to Täpsustuseks!

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1252
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1287
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1305
Liimi artiklid Tallinna pommitamisest. Ka Liimi käest küsiti, et võiks inglastest mitte kirjutada - nad on nüüd ju meie liitlased jne.

Muidugi oligi Tiefi õnnetul valitsusel vaid sümboolne tähtsus. Seda näitab seegi, et ta jäeti Eestisse lihtsalt kinnivõtmise jaoks - valitsust päästma pidanud paat polnud õigel ajal kohal, saabus kaks nädalat hiljem. Ega Tiefi oodatudki Rootsi - seal oli juba küllalt tegelinskeid koos, kes said paguluses mitu aastakümmet oma "riigivalitsemismänge" harrastada.

http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/789
USA lennuväebaas Poltaava - Mirgorodi piirkonnas, kust kavatseti ja Riia tööstuspiirkonnad puruks pommitada.

Keegi eelkirjutajatest tunneb HUVI, kuidas mulle pidavat MEELDIMA INIMSUSEVASTASED LÄÄNERIIKIDE KURITEOD ... Miks nad peaksid minule meeldima kui nad neile endilegi on vastikud meenutada ja neist püütakse kas üldse vaikida või mõõtmatult pisendada. Kui juutide sepitsustest Euroopa riikide omavahelisse sõtta tõukamises on netis piisavalt palju kirjutatud siis on vähemalt üks lääne kuritöödest väga vähe käsitlemist leidnud... 1946-1947 anti venelastele välja peaaegu KAKS miljonit pealetungiva punase terrori eest koos sakslastega sakslaste poolt okupeeritud aladelt LÄÄNDE põgenenud inimest vanuritest lasteni - määrates nad niimoodi peaaegu kindlasse hävingusse ... See on selline HÄBIPLEKK mida veel tänagi inglased, jänkid ja prantslased häbenevad meenutada. Aga asjast huvitatuile on siinseski foorumis jagatud piisaval arvul linke kust võib amnmutada teadmisi ja fakte hoopis rohkema kohta selles vallas.

to to glavlit: Huvitav seisukoht, et Tief spetsiaalselt maha jäeti. See temaatika vajaks edasiarendamist. See-selleks
Keskerakonna raiutav mantra on see, et tänane iseseisev EV on täiesti uus riik, mitte õigusjärgne ning ka vaatamata okupatsioonile eksisteeriunud riik. Mina olen siiski seisukohal, et EW eksisteeris ka sõltumatult okupatsioonist ning üks oluline vahelüli oli järjepidevusel Tiefi valitsus - kasvõi sümboolselt!!!!

Kui EW eksisteeris sõltumatult okupatsioonist edasi, pidanuksid taasiseseisvumisel hakkama jälle tegelikkuses kehtima kõik selle riigi seadused, alates põhiseadusest. Seda ometi ei juhtunud, vaid hakati kohe sepitsema uusi - selliseid, mis oleksid laulva revolutsiooni varjus võimule roninuile kasulikud. Kõigepealt tuleks siinkohal meenutada eestlastevaenulikku ORAS-t. Seepärast polegi võimalik vastu vaielda neile, kes kinnitavad, et tegemist on hoopis uue riigi tekitamisega teatud kasusaajate huvides. Mis puutub aga ohvriks toodud Tiefi valitsusse, siis see kahtlemata on oluline vahelüli riikliku järjepidevuse jutlustajail, kes püüavad tõestada tõestamatut.

to to glavlit: Või nii, et EV ei taastatudki järjepidevuse alusel. Mille alusel ta siis eksisteerib? Saaks nagu aru, et sinu silmis on põhiseadus kehtetu. Millises rahvusvahelise õiguse dokumendis on sätestatud, et kõik peab olema täpselt nii nagu antud juhul 1938. aasta põhiseadus ette nägi. Küsiks, miks siis mitte juba vapside põhiseadus mis minu mäletamist mööda on igal juhul legaalsem, kui Pätsi põhiseadus. Eeldusel, et asi oleks jätkunud Pätsi põhiseaduse raames, oleks keegi(?) pidanud 1991. aastal Eestile diktaatori valima. Sinu võime juriidikat tõlgendada teeb sulle igal juhul au. Seega paned kahtluse alla ka rahvaküsitluse põhiseaduslikust korrast. See on nüüd küll natukene riigivastane lugu.

Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsus on väga tähtis lüli Eesti Wabariigi järjepidevuses . Ärge unustage ,et lääneliitlased USA ega Inglismaa ei tunnistanud venelaste loodud " Eesti ENSv-d " ja selle venemaalt kohaletoodud ja rahva tahte vastaselt "pukki"pandud valitsust . Eesti järjepidevus säilis ja USA-s oli Eestil oma eksiilvalitsus .

