelise rongidest maha.Nurinat arusaadavalt kui palju...
Eelmise Eesti Vabariigi ajal esines Sonda-Mustvee raudteel ka väga palju liiklusavariisid ja igasugu õnnnetusi.Konstaablid teostasid toona valvet vaid Sondas ja Mustvees,mistõttu esines sellel raudteel ka palju kuritegevust- polnud kedagi,kes hoiaks nö. silma peal.
Hiljem,1961.a. saabusid Sonda depoosse diiselvedurid TU2,viimastena Eesti kitsarööpmeliste peamagistraalidel.Paralleelselt toimus vedude teostamine ka auruveduriteKv-4 jt.abilSonda depoos toimus eraldi teenistujate väljaõpe mootorvedureile koos käepäraste vahenditega,mida kohapeal valmistati.
Nagu juba eile kirjutasin,likvideeriti Sonda-Mustvee raudtee ehk "Mustvee ekspressi" raudtee,nagu seda Eesti Vabariigi ajal kutsuti,kahel erineval aastal,vedurid veeti ära,osa vaguneid lammutati 2000.aastal

Otsus Sonda-Mustvee raudtee likvideerimise kohta võeti vastu 17.detsembril 1966.a.
See otsus ei näinud ette selle liini ümberehitamist laiarööpmeliseks.
Jaamahoonetele(Tudus ja Mustvees) leiti teised funktsioonid,Mustvee jaamahoone näiteks tegutses hotellina.Avinurme algse jaamahoone põletas aga maha taganev ratsapataljon 1941.a. juulis.Siiia rajati kuurilaadne hoone,nähtavasti leiti,et paremat polegi tarvis...
Veerem,sealhulgas diiselvedurid ja Poola päritolu PAFAWAG-reisivagunid peale kahe,veeti Sonda depoost minema,osa juba 1971.aasta maikuus,osa veeremit,sealhulgas kaubavagunid jäid niisama vedelema ja rüüstati.
Teenistujad pidid mujale minema,osa läks vanaduspensionile.
Raudteematerjal peale ülesvõtmist laoti korralikult ülesvõetud teetrassi äärde riita,näiteks Peressaares.Hiljem veeti suur osa sellest Tartu ja Rakverre,nagu asjaosalised mulle aastaid hiljem rääkisid ja kasutasid seda majade itusele

.


ehitusel