süttib Eesti randades vähemalt 200 lõket. Lisaks neile on tulemas inimesi tõrvikute ja küünaldega või minnakse lihtsalt mere äärde tulesid vaatama. Tuletoimkond arvab, et sel õhtul on rannasolijaid umbes 6000. Kas täitub korraldajate unistus täita Eesti rannikujoon tuledega nii, et igast kohast oleks võimalik näha vähemalt kaht tuld? Arvestades Eesti rannajoone pikkust oleks vaja Eesti randadesse kokku umbes 400 lõket, et olla üksteise nähtavuses.
Paljudes kohtades toimub lisaks lõkkesüütamisele veel muud. Külasimman on Toila sadamas, Viimsi Vabaõhumuuseumis, Koguva külas, Tapurla sadamas, Käsmul, Sõrve sääres, Sõru sadama rannal, Lohusalu sadamas, Viinistu sadamas, Pärnu supelrannas, Kunda sadamas ja paljudes teistes kohtades.
Kümneid lõkkeid süüdatakse Peipsi järvel, Võrtsjärvel ja muude sisevete kallastel. Üks paremini nähtavamaid lõkkeid on Miiduranna sadama juures oleval kail (Kuuli munal), see peaks näha olema kõigile Tallinna lahe rannas viibijatele. Tallinlaste jaoks peaks parim vaade avanema Paljassaare poolsaarel Katariina kai juures, kust avaneb ülevaade umbes kümnele Viimsi rannikul süttivale lõkkele. Samuti on tihedaim tulede ala Haapsalu lahel, Pärnu lahel ja Väinamere randades. Tuled süüdatakse peale Saaremaa ja Hiiumaa ka veel Muhu saarel, Aegnal, Naissaarel, Vormsil, Abrukal, Ruhnus, Osmussaarel, Kihnus, Vilsandil, Kesselaiul, Keril, Rammu saarel ja mujal.