Eesti NSV "valitsuse" tunnustamist polnud kellegile vaja. Eesti NSV oli territoriaalüksus NSVLis. Kas EW on tunnustanud Saksamaa liidumaasid või USA osariike?

Häda mõistuse pärast, täpsemalt selle puudumise pärast. Pitka poisse kui väejooksikuid mainitakse seetõttu, et paljud neist olid SAKSA armeest eemalehoidjad, ehk mõni ka jalgalasknu. Tegelikult lubati Pitkal teha värbamist ka Saksa sõjaväe väljaõppekeskustest. Tõsiselt teda ei võetud ja mingit reaalset sõjalist abi temalt ei oodatud, rohkem nagu sümbol.
Venemaa sõdis paljuski lääneliitlaste toel. Tuginen küll venelaste mälestustele ja selle järgi jänkide lennukeid mingi aeg kasutati, nende bensiinimootoriga tankidest loobuti kohe. Seega võis Eestis olla küll jänkide autosid aga lennukeid-tanke massiliselt küll mitte. Huvitav, kust lapsel sellised teadmised sõjatehnika päritolu määramisel.

Kui 22. septembril 1999 avati Ridala vallas Põgari palvemaja seinal mälestustahvel "22. septembril 1944 toimus selles majas Otto Tiefi eesistumisel Eesti vabariigi valitsuse viimane istung enne Nõukogude okupatsiooni", oli seda avamas peaminister Mart Laar.

to Jaan 2010-09-26 16:58:39
Lääneliitlased tunnustasid Balti riikide kuulumist NLiidu koosseisu nii rahvusvahelistes lepetes kui ka ÜRO raames. See, et mõni USA senaator enne valimisi midagi balti emigrantidele lubas või rääkis, on lihtsalt populism.

to Ei saa me läbi Laarita! 2010-09-26 20:26:52

Laari valitsuse omandireform näitas ilmekalt, et ainsad Nõukogude okupandid olid põliseestlastest sundüürnikud.
Genfi konventsioon sätestab, et koos okupatsiooniarmeega peavad lahkuma koos nendega saabunud tsiviilisikud. Aga tegelikkus oli selline, et president Meri ja Laari valitsuse välisminister Luik allkirjastasid 1994. aastal Moskvas juululepped, mis andis suured soodustused ka Punaarmee veteranidele!

Vabatahtlik mobilisatsioon 20. SS - Diviisi kukkus läbi. Soovijaid oli vaid 1280. Ülejäänud 13 000 tuli võtta juba sundkorras. Vabatahtlikena mindi Saksa politseijõududesse aastatel 1941- 42 , mil Omakaitsesse ehk abipolitseisse kuulus 42 000 ja moodustati 25 politseipataljoni, kuhu kuulus 10 000 meest, lisaks 2500 eestlast Julgeolekupolitsei ja SD ridades.
Selleks, et saada sundmolisatsioonile legitiimsust, pöördus von Ribbentrop kindralkomissar Litzmanni ja prints zu Hohenlohe vahendusel 1943. aasta 20. oktoobril Uluotsa ja Kanti poole luua rahvuskomitee dr Mäe juhitava Omavalitsuse toetuseks ja sundmobilisatsiooni läbiviimiseks.
1944. aasta 7. veebruaril esineski Uluots raadiokõnega, milles teatas, et iga õige eesti mehe koht on nüüd Saksa sõjaväe ja politseijõudude koosseisus..
Rahvuskomitee moodustati erinevate EW poliitiliste rühmituste, usu -, kultuuri - ja majandusringkondade esindajatest 14. veebruaril. Seega saab väita, et EW astus II maailmasõtta Saksamaa poolel, mil olid omad poliitilised tagajärjed. Inglased mõistsid Uluotsa tegevuse hukka.
Pärast seda pöördus Uluots kindralkomissar Litzmanni poole avaldusega, et tema rühmitus
(Tief, Klesment, Kant jt) soovib saada ka Omavalitsuses kolm kohta - peadirektori (Mäe), sisedirektori (Angelus) ja kohtudirektori (Öpik) kohad. Pärast nõupidamist von Ribbentropiga Litzmann siiski keeldus.
1944. aasta 19. aprillil vahistas SD nn . inglise orientatsiooni ( liider Jaan Tõnissoni sekretär Ernst Kull) või marurahvuslastest Rahvuskomitee liikmeid.
Alles 1944. aasta augustis seoses rindeolukorra halvenemisega jätsid Kulli ja Uluotsa rühmitused kõrvale omavahelised erimeelsused ning alustasid tihedat koostööd. Selle kinnituseks sai augustis 1944 Otto Tiefi valimine Rahvuskomitee esimeheks ning Uluotsa nõustumine põhiseadusliku valitsuse moodustamisega.
Rahvuskomitee 25. augusti koosolekul moodustas Tief
Pätsi–Laidoneri 1934. aasta riigipöörde eelsete erakondade esindajatest uue valitsuse. Seega ei lähtutud Pätsi & Laidoneri 1938. aasta põhiseadusest.

