Kui ehitada RB Valga suunda, siis RB ka lõppeb Valgas ja mitte Poola piiril soos, sest miski ei sunni lätlasi ehitama RBd Valgast-Riiga. Pärnu-Riia on lätlastele palju sobivam RB tee kui Valga-Riia.

Mul on kahju, et Kesknädala toimetusele ei sobinud minu mõtted, mille avaldasin 28. jaanuaril k.a. oma blogis pealkirja all "Rail Balticust altkulmu". Paljude RB plusside/miinuste vaagimise kõrval tõin seal välja ka idee viia RB maapinnast kõrgemale (peaaegu et meie valitsuste poolt rahvale lubatud õhulosside tasemele, kuid siiski reaalsuses). Selline postidel maapinnast 3 ... 6 meetri kõrgusele rajatud raudbetoon- ja teraskonstruktsioonidest (-fermidest) ehitis võib minna küll veidi kallimaks (kui ikka läheb - mina pole pädev vastavaid arvutusi tegema) tohutust täitepinnase kokkukuhjamisest soodesse ja rabadesse. Selle idee eelisteks on loodusliku ja kogukondliku tasakaalu ning taristute säilitamine, lisaks selle lammutamise lihtsus, kui ta ükskord (ja see juhtub juba kiiremini, kui me oskame arvata) uutele tehnoloogiatele jalgu jääb, jne. Lugege ise lähemalt http://paulsarel.blogspot.com.ee/2017/01/rail-balticust-altkulmu_26.html ,
14.02.2017 Delfi.ee-s juba tehaksegi juttu http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestit-poolitavale-rail-balticu-tarale-hakatakse-alternatiive-otsima?id=77214198 võimaluse üle leida RB taradele alternatiiv, aga selleni paraku veel ei jõuta, et õhuraudtee puhul langeb igasuguste tarade vajadus täielikult ära. Lambad tavaliselt ei roni ka postide otsa (igasuguste lambapeade puhul ei või ma siiski garantiid anda). et ei saaks korduda samalaadne õnnetus, kus Prantsusmaal lambad kiirrongi rööbastelt maha lõid!
Juhin tähelepanu veel ühele momendile: üle-Euroopaline transpordivõrgustiku järgi on Eesti osaks põhivõrgu transpordikoridoris Via Baltica, lennujaam, Tallinna Sadam, Muuga Sadam ja tulevane RB. Kuid Via Baltica (mis on praegu absoluutselt tähtsaim ühendustee Eesti ja muu Euroopa vahel) ehitus on jäetud täielikult unarusse ja selle asemel on populistlikult/pohuistlikult topitud EL-i rahasid hoopis Tallinn-Tartu maanteesse.
Lõpp Eestimaa lõhestamisele!

omakorda uut raudteevõrku. Lähtun sellest, et kui meil raudteid üldse poleks, kuidas me siis nad ehitaks.
1) Tallinn-Tartu otseliin, läbi Paide või Türi ja Põltsamaa.
2) Tartu-Valga-Riia.
3) Tallinn-Narva.
4) Tartu-Jõhvi.
5) Türi-Pärnu, piisab haruraudteest.
6) Tallinn-Paldiski, sadama tõttu vajalik. Riisipere lõik üles võtta.
Tapa-Tartu lõiku pole samuti üldse vaja, samuti kahjutoovaid Tartu-Koidula ja Koidula-Valga juppi. Need tuleks üles võtta.
Vaat siis saaks me korraliku raudteevõrgu, mis rahuldaks meie vajadusi ning oleks ka kasulik.

Aga äkki VÕLG ikka eksisteerib?
Eestile on vaja ideaalset ühendussüsteemi kõikide maakondade,valdade,külade vahel,mitte Poola pääsemist.Seda saab lennukiga ka teha.
Praegu on nii,et mistahes Eesti punktist mistahes punkti jõudmiseks tuleb sõita läbi Tallinna.
Õppige Inglismaa rongiühendustest.

lahend oleks ringliin ning läbiv lõik Tallinn-Tartu. Ringliin oleks Tallinn-Pärnu-Valga-Võru-Põlva-Tartu-Jõhvi-Tallinn.

