Väga kõnekas kokkuvõte !

ÄRASTAJATE KLIKI TÄHTSAMAD FÜÜRERID , KELLELE KUULUVAD KÕIK VÕIMUTASANDID (KA MEEDIA - POSTIMEES JT KLIKKI TEENIVAD VÄLJAANDED) ROOTSI KARDINATE TAHA JA ELUKS AJAKS! 25+5 POLE SELLE PÄTIKAMBA NINAMEESTE JAOKS PIISAV KARISTUS!

Huvitav kas viimase kommi kirjutaja esitab oma isiklikku või keskerakondlikku seisukohta?

"Kui kahekümne aastaga on Eesti kaotanud kuuendiku oma rahvastikust ja täna soovib kolmandik Eestist lahkuda ja kui see ei ole rahvastikukriis, siis kui suur peab olema rahvastikukadu rahvastikukriisi tuvastamiseks ja tõhusate vastumeetmete rakendamiseks!?
Valitsus ja Riigikogu kehtestasid 1. jaanuarist 2004 paljuräägitud vanemahüvitise. Kas sellest kui üksikmeetmest on abi olnud? Kui võtta 2002. a ja 2003. a sündimus 13 tuhat last platooks ja eeldada kõigi muude tegurite puudumist sündimuskäitumisele, siis lisades aastatest 2004-2012 laste arvu, kes sellest platoost ülespoole jäävad, saame üheksa aasta kohta ümmarguselt 18 tuhat lisasündi. See kõneleb vanemahüvitise kasuks. Siiski pole see piisav positiivse iibe saavutamiseks (vaid ühel aastal oli iive 35 sünniga plussis), rääkimata sündimusest Nõukogude võimu lõpuaastail, mis ületas 20 000 sündi aastas.
President Ilves ütles oma intervjuus 2012. aasta lõpus sõnaselgelt, et aastakümnete pärast tekkivate demograafiliste probleemidega tuleks tegelda juba täna, kuid poliitikutel ei tundu olevat valmisolekut tegelda kauge tulevikuga. Kahtlemata on presidendil selles osas õigus, et poliitikud ei taha demograafiliste probleemidega tegelda, aga ta eksitab inimesi selles mõttes, et juba ammu eksisteerivad probleemid projekteerib ta kaugesse tulevikku.
Möödunud aasta 21. oktoobril tähistati pidulikult 20 aasta täitumist Mart Laari esimese valitsuse ametisseastumisest. [II.] Sel puhul saatsin ajalehele Postimees artikli „Veretu laulva revolutsiooni järgsed inimkaotused Mart Laari esimese valitsuse ajal". Minu esialgsete arvutuste kohaselt inimkaotused aastail 1993-1994 oleksid ümmarguselt 19100 inimest. See oli kiretu konstateering demograafilise kriisi algusajast ja šokiteraapia toimest rahvastikule. Kui Mart Laar sai 1999. a taas peaministriks, siis oli tema esimesi samme, nagu juba mainisin, kavandatud rahvastikupoliitika tühistamine valitsuse tööplaanis."

Need autori poolt esitatud ja veel tuhanded küsimused on tänaseni vastuseta, lühidalt - oma särk on lähemal ja väljavalitute taskute täitmine on olulisem meie kriitilises seisus rahvastikuprobleemist - juba kurikuulsaks saanud vanematehüvitis korraldati nii suurte kontrastidega, et alla toimetuleku piiri emad ei suutnud nii minimaalse toetusega ots-otsaga kokku tulla, aga need suurepalgalised emad, kes seni niigi hästi olid materiaalselt kindlustatud - lausa kuldasime üle megahüvitistega - tulemused ei saanudki teistsugused tulla... eesti rahvuse püsimajäämine ei huvita aga kedagi...

Aga mis saab edasi?

to eelmisele
Tänan hea küsimuse eest - edasi võib ainult see saada, et pärast meie riigi jätkuvat vabalangemist pooleteise aasta pärast hakkab ka meie rahva teadvuseni lõpuks jõudma tõdemus, et on viimane aeg, nagu üks mees, valimispäeval valimisjaoskonda kõmpida ja õiglane otsus langetada meie seniste valitsejate suhtes. Ainult see päästab veel eesti rahva ja rahvuse, sellele alternatiivi ei ole... see vaid küüned enda poole paduparempoolsete ultraliberaalidest ahnitsejate vägi tuleb pensionile saata...