1941. aasta 15. detsembril algasid inglaste initsiatiivil Moskvas Inglismaa välisministri Edeni läbirääkimised Staliniga.
1. Arvati, et pärast sõja lõppu hakkavad Euroopas otsustama vaid Inglismaa ja Nõukogude Liit.
2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks ja Saksamaa territooriumi muudetakse.
3. Nõukogude Liit taastab oma 1940. aasta piirid, saades tagasi Baltikumi ja Bessaraabia.
Poola küsimus jääb Nõukogude Liidu ja Poola lahendada.
Inglismaa saab Norras, Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal vajalikud tugipunktid.
4.Juhul, kui Soomes tuleb võimule neutraalne valitsus, siis Soome säilitab iseseisvuse 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piirides, ainult Petsamo võetakse täiendavalt ära.
(Inglismaa oli selleks ajaks Soomele juba sõja kuulutanud.)
5. Juhul, kui õnnestub Bulgaaria kuningas võimult kõrvaldada, säilib mingis suuruses ka Bulgaaria. Osa territooriumi kavatseti anda Türgile, mille neutraliteet oli liitlastele suureks plussiks. Türgi tegi oma lõpliku otsuse Stalingradi lahingu tulemustest lähtuvalt.
( Iraan oli selleks ajaks Nõukogude ja Inglise armeede poolt okupeeritud.)
6. Kuna seoses Jaapani sõjategevusega, oli tekkinud uusi probleeme, siis lükkus edasi Inglise armee saabumine Kaukaasia rindele ja Petsamosse.
Petsamos olid Inglise väed 1943 - 45 sees ja Saksa - Soome väeosad ei suutnud neid sealt välja ajada ja ka Murmanskit vallutada.
Hiljem anti see piirkond NSVL-ile.

Aastail 1932–1933 käisid Eesti valijad kolmel korral rahvahääletusel, et vastu võtta uus põhiseadus. Alles kolmandal katsel (see oli 1933. aasta oktoobris) rahvahääletus õnnestus ja teine põhiseadus kiideti heaks. Kuna selle olid välja töötanud Vabadussõdalaste Liidu esindajad, siis hakkas rahvas seda kutsuma vapside põhiseaduseks. Vapside põhiseadus hakkas kehtima 1934. aasta 24. jaanuaril ja see andis riigipeale laiad volitused, mida Päts & Laidoner võimu haaramiseks hoopis ise ära kasutasid! Oli oht, et kui vapsid märtsis Riigikogu valimistel võidavad, siis hakatakse riigijuhtide tehinguid ja korruptsiooni uurima. Kõik märgid viitasid, et valimistel võidab ülekaalukalt vapside liider Andres Larka, kes oleks saanud ka uueks riigipeaks.
1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne.
Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevalmistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga).
Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostaski nn 1938. aasta põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt.

1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas protestiks boikoteerisid valimisi, või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi.
Presidenti üldse ei valitudki ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi.
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=6965
http://si.kongress.ee/toomepuu-kutsub-algatama-vapside-pohiseaduse-eelnou-alusel-rahvaliikumist-2.html

glavlitile
_Seega paned kahtluse alla ka rahvaküsitluse põhiseaduslikust korrast. See on nüüd küll natukene riigivastane lugu. _

Kas rahvaküsitlus tühistas 1938. aasta põhiseadusest lähtuva presidentaalse riigikorra, (ka üheparteisüsteemi, tsensuuri jne ) ja asendas selle parlamentaarsega?
Seega, kas rahvaküsitlus tühistas 1938. aasta põhiseaduse?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikohus-noukogude-armees-teenimine-polnud-repressioon.d?id=28472809

Riigikohtu otsus: ajateenimine Nõukogude armees ei olnud eestlaste represseerimine.

Probleemidest Baltikumis aga ka seoses Poolaga. Pärast seda, kui Poola oli 1938. aasta Müncheni sobinguga saanud endale poolakatega asustatud alad Tšehhoslovakkias, esitati sama nõue ka Baltikumis, mis tõi kaasa selle, et Leedu ja Läti hakkasid orienteeruma Saksamaale.
Eesti sõjaväes oli Saksa orientatsioon tekkinud juba aastal 1935 teistel põhjustel.
http://kp.ru/daily/24345/534813/