Aga kuidaviisi vahejaamade rahvas sõita saab,olgugi et teda vähe,kui rong ainult linnades peatub,olgu või ringtee.
Põigiti läbi Eesti raudteid on vaja ,olgu või kitsarööpmelised,olgu või aururongiga.Sellega oli tore sõita-nautisid loodust,igas jaamas sai puhvetis käia,mehed hüppasid vahepeal maha,korjasid daamidele lilli ja siis rongi tagasi.Mu vanaisa tegi nii.
Kujuta ette ,kui pikaks läheb sõit,kui ühest vahejaamast bussiga maakonnalinna kindlalt oma 1,5 t on,sest buss peab efektiivsuse huvides kõik külad läbi sõitma.Ja kui ta nüüd makonnalinnas rongi peale saab,ja sellega poole tunniga Tallinna,mis ajavõitu temal sest on,pigem pikem,eriti kui raudteejupp seni ta külani ulatus ja rong peatus,milline nüüd ära lõigatakse Rayl-B.tõttu.

Kelletarvis seda raudteed ehitatakse? Kes need reisijad on.Mõni üksik välismaalane ja Eesti rikkur vahel.
Mis kiaupa ja KES siin vedama hakkavad ?

Ja mitte ei usu et kaubaveost saadav tulu meie kõigi elatustaseme tõstmiseks läheb.

saab panna kiirliini ja tavaliini. Kiirliin jätab pisipeatused vahele, nagu praegu Tallinn-Tartu rong. Tavaliini sõidetakse paari põhijaama vahet, selle valivad need, kes tahavad ka teivasjaamas maha minna või peale tulla.

Vaata sa nii või vaata naa – ikkagi Mihkel Tammlaane ja siinsete kommentaaride kokkuvõtteks võib õelda juba varemõeldut: „Rail Baltic on ikkagi väga hea projekt. Lausa rõõmupisara võtab silma nooltena vilksatavate rongide reklaami TV-s vaadates. Ainult et Eesti jaoks on sel projektil üks pisi-pisi veake küljes: meid peaks olema sada korda rohkem – ühe miljoni asemel sada miljonit, nagu näiteks Jaapanis, Hiinas või Indias. Siis võtaksime projekti kohe omaks ja süstikrong hakkaks iga poole tunni tagant kiirusega 240 km/h tuiskama Euroopa vahet ning meile tulumiljoneid sisse tooma. Aga seni...“

No seal Hiinas,Jaapanis on rahvas ikka võimeline piletit ostma kõik vist.
Indias see osa kes pole ei mõtlegi rongisõidule ja too osa,kes on,see sõidab.
Kiirliin ja peatustega liin on praegugi olemas,aga kole harv see sõitmine on.Kui tuyleb aga 240km/h rong+ kaubavedu ei mahu peatustega liinid enam ära graafikusse,jäävad ette koperdama ja kaotatakse ära needki.Mis kasu on peatustega liinist kui teatrisse ei saa,sest kuidas tagasi tuled või kui näit holter pannakse(südametöö mõõtja 24 t)pead järgmine päev uuesti pool 6 üles tõusma ja sõitma et see ära võetaks.Haiglate ja teatrite ja kinode ja seminaride juurde peaks vaesteöömajad tekitama nagu vanasti seekide juures.Nõukaaal olid kõik raudteejaamad öö läbi lahti,köetud ja suht puhtad,pinkidel polnud käetugesid ja sai ööbida kui häda käes.Mõnel pool olid einelauad ka.B-jaamas isegi emasde ja laste tuba vooditega...

Minister Kadri soovib, nagu ta TV3 saates Kuuuurija ütles, et Rail Baltica peab läbi Pärnu minema, sest rahvas tahab Pärnu ja Tallinna vahet sõita. Jah, ega selle põhja-lõuna raudtee vastu ju keegi ei olegi ja reisijal on ka praegu kogu aeg olnud võimalus Tallinnast otse raudteega Pärnu sõita. Küsimus on vaid selles, et miks peab olemasoleva raudteetrassi renoveerimise asemel selle kõrvale paralleelselt veel ühe suure Eestimaa lõhestamise ette võtma üle majade, looduskaitsealade ja põhjatute rabade?? Vanasti nimetati sellist käitumist põletatud maa või põletatud sildade taktikaks.